EESTI ELU

Selgusid noortevaldkonna parimad tegijad

Selgusid noortevaldkonna parimad tegijad Fotograaf Rene Riisalu

Haridus- ja teadusministeerium tunnustas kolmapäeval möödunud aasta noortevaldkonna parimaid tegijaid kokku 11 kategoorias.

Pikaajalise panuse eest noortevaldkonnas pälvis tunnustuse Project Spirit MTÜ asutaja ja koolitaja, Tartu Rakendusliku Kolledži kutseõpetaja Mariliis Maremäe. Aasta noorsootöötaja on Valdeku noortekeskuse laste- ja noortetöö juht Evely Pajula ning aasta tegija huvihariduses Kose huvikooli kunstiosakonna õppejuht ja kunstiõpetaja Margit Mikk.

 Aasta noortekeskus on Toila valla noortekeskused, aasta huvihariduse või -tegevuse pakkuja Viimsi muusikakool, Viimsi kunstikool ja Viimsi teaduskool.

 Aasta noorteühendus või noorte osaluskogu tiitli pälvis Jõelähtme valla noortevolikogu.

Aasta noortemalev või -laager on Tartu Noorte Töömalev.

 Aasta noore tegu  on Emil Aništšenko ja Võru HUUB.

Aasta noortesõbralik kohalik omavalitsus on Viljandi vald ja aasta noortesõbralik või nutikas tegu Tallinna noortekeskuste teenusmudel.

Aasta noortevaldkonna sõber on Eva Liisa Kubinyi ja EKA tootedisaini osakond.  

Auhinnad üle andnud haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ütles, et iga tegu, iga päev ja iga tund noortele ja noortega, on tunnustust väärt. „Eesti noortega töötavad inimesed, noorsootöötajad, huvihariduse õpetajad on maailmas ühed professionaalsemad, meie noortevaldkond on eeskujuks paljudele Euroopas ja kaugemalgi. Tunnustame teid selle eest, et te sihikindlalt ja kangekaelselt usute, et noorte tegutsemise ja otsustamise vabadus ning nende algatuste toetamine on ülesanne, mis loob Eesti tulevikku. Ka kutsun noori olema järjekindlad, julguse puudust ma ei kahtlusta. Edukas saab olla siis, kui on olemas selge siht ja võimalused, otsustamise vabadus ja algatusvõimekus,“ sõnas minister. 

Kolmapäeval 17. korda toimunud galal „Noorte Heaks Tänu“ tõstis haridus- ja teadusministeerium esile inimesi ja organisatsioone, kes on paistnud silma enda tegevusega 2023. aastal või pikaajalise panusega noortevaldkonnas, samuti noorte säravad innovaatilised tegusid ja staažikaid tegijad.  

Eramute omanikud saavad taotleda kütteseadme uuendamise toetust

Tegemist on esimese taotlusvooruga, kus toetust saab taotleda ahju paigaldamiseks ja kordategemiseks ning kaugküttevõrguga liitumiseks.

15. veebruaril avab KredEx taotlusvooru, mis aitab kütteseadmeid uuendada eeskätt väiksema sissetulekuga inimestel.

Sõltumata esitatud taotluste arvust on voor avatud seitse päeva. Toetusvooru kogueelarve on 10 miljonit eurot.

Tegemist on esimese taotlusvooruga, kus toetust saab taotleda ahju paigaldamiseks ja kordategemiseks ning kaugküttevõrguga liitumiseks.

Streik lõpeb: õpetajad võtsid valitsuse pakkumise vastu

Eesti Haridustöötajate Liit (EHL) võttis vastu valitsuse teisipäevase pakkumise õpetajate töötasu alammäära tõusu osas ning sellega lõpeb ka streik.  FOTO: Pixabay

Eesti Haridustöötajate Liit (EHL) võttis vastu valitsuse teisipäevase pakkumise õpetajate töötasu alammäära tõusu osas ning sellega lõpeb ka streik. 

EHL-i juhi Reemo Voltri sõnul tulid nad koos haridusministriga teisipäeva pärastlõunal riikliku lepitaja juurest, kus sõlmiti töötüli lõpetamise kokkulepe. 

Valitsus jõudis teisipäeval kokkuleppele 5,7 miljoni euro eraldamises õpetajate täiendavaks palgatõusuks, mis tõstaks õpetajate alampalga määra 1820 eurole, kirjutab ERR.

"Jõudsime täna kokkuleppele, et seda 5,7 miljonit oleme valmis eraldama ja tegime õpetajatele selle kompromissettepaneku. Nüüd me leppisime kokku, kust tuleb see kate nendele rahadele," ütles Kallas ERR-ile.

Õpetajatele leidsid lisaraha Eesti 200 koostöös Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ministritega.

Lisarahaga kerkiks õpetajate keskmine palk 6,6 protsenti ning alammäär tõuseks 1820 euroni, seega säiliks õpetajate palga suhe Eesti keskmisesse, olles 112 protsendi peal. Minister on teinud töötüli lõpetamise ettepaneku ka Eesti Haridustöötajate Liidule.

„Kokkuleppe saavutamise korral investeeriksime käesoleval aastal õpetajate palkadesse pea 40 miljonit eurot. Siiski on õpetajate soov lisaks palgaküsimusele ühiselt kokku leppida ka karjäärimudel ja koormusarvestus, et koormus oleks paigas ja karjäärivõimalused selged. Seepärast saatsin eelmisel nädalal läbirääkimiste kutsed kooli pidajatele, et ühiselt sõlmida pikaajaline haridusleppe aastateks 2025-2027. Läbirääkimised algavad 19. veebruaril," märkis Kallas. 

Õpetaja töötasu alammääraks kehtestas valitsus 2024. aastaks 1803 eurot kuus ja palga diferentseeritav osa tõusis 17 protsendilt 20-le, mis tegi 2024. aastal õpetajate arvestuslikuks keskmiseks kuupalgaks 2164 eurot. Õpetajad sellega ei nõustunud ning nad kuulutasid välja tähtajatu streigi alates 22. jaanuarist.

Nüüd pakutav kokkulepe tõstab töötasu alammäära 4,1 protsenti ehk 1820 euroni, millega kerkib õpetajate arvestuslik keskmine 6,6 protsenti ehk 2184 euroni. Seega säilib õpetajate palga suhe Eesti keskmisesse, olles 112 protsendi peal.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD