EESTI ELU
FOTOD: Aigar Nagel
Tartus reede õhtul Kaarsilla ja Rahu silla vahel alanud Euroopa kultuuripealinna Tartu suur avapidu ehk kontsertlavastus "Kõik on kokku üks!" ummistas rahvast nii Emajõe kalda kui Vabaduse puiestee, kirjutab Tartu Postimees.
FOTOD: Aigar Nagel
Ligi pool tundi enne kontsertlavastuse algust oli Emajõe äär juba rahvast paksult täis ning päris jõeäärde oli raske vaatamiseks kohta leida. Mida aeg edasi, seda enam kogunesid inimesed ka jõest kaugemale, Vabaduse puiesteele.
FOTOD: Aigar Nagel
Kontsertlavastus algas kell 19. Esmalt peeti kõnesid ning viimasena rääkinud Euroopa energeetikavolinik Kadri Simson andis Tartu 2024 meeskonnale üle 1,5 miljoni euro suuruse Melina Mercouri preemia.
FOTOD: Aigar Nagel
Kontsertlavastuse vaatemängu taga on lavastaja Taavi Tõnisson, kelle sõnul sai lavastuse idee alguse Tartu 2024 juhtmõttest "Ellujäämise kunstid" ehk nendest osksutest, väärtustest ja teadmistest, mis aitavad meil tulevikus paremini elada. Kontsertlavastuses on need Tõnissoni sõnul eelkõige seotud inimeste omavaheliste suhetega.
FOTOD: Aigar Nagel
Etendus algas viie lapse kullimängust, misjärel liikus vaatemäng õige pea edasi Emajõele vette. Seal muutus näitlejatele ja liikumisele keskendunud lavastus visuaalseks vaatemänguks Emajõe jääpinnal.
FOTOD: Aigar Nagel
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT. Opositsioon esitas Setomaa volikogu juhtidele umbusaldusavalduse">Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.
Opositsioonisaadikud esitasid neljapäeval Setomaa vallavolikogus volikogu esimehe Urmas Sarja ja aseesimehe Aarne Leima vastu umbusaldusavalduse, mis on esmakordne taoline juhtum Setomaa valla ajaloos.
Umbusaldajad panevad volikogu esimehele Urmas Sarjale süüks, et ta ei ole volikogu otsuste vastuvõtmisel taganud korruptsiooniseaduse nõuete täitmist. Umbusaldusavalduses seisab, et otsused on vastu võetud seaduse nõudeid rikkudes ning peale otsuste jõustumist ja elluviimist on volikogu liikmete taandamised läbi viidud formaalselt.
- Idee: enda auto kasutamise hüvitise maksuvaba piirmäär võiks tõusta
- President Karis: liitlaste kohalolek annab piirkonnale kindlustunde
- Uuring: riigikogulaste vastuvõtule kutsumata jätmist toetab 69 %
- Kaja Kallas ei lähe presidendi vastuvõtule
- Riik tahab muuta maksude tasumise väikeettevõtjate jaoks lihtsamaks
- Suur hüpe: Swedbanki mullune puhaskasum kasvas 385 miljoni euroni
- Sularaha väljavõtmine möödunud aasta lõpus vähenes
- Eestis on kehtiv ajutine kaitse 35 777 sõjapõgenikul
- Valitsuses ei sündinud taas lepet õpetajate streigi lõpetamiseks
- Aastases võrdluses läks vanametall oluliselt kallimaks
- Esmaspäeval on riigieksamitele registreerimise tähtaeg
- Tööealistele on esmaspäevast ühistransport maakonnaliinidel tasuline
- Majutusteenuse platvormidel võivad varitseda petturid
- Lihtne nipp, kuidas puid kulub vähem ja tuba saab kiiremini soojaks
- Vanim Telia võrgus töötav mobiil on 30-aastane
- Põtrade arvukus on langenud 7000 isendini
