Kaitseressursside ameti kutsel alustab esmaspäeval ja teisipäeval ajateenistust ligi 880 noort, kelle hulgas on ka kuus neidu. 

Ameti teatel siirduvad noored erinevatesse üksustesse üle Eesti: diviisi staabi- ja sidepataljoni Ämaris, diviisi 2. jalaväebrigaadi Võrus ja diviisi suurtükiväepataljoni Tapal ning diviisi 1. jalaväebrigaadi Tapa ja Jõhvi linnakutes. 

Seejuures asuvad ajateenistusse seitse sõpruskonda ja 13 välismaalt tulnud kutsealust, kes elavad Soomes, Hollandis, Lätis, Rootsis ja Saksamaal. Kaitseressursside ameti peadirektori Anu Rannaveski sõnul näitab välismaal elavate kutsealuste soov tulla Eesti ajateenistusse seda, et pühendumus riigile ning seotus siinse eluga on tugev. 

Rannaveski kinnitusel on vabatahtlikult teenistusse astuvaid noori aina rohkem ning tänavu oktoobris asub omal algatusel ajateenistusse tervelt 48 protsenti kutsealustest. Kui eelmisel aastal läks oktoobrikutsega 46 protsenti omal algatusel, siis 2021. aastal oli neid näiteks 38 protsenti.

Oktoobrikutse väljaõpe kestab kaheksa kuud ja selle käigus õpetatakse välja kaitseväe reakoosseis. Noored omandavad kasulikke oskusi rasketes oludes toimetulekuks, saavad selgeks põhiteadmised riigikaitsest ja selle, kuidas ühtse meeskonnana edukalt toimida. 

Ajateenistusse kutsutakse kolm korda aastas ehk tegu on viimase kutsumisega selles aastanumbris. Järgmine kutsumine toimub eeloleva aasta 13. jaanuaril. 

Kaitseressursside amet korraldab Tallinna kontori ees pilootprojekti "Ajateenistusse kutsumine kui sündmus". Esmakordselt pööratakse rohkem tähelepanu ajateenijate lähedastele, et tagada parem informeeritus aja- ja reservteenistusest ning karjääri- ja õppimisvõimaluste kohta riigikaitses. Kohalolijatele näidatakse varustust ja pildinäitust kaitseministeeriumi valitsemisala teenistujatest ja elust ajateenistuses. Üritus toimub esmaspäeval kella 8–11 aadressil Aiandi 15.

FOTO: Aigar Nagel

Võrumaa seekordsed "Vunki mano!" loometalgud võitis Võru linnavalitsuse idee muuta Tamula rand kõigile ligipääsetavaks.

Sel aastal arendas ideid kokku kümme meeskonda. Rõuge põhikoolis reedel ja laupäeval toimunud loometalgute žürii valis võitjaks ligipääsetavusele keskenduva idee "Muudame Tamula rannapromenaadi ja suplusakvatooriumi ka erivajadustega inimestele jõukohaselt ligipääsetavaks". Idee eesmärk on muuta rand Lõuna-Eesti parimaks rannamõnude nautimise kohaks kõigile – sõltumata east ja erivajadusest. Peaauhinnaga kaasnev preemia oli 2000 eurot.

Auhinna andis meeskonnale üle žürii liige ja Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu tegevjuht Veiki Laan, kes kiitis Võru linnavalitsusust puuetega inimeste kaasamise eest. Ta lisas, et võidusumma ei ole neile mitte ainult taristuobjekti arendamiseks, vaid ka mõtteviisi levitamiseks.

Kahe päeva jooksul pandi Tamula kaardile nii ujumiseks kui ka lihtsalt liikumiseks vajalikud edasiarendused, praegused kitsaskohad kui ka unistused ja ideed, mis võiks ligipääsetavuse mõttes rannas teisiti olla. Kaasati mitmeid erivajadustega inimesi ning jõuti ka esialgseid mõtteid randa valideerima minna. Meeskonna sõnul andis "Vunki mano!" juurde uue vaatenurga.

"Me hakkasime nägema nagu jänesed. Me ei vaata enam kitsarinnaliselt, vaid saime aru, et kõik mis sobib erivajadustega inimestele, sobib ka väikelastele, noortele, lastega peredele, ajutise puudega inimestele, eakatele ja meie kõigi kogukonnatundele," ütles idee eestvedaja ja Võru linna abilinnapea Sixten Sild lahendust esitledes.

