EESTI ELU
Reformierakonna ja Eesti 200 juhatused otsustasid kolmapäeval, et alustavad laupäeval koalitsiooniläbirääkimisi. Foto: Raigo Pajula/Vabariigi Presidendi Kantselei
"Koostame kahe nädalaga koalitsiooni alusleppe, millest tegevuses lähtume. See saab karge, kajastades suundi ja olulisemat. Nii saame aega viitmata teha otsuseid, mida julgeoleku kindlustamiseks ja majanduskasvuks vaja," ütles Reformierakonna esimees Kristen Michal.
“Me toome uue valitsusega muutuse. Teeme kiirelt ära julged otsused majanduse konkrentsivõime tõstmiseks ja bürokraatia vähendamiseks. Eesti 200 jaoks on oluline kokku leppida ka konkreetsetes reformikavades nii riigijuhtimises, digi ja tehisaru kasutuselevõtus kui ka spordi ja kultuuri arendamises majandusharudeks. Seetõttu lepime kokku reformiplaanid järgneva kahe kuu jooksul,” sõnas Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Leppe koostamisel osalevad Reformierakonnast Kristen Michal ja Erkki Keldo, Eesti 200-st Kristina Kallas ja Margus Tsahkna.
“Alusleppe koostamise järel võtab mõlema partneri valdkonnajuht või vastutav minister kokku parlamendiliikmed, eksperdid ja huvirühmad, et maiks koostada igas valdkonnas põhjalikum poliitikadokument. Selle kiidavad osapooled heaks ja perioodiliselt hindame asjade tehtud saamist,” selgitas Kristen Michal.
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT. Vaid veerand alla 30-aastasest elab pangalaenuga ostetud kodus">Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.Laenu abil ostetud kodus elab vaid 26 protsenti 18–29-aastastest noortest, kusjuures üha suuremaks takistuseks isikliku kodu omamisel on omafinantseering, selgub SEB finantskindlustunde uuringust.
Noortest 38 protsenti elab vanemate või lähikondlaste juures, 21 protsenti elavad üürikorteris ja endale kuuluvas kodus, mille eest pole tarvis laenu maksta, vaid 13 protsenti. Seega elab üürikorteris viiendiku võrra vähem noori, kui pangalaenuga ostetud kodus.
„Tõsiasi, et üle veerandi noortest elab kodus, mille eest tuleb maksta laenu ja vaid veidi üle viiendiku üürikorteris, viitab sellele, et kodu üürimine ei ole noorte vaba valik ja tegelikult eelistavad ka noored endale kodu pigem osta,“ nentis SEB eraklientide panganduse divisjoni juht Sille Hallang.
- President Alar Karis vabastas ametist neli ministrit
- Sotsideta võimuliit pöörab tagasi mitmed juba kehtestatud maksud
- Uus programmeerimiskool kood/Võru alustab õppetööd septembris
- 60 protsenti autojuhtidest kasutab sõidu ajal mobiiltelefoni
- Tööinspektsioon: hilinenud palga eest võib töötaja viivist nõuda
- Siseveekogude jääle minek on laupäevast keelatud
- Naiste vastu suunatud vägivald sageneb tähtpäevadel
- Tänavu võib keskmine palk ületada 2200 euro piiri
- Eestis elavad Venemaa pensionärid ei ole saanud pensioni
- Keskmine palk tõusis mullu 8,1 protsenti
- Veebruar kujunes keskmisest soojemaks
- Kulla hind on tõusnud uutesse rekordkõrgustesse
- Pea pooled usuvad oma rahalise olukorra halvenemist
- Kõige populaarsem tüdrukunimi on juba 12. korda Sofia
- Enamik töötajaid vahetaks parema palga pärast töökohta
- Inimeste toimetulekule annab suurima hoobi toidu hinnatõus
- President: Eesti arengutempo on peatunud
- Riigipea: Eesti majandus vajab uut käiku
- Võru aasta teo tiitli pälvis Tamula rannakohvik
- Ravikindlustus peaks pärast hooldatava surma kauem kehtima
- B-kategooria juhiloaga võib peagi ka mootorratast juhtida
- Ööl vastu neljapäeva tuleb kuni 21 kraadi külma
- Hädaabinumbri 112 rike kõrvaldati
- Eelmisel aastal halvenes Eestis liiklusolukord märgatavalt
- Keskmine vanaduspension tõuseb 817 euroni
- Riigikogu lükkas pangamaksu eelnõu tagasi
- Iga kümnes inimene on kodulaenu eest valmis maksma üle 1000 euro kuus
- Värska mineraalvee tootja pani napi elektri tõttu arengu seisma
- Palgaootused hüppasid 2300 euroni
- Sooline palgalõhe on Eestis 13,1 protsenti
- Jääle mineku piirangud leevenevad
- Riik maksab KOV-idele 1,35 miljonit eurot harjutusväljade häiringutasu
- Lidl avab veebruari lõpus Võru kaupluse
- Eesti suurima südame tegid tänavu Narva linna ühtehoidvad inimesed ning sündis uus rekord
- 40 protsenti elaks säästudest ära vähem kui kolm kuud
DIGILEHED
VIIMATI LISATUD
ARVAMUS
KRIMI
.jpg#joomlaImage://local-images/2025/10/16/Voru juhtus onnetus magaziin parklas kus auto vastu seina porutas (12).jpg?width=2023&height=1349)
Võru LV istung
ENIMLOETUD
.jpg#joomlaImage://local-images/2025/10/14/kutsealused (10).jpg?width=2029&height=1476)
.jpg#joomlaImage://local-images/2025/10/09/Voru Lasteaed Punamutsike sarikapidu (6).jpg?width=2023&height=1137)
.jpg#joomlaImage://local-images/2025/10/07/Eakate Festival 2025 Foto Aigar Nagel (2).jpg?width=1917&height=1278)
.jpg#joomlaImage://local-images/2025/10/07/Keik (1).jpg?width=1878&height=1253)
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT. Enam kui poolte säästud on inflatsiooni eest kaitsmata">Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.Enam kui pooled, täpsemalt 57 protsenti eestlastest hoiavad oma säästusid tavapärasel pangakontol, kus need sisuliselt intressi ei teeni ning on seeläbi inflatsiooni eest kaitsmata, selgub hiljutisest Kantar EMORi poolt läbi viidud uuringust. FOTO: Pixabay
Uuringu tellinud Bigbank Eesti juht Jonna Pechter usub, et viimaste aastate inflatsioonilises keskkonnas on arusaam vajadusest oma sääste targalt majandada küll suurenenud, kuid ideaalsest oleme ikka kaugel. "Hea uudis on see, enam kui neljal viiendikul inimestest on olemas säästud, kehvem aga see, et nendest enam kui pooled oma raha majandamisega aktiivselt ei tegele," kommenteeris Pechter.
Küsitlusele vastanutest kinnitas 82 protsenti, et neil on kogunenud sääste ning samas 18 protsenti tunnistas, et neil säästud puuduvad. Ligi kuuendikul on sääste alla 1000 euro ja enam kui kolmandikul jääb kogusumma alla 5000 euro. Võrdselt 14 protsenti inimestest on sääste vastavalt 5000-10 000 eurot, 10 000-25 000 eurot või üle 25 000 euro.