Justiits- ja digiministeerium saatis valitsuse kooskõlastusringile Eesti ja Rootsi vahelise vanglarendileppe eelnõu, mis annab Rootsile võimaluse paigutada Tartu vanglasse kuni 600 madala riskiga kinnipeetavat.

Lepingu eelnõu järgi valitakse kinnipeetavad koostöös Eesti ja Rootsi ametkondadega. Kõrge riskitasemega või julgeolekuohu tõttu sobimatud isikud on välistatud. Kõik kulud, mis on seotud välisvangide majutamise, toitlustamise, järelevalve ja tervishoiuteenustega, katab Rootsi. Ükski välisvang ei vabane Eestisse, vaid saadetakse vähemalt üks kuu enne karistusaja lõppu tagasi Rootsi.

Praegu seisab Tartu vangla 933-st kohast 600 tühjana. “Knstruktiivsete läbirääkimiste tulemusel jõudsime sellise lepingu eelnõuni, mis tagab 400 töökohta Tartus ja säilivad Eesti sisejulgeolekule olulised vanglahooned,” sõnas justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta. 

Lepingu eesmärk on tagada siseturvalisuse suutlikkus olukorras, kus Eesti enda kinnipeetavate arv on viimastel aastatel oluliselt vähenenud. “Leping annab Rootsile võimaluse paigutada Tartu vanglasse kuni 600 madala riskiga kinnipeetavat. Kõik välisvangidega seotud ülalpidamiskulud katab Rootsi, seega Eesti maksumaksjale lisakoormust ei kaasne,” ütles Pakosta.

Rootsi seisab silmitsi vajadusega suurendada vanglakohtade mahtu ning otsib aktiivselt lahendusi kasvavale nõudlusele. Rootsi justiitsminister Gunnar Strömmer rõhutas, et koostöö Eestiga on selles olukorras sisukas ja tasakaalustatud samm, mis teenib mõlema riigi huve. „Eesti on Rootsi jaoks väga oluline ja lähedane partner ning meie riikide koostöö on sisukas ja väärtuslik mitmes valdkonnas. Tartu vanglapinna rentimine on võimalus seda koostööd veelgi süvendada ning me ootame seda suure huviga,“ ütles Strömmer.

Eesti ja Rootsi vaheline leping on vastavuses Euroopa inimõiguste raamistikuga.