- Metsaomanikud taotlesid 3,33 miljoni euro ulatuses toetust
- Kaja Kallas: seaduse järgi streikijatele töötasu ei maksta
- Keskkonnaagentuur alustab üleujutusohu ennetamise projektiga
- Balti võrkpalliliiga mängus kohtuvad Barruse ja Tartu meeskonnad
- Kaja Kallas: haridusminister peab lisaraha leidma oma ministeeriumist
- Kelmid petsid mullu inimestelt välja üle 8,3 miljoni euro
- MTA saadab sel nädalal meeldetuletusi deklareerimata tulude kohta
- Aasta algus toob kaasa suguhaiguste leviku tõusu
- Saadjärve lastud klaasangerjaid ootas jäises vees surm
- Eestis registreeriti eelmisel aastal 10 721 sündi
- Mullu ulatus liikluskindlustuse kogukahju 72 miljoni euroni
- Novembri eest tasuti riigile 1,067 miljardit eurot maksutulu
- FOTOD JA VIDEO Zelenskõi Riigikogus: tänan teid, et olete vabaduse poolel
- Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi on visiidil Eestis
- Eesti inimesed kipuvad liialt vähe liikuma
- Õpetajate muutunud nõudmised tekitavad ministris hämmingut
- Tööinspektsioon avaldab kontrollitavate ettevõtete nimekirja
- Uuel aastal suurenesid mitmed Eesti Töötukassa toetused ja hüvitised
- Riigi rahanduse seis on vaatamata heitlikele aegadele stabiilne
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT. Mullu paukus äike aasta varasemaga võrreldes kümnendiku jagu rohkem">Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.Võrreldes ülemöödunud aastaga oli 2023. aastal äikest kümnendiku võrra rohkem, selgub keskkonnaagentuuri ülevaatest.
2023. aastal registreeris NORDLIS välgudetektorite võrgustik Eestis kokku 24 390 pilv-maa välku. See on ligi kümnendiku võrra vähem kui perioodi 2005-2022 keskmine, milleks on üle 27 000 pilv-maa välgu.
Välkude jaotust kuude kaupa iseloomustab hästi Eestile omane juuli ja augusti kõrge pilv-maa välkude arv. 2023. aastal oli hooaja kõige äikeselisem kuu august. Möödunud aastatega, mil juuni oli kõige äikeselisem kuu, oli 2023. aastal juunis pigem vähe äikest, moodustades kõikidest pilv-maa välkudest ligi 16 protsenti 3576 välguga. Juulis ja augustis oli välke vastavalt 5984 ja 12 784. Seega üle poole kogu 2023. aasta pilv-maa välkudest registreeriti augustis. Kuus protsenti välgulöökidest esines septembris, kui välke oli 1524.
2023. aasta pilv-maa välkude ruumilises jaotuses on näha, et enim lõi välku Kagu-Eestis ning Pärnumaal suunaga üle Kesk-Eesti Ida-Virumaa poole. Vähem oli äikest Loode-Eesti kandis ja põhjarannikul.
Kogu Eesti peale oli 2023. aasta äikesehooajal kokku 82 äikesepäeva, mis on pikaajalisest keskmisest 15 päeva võrra rohkem. Sarnaselt pilv-maa välkude ruumilisest jaotusest oli ka äikesepäevi kõige rohkem just Kagu-Eestis ja Pärnumaal suunaga üle Kesk-Eesti Ida-Virumaa poole. Vähem oli äikesepäevi Põhja-Eestis ja saartel.
Linnade arvestuses oli mullu kõige rohkem äikest Võru ümbruses(945 pilv-maa välguga ja Otepää kandis 913 välguga. Märkimisväärselt oli äikest ka Pärnu ja Põlva kandis, vastavalt 853 ja 838 pilv-maa välku. Kõige vähem esines äikest Paldiski, kus oli vaid 167 pilv-maa välku, ja Lihulas 169 välguga.