Idee sai alguse igapäevaselt ratastooliga liikuva inimese kõnest, kes küsis, kas rand on tema jaoks külastatav.

"See tunne, et sa lahendad kellegi väga olulise, aga puuduoleva lüli ära, on hästi hinge minev," ütles võidumeeskonna liige Tiina Hallimäe auhinda vastu võttes. "See tunne on äge, kui sa saad aru, et see asi, mille poole me liikuma oleme hakanud, on väga õige ja see sobib väga hästi kokku meie lastesõbraliku linna kontseptsiooniga."

Meeskonna edasine plaan on koguda kokku head näited ning seejärel hakata juba randa etapi haaval arendama.

"“Loometalgud on igal aastal erilised, ent selle aasta märksõnadeks on kindlasti ligipääsetavus ja külalised Lätist, kes end samuti loometalgutel proovile panevad," ütles mitmeid aastaid loometalgute korraldusmeeskonda kuulunud Kristi Vals.

Korraldajad on Valsi sõnul näinud palju vaeva, et osaleda saaksid ka erivajadustega inimesed ning et viia loometalguid ellu paralleelselt nii eesti, inglise kui ka läti keeles.

Nii žürii kui ka mentorite sõnul oli eriti rõõmustav näha, et kuigi külalistel Lätist puudus varasem loometalgute kogemus, olid lahendused väga tugevad. Nii viiski üks Läti meeskondadest, kes töötas välja liikuvate muuseumite kontseptsiooni, koju Europe Directi 500-eurose eripreemia. 

Üllatusauhindadena pälvis Võru Huubi heliproduktsiooni eripreemia 150 euro väärtuses idee "Rühmik", mis keskendus noorsootöö paremale korraldamisele.

Auhinna "Õhtusöök Võrumaa Arenduskeskuse juhtidega" pälvis Werrone hariduskoja idee töötada välja vanemahariduse mudel, mis toetaks vanemaid laste haridusega seotud valikute tegemisel ja aitaks parandada perede koostööd kooliga. Viiele meeskonnale anti üle kast Võru maakonna maitsetega.

Loometalgute noorim osaleja oli 14-aastane 8. klassi õpilane Carmen Young, kelle meeskond ideega "Laste ja noorte leiutamislabor Võru maakonda" pälvis loometalgutel Võrumaa Partnerluskogu eripreemia 1000 euro väärtuses.

Loometalgute noorima idee esitaja, 17-aastase Siim Alve sõnul jõudis ta loometalgutele tänu "Vunki külale!" aruteludele, kus Nursi külas räägiti üheskoos noorte kaasamisest. Idee esitamiseks pikalt aega ei kulunud, sest koos teise idee autori Katrin Tamberg-Tolgiga oldi juba eraldiseisvalt sarnaste mõteteni jõutud. 

"Loometalgute puhul on tore, et meeskondades on kõik need, kes sinuga samast teemast hoolivad," ütles Alve, kelle arvates on oluline, et meeskonnas on nii teema täielikke eksperte kui ka lihtsalt kogukonnaliikmeid. "Nii räägitakse arutelu käigus läbi ekspertide jaoks juba liiga lihtsana tunduvad küsimused, mis on samas olulised lahenduseni jõudmisel."

Alve kinnitusel tekkis sündmusel grupikuuluvuse tunne ja meeskonna vaim, kus kõik olid ühise eesmärgi eest väljas.

"Siin ma nägin, et minusuguseid "hulle" on veel ja kõik panustavad kogu südamest," märkis Alve.

Tema hinnangul võiks loometalguid teha ka noortele eraldi, et nad saaksid kaasarääkimise kogemuse.

Sel aastal saavad "Vunki mano!" loometalgutel osalevad tiimid järeltuge Tartu ülikooli kogukondade arendamise ja sotsiaalse heaolu magistriõppe teise kursuse tudengitelt. Meeskondi hakkavad toetama kuni kolmeliikmelised tudengitest koosnevad meeskonnad, kes võtavad pärast loometalgute lõppu meeskondadega ühendust.

Tudengite jaoks tähendab see võimalust õpitud teooria siduda päriseluga ning loometalgutel osalenud ideedele suurepärast platvormi kohe pärast sündmust enda väljatöötatud lahendusele ja meeskonnatööle veelgi hoogu juurde anda.