EESTI ELU

Kohus peatas mineraalveetehasele kaevu puurimise Väimelas

Kohus peatas mineraalveetehasele kaevu puurimise Väimelas

Kohus peatas Võrumaal Väimelas mineraalveetehase jaoks puurkaevu rajamise, sest ülisügavaks kavandatud puuraugust välja pressinud mürgine väävelvesinik põhjustas kohalikel vaevusi ja hirmu kogu piirkonna joogivee reostumise ohu pärast, kirjutab Postimees.  FOTO 04.06.2025 : Aigar Nagel

Väimelas elav Kaie Pensa rääkis, et on viimasel ajal tundnud nii oma aias kui ka Väimela mõisa ümbruses liikudes ebameeldivat mädamuna lõhna. «Selline kummaline paha hais,» ütles ta. «Mu silmad on väga tundlikud, keskendumine on häiritud.»

«Olin 30. mail oma koduhoovis, umbes poole kilomeetri kaugusel kaevatavatest puurkaevudest aiatöid tegemas, kui tundsin väga tugevat spetsiifilist ebameeldivat lõhna,» kirjeldas Anne-Maria Prants. «Hilisõhtuks oli mul kurk väga valus, keset ööd tundsin, et kopsud on justkui turses ja raske on hingata. Kurguvalu muutus järjest suuremaks ja selle leevendamiseks võtsin terve öö vältel valuvaigistavaid pastille. Tänaseni ei ole ärritus täielikult kadunud, lisaks on tekkinud kuiv köha.»

«Käin igal õhtul rattaga sõitmas, tee kulgeb üldiselt mööda Väimela mõisapargist ja õppehoonetest. Olen tundnud seal piirkonnas viimasel ajal spetsiifilist ebameeldivat lõhna. Sellest ajast on esinenud ka seletamatud peavalud,» kaebas Raivo Zukker.

«26. mail tundsin õues väga tugevat vastikut lõhna, see meenutas kohati mädamuna, raipehaisu,» rääkis Tiiu Ritari. «Koeraga õues jalutades hakkas haisu pärast ninas ja kurgus kriipima, ajas köhima ja iiveldama. Õhtul oli väga halb ja jõuetu olla, pea valutas ja süda oli paha.»

Ta ütles, et kuna oli seda haisu nõrgemalt juba paar nädalat tundnud, siis arutas asja naabritega. «Ühiselt jälgi ajades jõudsime kaevumeistriteni.»

Ritari, kes aastaid tagasi võitles samale kinnistule plaanitud hiidkanala ehituse vastu, uuris teaduskirjanduse põhjal välja, et tõenäoliselt haiseb niimoodi mürgine väävelvesinik, mis eraldub just sügavate puuraukude kaevamisel. Mineraalveetehase tarbeks pole Eestis puurauke kaevatud aastakümneid, viimati tehti seda Värskas.

Lugenud, et väävelvesinik on sama mürgine kui vesiniktsüaniid ja kahjustab kehasse sattudes mitmeid elundkondi, kuid enim närvisüsteemi, pidas ta nõu naabritega. Koos esitati kohtule palve puurimine peatada, kuni ametkonnad on välja selgitanud, mis toimub ja kas/kui ohtlik see inimestele on. Tehase krunt asub kutsekooli ja Rauameistri tehasehoone kõrval ning sealkandis liigub sadu inimesi.

Varude keskus uuendas avariitanklate kaarti

Varude keskus uuendas avariitanklate kaarti

AS Eesti Varude Keskus uuendas oma kodulehel kriisikindlate tanklate kaarti lisades 30-le ametlikule avariitanklale veel 30 generaatoriga varustatud tanklat.

Kokku on Eestis 60 kõrgendatud toimepidevusega tanklat, mis saavad ka ulatusliku elektrikatkestuse korral jätkata teenuse pakkumist.

Suurematel tanklakettidel on juba alates 2022. aastast kohustutus elutähtsa teenuse osutamiseks varustada vähemalt kolm tanklat autonoomse elektritoitega ning hoida igal ajahetkel mahutites vähemalt 10 tuhat liitrit bensiini ja diislikütust. Sellistele nõuetele vastavaid ametlikke avariitanklaid on Eestis kokku 30. 



Mai osutus keskmisest jahedamaks

Mai osutus keskmisest jahedamaks

Mai oli keskmisest rohkem kui kraadi võrra jahedam ja jõgede veetemperatuurid viimase 15 aasta jahedaimad.

Mai keskmine õhutemperatuur oli 9,3 kraadi, mis on enam kui kraad pikaajalisest keskmisest perioodist jahedam, kirjutab keskkonnaagentuur oma blogis. Aastatel 1991-2020 oli norm 10,5 kraadi. Sama jahe oli ka aastatel 2017, 1978, 1939 ja 1938. aasta mais.

Minimaalne õhutemperatuur jäi miinuspoolele kuu keskpaigani. Madalaim temperatuur -3,6 kraadi mõõdeti 10. mail Kuusikul. Kõige kõrgem temperatuur 23,2 kraadi mõõdeti 28. mail Viljandis.

Kuu keskmised veetemperatuurid olid jõgedes üle Eesti viimase 15 aasta jahedaimad. Näiteks oli Tõllistes temperatuur 4 kraadi jahedam kui eelmisel aastal samal ajal. Püsivalt üle 10 kraadi tõusid veetemperatuurid jõgedes valdavalt mai keskpaigas.

Eesti keskmine sademete hulk oli mais 46 millimeetrit, mis on pikaajalise keskmise lähedane (norm 42 mm), kuid territoriaalne jaotus oli väga erinev. Kõige sajusemaks paigaks kujunes Võru, kus sadas 111 millimeetrit ja kõige kuivemaks kohaks olid Lääne-Eesti saared, kus sadas kümme korda vähem. Suurte sadude tõttu jäid Kagu-Eestis põllud mitmel pool vee alla. Mullune mai oli vastupidiselt äärmiselt kuiv ja sadas vaid kolmandik pikaajalisest keskmisest.

Kuu alguses oli jõgede seirejaamades vett pigem normist vähem, kuid kuu jooksul kostitanud vihmasajud kergitasid veetasemeid eelkõige Kirde- ja Kagu-Eesti jõgedes. Tõlliste ja Taheva hüdromeetriajaamades tõusis veetase ööpäevaga ligi 50 sentimeetrit. Mai keskmisena oli Peipsi ja Võrtsjärve veetase seirejaamades normist madalam, Tamula järves seevastu oli vett normist veidi rohkem.

Ohtlikest ilmanähtustest registreeriti 22. mail rahet, millest Värska piirkonnas moodustus maapinnale paks valge kiht. Äikest registreeriti viiel päeval, peamiselt Kagu- ja Kirde-Eestis. Kõige äikeselisem päev oli 22. mail, kui registreeriti 147 pilv-maa välgulööki.

Päikesepaistet oli Eesti keskmisena pikaajalisest keskmisest vähem. Kõige päikeselisem oli Roomassaares, kus sai kirja 304 tundi.

Mai esimeses pooles jäid UV-indeksi maksimumväärtused jaamades 5 ümbrusesse või alla selle, kuu teisel poolel tõusid mõnevõrra kõrgemale. Kõrgeim UV-indeksi väärtus 7 mõõdeti Tartu-Tõraveres 29. mail.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD