Sõjalise riigikaitse panus Eesti majandusse oli möödunud aastal kõigi aegade suurim – kaitseinvesteeringutest ja majanduskuludest jõudis tagasi kodumaisesse majandusse pea pool ehk ligi 400 miljonit eurot.

Kaitse-eelarve suurenes möödunud aastal veidi rohkem kui 1,1 miljardi euroni. Sellest moodustasid kaitseinvesteeringud ja majanduskulud 832 miljonit eurot, millest omakorda tuli Eesti majandusse tagasi 395 miljonit.

„Kolme viimase aasta statistika kinnitab seda, et umbes pool kaitseinvesteeringutest ja majanduskuludest jõuab tagasi Eesti majandusse. Meile on väga oluline, et lisaks kaitsetööstusele toetaksime ka Eesti majandust tervikuna,“ sõnas kaitseminister Hanno Pevkur, lisades, et aastail 2021-2023 jõudis kaitseinvesteeringutest ja majanduskuludest Eesti majandusse tagasi 836 miljonit eurot.

„Riigikaitse koostööpartnereid leiab eri valdkondadest ja üle terve Eestimaa. Kui vaatame 2023. aasta statistikasse sisse, siis näeme, et kaupu ja teenuseid soetati koguni 2352 Eesti ettevõttelt. Ka meie suurimad koostööpartnereid leiab eri Eestimaa nurkadest - näiteks on Nordecon peatöövõtja ladude ehitamisel, Viljandi õmblusettevõte Galvi-Linda teeb kaitseväele vorme ja palju muud, meie toitlustuskomplekside suurpartnerid on tuntud ettevõtted Eesti Pagar Järvamaalt ja Nõo Lihatööstus Tartumaalt,“ ütles Pevkur. 

Suurim Eesti majandust puudutav sõjalise riigikaitse valdkond oli eelmisel aastal taristu ehitus ja haldus kokku 144 miljoni euroga, kus pea kõik riigikaitselise taristu arendajatest, ehitusettevõtetest ja kinnisvarahaldajatest olid kohalikud pakkujad. Kaitseotstarbelist varustust hangiti Eesti ettevõtetelt 130 miljoni euro eest. Majanduskulud oli kokku 86,5 miljonit eurot, millest jõudis tagasi Eesti majandusse 86 protsenti.

Lasteaiapere pidas endise kaubamaja ruumides avamispidu

20.05.2025

Teisipäevast saab testida mobiiliga hääletamist

20.05.2025

Elektriauto „tankla” sinu kodus

20.05.2025

Sel nädalal valmib kood/Võru kooli esimene ruum

20.05.2025

More from this category

„Sõjalise riigikaitse ja Eesti ettevõtluse läbipõimitust joonib alla tõik, et 96,8 protsenti toitlustusest ja toidukaupadest telliti kohalikelt ettevõtetelt. Siinsete toidutootjate kogu toodangust tarbitakse 30 protsenti kaitseväe toitlustuskompleksides. Piltlikult pea iga kolmas kodumaine kartul, kotlet või leivaviil jõuab riigikaitsjate söögilauale,“ ütles Pevkur.

Kaitseliit soetas kaupu, seadmeid ja teenuseid 20,8 miljoni euro väärtuses, millest kõik läks Eesti tarnijatele.

Eesti ettevõtted mängivad seekaudu otsest rolli Eesti kaitsevõime suurendamisel. Möödunud aastal valmisid näiteks Tapa linnaku arendused, mis parandasid oluliselt liitlaste vastuvõtuvõimekust. Lisaks eri asukohtades paiknevad laod, mis parandasid oluliselt kaitseväe ladustamisvõimalusi.

Valmis ka Rabassaare linnavõitluslinnak, mis annab võimaluse kaitseväel viia läbi väljaõpet nii öelda linnakeskkonnas ja NATO küberkaitsekoostöö keskuse hoone Tallinnas. Kaitseliidu suurimad taristuinvesteeringud olid Eametsa kompleksi ning Kapasto ja Karujärve lasketiirude ehitused ning nõrkvoolusüsteemide arendamine. 

„Panustamine Eesti majandusse on kaitsevaldkonnale oluline ja ka järgnevatel aastatel. Aastail 2025–2028 on kaitse-eelarve kogumaht 5,6 miljardit eurot ja sellest märkimisväärne osa jõuab ka meie ettevõteteni,“ sõnas Pevkur. 

