Kui üldjuhul on levinud praktika, et internetikelmid ja telefonipetturid proovivad ohvrilt isiklikke andmeid või raha kätte saada ning kaovad kümne tuule poole, siis Luminori pettuste tõkestamise spetsialisti Veiko Kiige sõnul on viimasel ajal üha sagedamini ette tulemas jätkupettuseid, mille puhul püüab sama kelm ohvrit mitu korda järjest petta. 

„Kui kelmile on enda raha või isikuandmeid jagatud, siis on suur tõenäosus, et see sama kelm või grupeering võtab mõne aja möödudes, näiteks paari kuu pärast, ohvriga taas ühendust. Sel korral esitletakse end läbi uue identiteedi ning proovitakse jätta muljet, et just tema abil on võimalik kaotatud tagasi saada. Näiteks kui kelm on ohvrilt pettuse kaudu juba 5000 eurot saanud, võib ta seekord kannatanu juurde tagasi tulla justkui advokaadina, kes oma legendi järgi on aidanud ka teistel sama skeemi ohvritel kaotatud raha tagasi saada. Kaotatud raha tagasisaamiseks peab ohver talle esialgu loomulikult veel raha kandma, näiteks 1000 eurot,“ tõi Kiik näite.

Luminori pettuste tõkestamise spetsialist selgitas, et jätkupettustele on eriti haavatavad eakamad inimesed. „Tuleb ette juhtumeid kus mesijuttu ajav kelm on ohvri sedavõrd sügavale skeemi haaranud, et nad ei usalda enam ka oma lähedasi, rääkimata pangatöötajatest,“ ütles Kiik.

Ta lisas, et tavaliselt puutuvad inimesed kokku eelkõige vene keelt rääkivate telefonipetturitega, kuid tasub meeles pidada, et tänapäevast tehnikat ja tõlkeprogramme kasutades võidakse ohvrile läheneda ka teistes keeltes. 

Selleks, et jätkupettuse ohvriks langemist vältida, tuleb eksperdi sõnul esmalt teadvustada, et jätkupettused eksisteerivad. Eriti tähelepanelikud peaksid olema inimesed siis, kui nad on juba korra pettuse ohvriks langenud, sel juhul on suur tõenäosus, et pettur võib taas ühendust võtta. 

„Tuleb olla ettevaatlik ja ei tohi usaldada võhivõõraid, kes tunnevad huvi sinu raha või isiklike andmete vastu. Ebatavalised olukorrad peaksid äratama tähelepanu ja suunama inimest ettevaatlikkusele. Petturid rõhutavad sageli tunnetele – nende eesmärk on tekitada ohvris ärevust ja segadust ning hirmu najal üritatakse inimest kohe tegutsema panna. Tuleb kriitilist meelt hoida pakkumiste suhtes, mis on liiga head, et tõsi olla,“ ütles Kiik. 

Politsei- ja piirivalveametile teadaolevalt on septembri lõpu seisuga toime pandud ligi 740 erinevat pettust ning nende tõttu on kokku kaotatud 5,36 miljonit eurot. Septembris registreeriti ligi 130 erinevat pettust ja kaotatud rahasumma ulatus enam kokku kui 1,4 miljoni euroni, mis on käimasoleva aasta must rekord – seda nii juhtumite arvu kui kahjusumma vaatest.

Opositsioonierakondade esitatud umbusaldus rahandusminister Jürgen Ligile kukkus kolmapäeva õhtul riigikogus läbi.

Umbusaldamise poolt hääletas 26 riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei olnud. Umbusalduse läbiminekuks oleks olnud vaja üle poole riigikogu liikmete häältest.

Umbusaldusavaldusele allakirjutanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Isamaa, Keskerakonna ja erakonna Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid 29 saadikut tõid umbusaldusavalduses välja seitse põhjust, miks Ligi on kaotanud saadikute usalduse ministrina. 

