EESTI ELU

Vanaduspõlve kindlustamisel eelistavad Eesti elanikud valdavalt pensionisambaid ning kolmandik on valmis toimetulekuks edasi töötama, nooremad vanuserühmad eelistavad teist ja kolmandat pensionisammast, näitab SEB küsitlus. Foto ai: Aigar Nagel

Riiklikule pensionile ehk esimesele sambale loodab 58 protsenti vastanutest ning kogumispensionile ehk teisele sambale 41 protsenti. Pensionipõlves töötamisega arvestab 33 protsenti ning 29 protsenti näeb tuge kolmandas sambas. Tuhande osalejaga küsitluses võis valida mitu vastusevarianti.

„Vananeva elanikkonna ning kasvavate kuludega riigis ei ole riiklik pension normaalseks äraelamiseks piisav. Täna pensionile jäädes tuleb keskmiselt arvestada 60-protsendilise sissetuleku langusega, juhul kui vanaduspõlves teisi rahaallikaid ei ole. Niisiis mängivad ka teine ja kolmas pensionisammas  vanaduspõlve planeerimisel olulist rolli,“ ütles SEB jaepanganduse valdkonna juht Ainar Leppänen.

Seejuures alla 40-aastaste eelistus on teine pensionisammas, mis kinnitab, et kogumispension on muutunud arvestatavaks tuleviku kindlustamise vahendiks. Ka kolmas pensionisammas on kõige populaarsem nooremates vanuserühmades, näiteks 18-29-aastastest eelistab seda tervelt 39 protsenti.

Leppäneni sõnul on iseseisev investeerimistegevus, nagu näiteks kinnisvarasse ja väärtpaberitesse, aktuaalne ligikaudu 20 protsenti vastanute jaoks. Ülejäänud pensionipõlve kindlustamise mooduseid mainiti palju vähem – näiteks seitse protsenti näevad laste tuge või siis tulu ettevõtlusest. Tegelikult omab vaid 10 protsenti väljaüürimiseks sobivat kinnisvara, ettevõtet või investeeringuid, näitab SEB varasem uuring.

Praegu on Eesti keskmine palk üle 2000 euro ja keskmine pension tõuseb 1. aprillist 817 euroni, mis moodustab ligikaudu 40 protsenti keskmisest palgast. OECD uuringu järgi saab Euroopa Liidus elav keskmist palka teeniv töötaja pensioniikka jõudes pensioni, mis moodustab tema senisest palgast 68 protsenti, kuid Eesti töötajatel on sama näitaja 34 protsenti. 

Teise sambaga on rahandusministeeriumi andmetel liitunud ligi 580 000 inimest ning kolmanda sambaga ligi 200 000. Samas on tööealisi inimesi statistikaameti andmetel pea 750 000, kellest hakkaks umbes viiendik saama tulevikus vaid riiklikku pensioni. „Vabatahtlik pensionikogumine ehk kolmas sammas aitab riske maandada ning kõige suuremad võimalused sellest kasu saada on uuel põlvkonnal. Üksnes riiklikule pensionile ma tulevikus loota ei soovita,“ märkis Leppänen.

SEB korraldatud uuring toimus 2025. aasta jaanuaris, selle viis läbi uuringufirma Norstat ja küsitlusele vastas 1000 Eesti elanikku vanuses 18–74 eluaastat.

SEB pensionifonde valitseb SEB Varahaldus. Kolmanda samba kindlustustooteid pakub SEB Life and Pension Baltic SE Eesti filiaal.