Foto: Raigo Pajula

President Alar Karis ütles neljapäeval Võrus Kagu-Eesti ettevõtjatega kohtudes, et Eestis ei tohi ükski paik olla kõrvaline ja lahendused on enamasti riigi leida.

Arutelu ettevõtjatega keskendus ettevõtlusele hajaasustusega piirkonnas, bürokraatia ohjeldamisele ning elektri ja interneti varustuskindlusele, samuti kapitali kättesaadavusele. 

„Eestis ei tohi ükski paik olla kõrvaline. Lahendused on siin enamasti riigi leida, aga on hea, kui samas võtmes mõtlevad lisaks poliitikutele ja ametnikele ka pangajuhid ja ettevõtjad,“ ütles president Karis. „Kagu-Eestis on ettevõtlikku meelt ja ettevõtlikke tegusid. Ja on mõned suuremad mured.“ 

Kohtumistel nimetasid ettevõtjad probleemideks elanikkonna ja seega töökäte kahanemist, aga ka ettevõtluse alustamiseks või laiendamiseks vajaliku kapitali kättesaadavust, riigi bürokraatiat, mille sees on ka põllumeeste nõutus rohkete kontrollide üle ning elektri ja interneti ühenduskindlust. 

„Ühenduskindlust vajavad ka kõik need, kes elavad ja töötavad väljaspool pealinna,“ ütles riigipea. Tema sõnul peab avalike teenuste kättesaadavus, ka näost näkku, olema võimalik kõigis maakondades, sest kõik inimesed ei kasuta veebilahendusi.

„Tasakaalustatud regionaalareng eeldab, et kõik ministeeriumid näeksid ümberkorraldusi, ka kärpeid kavandades nende võimalikku mõju ühele või teisele maakonnale. See ei saa olla vaid regionaal- ja põllumajandusministri mure, kõigil teistel – erandiks välisministeerium – tuleb harjutada end samamoodi mõtlema. Eesti on liiga väike, et piirkondlikku kärisemist lubada,“ rõhutas president Karis.

Riigipea meenutas ka riigikontrolli aasta tagust hoiatust, et pole selge, kuidas on tagatud inimeste varustuskindlus elektriga igal ajal ja vastuvõetava hinnaga: „See lööb valusalt just suurematest keskustest kaugemale jäävate piirkondade kodude ja ettevõtete pihta.“

Lasteaiapere pidas endise kaubamaja ruumides avamispidu

20.05.2025

Teisipäevast saab testida mobiiliga hääletamist

20.05.2025

Elektriauto „tankla” sinu kodus

20.05.2025

Sel nädalal valmib kood/Võru kooli esimene ruum

20.05.2025

More from this category

Niinimetatud viimasest miilist ehk kiirest internetist rääkides ütles president Karis, et esialgsete plaanide järgi pidi see kõigi vajajateni jõudma juba üheksa aastat tagasi, kuid praeguse tempoga jõuab nendeni alles sajandi keskpaigaks.

„Siis näeme nüüdsest veel rohkem piirkondi, kus viimase miili teine ots on inimestest tühjaks jäänud,“ sõnas riigipea. „e-Eestis, nagu me end rahvusvaheliselt tutvustame, peaks kiire internet olema inimõigus, mis aitab nii ettevõtjaid, pensionäre kui ka kooliõpilasi ja tudengeid, kus iganes nad elavad.“ 

President Karis kohtus Võru Jaagumäe toidukeskuses köögivilja- ja seakasvataja Mart Timmi ja tema pereliikmetest ettevõtluspartneritega. Töökohtumisel Võru linnavalitsuses osalesid linnapea Kalvi Kõva, Võrumaa arenduskeskuse juht Tiit Toots, Rõuges tegutseva fermenteeritud köögiviljajookide tootja Ferla OÜ üks omanikke Kail Piho, Valga Puu omanik Andres Olesk, Wermo juht Raul Vene ja Valio Eesti juht Maido Solovjov.

Õhtul osaleb president Karis Lüllemäel Eesti pangandusjuhtidega ning regionaal- ja põllumajandusministri Piret Hartmaniga Kagu-Eesti tuleviku arutelul, mis puudutab kapitali kättesaadavust väiksematele ettevõtjatele, elektri varustuskindlust, kiire interneti ulatuvust ning piirkonna mainet. Arutelu kutsusid kokku Põim Kama eestvedamisel kohalikud ettevõtjad, kes muretsevad Kagu-Eesti käekäigu ja toimetuleku pärast.