"Jürgen Ligi alavääristas oma väljaütlemistega riigikogu kui institutsiooni ja kahjustas parlamendiliikmete mainet tervikuna. Lause "See poliitiline suva, mis seal domineerib, tegelikult ei võimalda riigi rahandust juhtida" solvab ühemõtteliselt kõiki 101 riigikogu liiget. Poliitilist debatti tuleb pidada lugupidavalt ja ka kriitilistele küsimustele vastates tuleb kolleegidesse austavalt suhtuda," kirjutasid umbusaldajad. 

Saadikud nägid, et Ligi peab riigieelarve läbipaistmatuse kohta tehtavat kriitikat tühikargamiseks. "Jürgen Ligi ütles, et riigikogu roll riigieelarve menetluses peaks vähenema – selle lausega rahandusminister väljendas selgelt oma suhtumist parlamenti. See väljaütlemine on vastuolus põhiseadusega — Eesti Vabariigis kehtib võimude lahususe printsiip, mille kohaselt on riigikogu valitsuse tööandja. Parlamendisaadikud on erinevalt valitsuse liikmetest valitud rahva poolt ja neil on õigus teada, milleks maksumaksja raha kulutatakse," kirjutasid avalduse esitajad. 

Veel panid poliitikud Jürgen Ligile süüks ajakirjanduse ründamist, kes kajastas riigieelarve kui riigirahanduse tähtsaima dokumendi menetlust, tuues esile opositsiooni kriitika. "On kahetsusväärne, et rahandusminister üritab vaba ja sõltumatut ajakirjandust vaigistada. Ajakirjandus on neljas võim, kellel on poliitiliste protsesside kajastamisel oluline roll ning Eesti riik ei peaks kindlasti langema tagasi aega, kus meedia on riikliku kontrolli all," kirjutasid saadikud.

Umbusaldajate hinnangul on Ligi juhtimisel koostatud eelarve üles ehitatud juba mitu aastat esitatud ülioptimistlikele ja ekslikele eeldustele, et majandus tõuseb ja maksutõusudest loodetud lisaraha laekub täiel määral. "Nagu me näeme, on tegelikkus risti vastupidine. Maksutõusud kahjustavad Eesti ettevõtete konkurentsivõimet ja inimeste ostujõudu ning 2025. aasta eelarve süvendab majanduslangust veelgi," märkisid saadikud.

"Rahandusminister peab võtma vastutuse oma ebasündsate valjaütlemiste ja riigieelarve koostamisel aset leidnud juhtimisvigade eest. Seni on minister lugupidava poliitilise debati ja vastutuse võtmise asemel esitanud üksnes õigustusi ning solvanguid. Minister peab pakkuma probleemidele toimivaid lahendusi, ent ta on osutunud takistuseks nende leidmisel," kirjutasid poliitikud. 

Rahandusminister Jürgen Ligi ütles, et ei hakka varjama, et ei taha kõigile meeldida. "Need argumendid, mis te minu vastu kasutate on inimlikult inetud. Ärge pugege naiste seljataha. Minu läbisaamine naistega on väga hea, ma olen nendega palju leebem ja seetõttu visake see argument minema, aga ma ei anna ühelegi naisele alibit laimamiseks, valetamiseks ja ka rõvedusteks. Kahjuks olen ma seda kogenud," lausus Ligi.

"Teie ei tea ja kõik ei kannata trükimusta ja see on see, miks ma ei hoia end lõpuni tagasi, kui ma vastan naisterahvastele. Kindlasti ei ole mul erilisi pingeid soolisel pinnal. Kõik teavad, et olen pigem ettevaatlik, ega ole kunagi suhtluses naise suhtes alandav, aga ma ei lase ka ennast alandada," ütles Ligi

Eelarve menetlus peaks Ligi sõnul muutuma sisukamaks." Mulle teeb haiget see kultuur, mida ma siin näen. See vale ja laimuhulk, mida esitavad inimesed, kes koosolekutel ei käi, need on solvavad. Keskendume sellele, et riigi rahandus on lastud käest. Keskendume sellele, et Eesti Vabariik koos oma liitlastega on rahvusvahelises sõdas kurjuse vastu. Ei tohi olla kurjuse poolt," lisas Ligi.