EESTI ELU


SEB kodulaenu uuringust selgus, et 60 protsenti eestimaalastest ostaks majanduslikel võimalustel kinnisvara Eestist väljapoole, seejuures enim ehk lausa 35 protsenti soetaks vara Lõuna-Euroopasse.
Uuringu kohaselt oli Lõuna-Euroopasse kinnisvara soetamine kaalumist väärt võimalus ligi poolte 30- kuni 50-aastaste Eesti inimeste jaoks. Samuti kaaluksid seda eelkõige kõrgepalgalised, iseenda tööandjad, aga ka nelja- ja enamaliikmelised pered.
„Küsitlusnumbrid kinnitavad vahepeal ka ajakirjanduses väga aktiivselt kajastatud rahakate eestlaste seas levivat trendi soetada omale kinnisvara eelkõige Hispaaniasse. Lisaks eelmainitutele kaaluvad välismaale kinnisvara soetamist tegelikult ka lastega pered. Neid võib ajendada välismaale kinnisvara soetamist kaaluma nii Eesti ebakindel geopoliitiline olukord kui ka kiiresti kasvanud tarbijahinnad, mis koos laste pealt arvestatud maksusoodustuste kaotamisega on perede eelarved pannud suurema surve alla,“ märkis SEB eraklientide panganduse divisjoni juht Sille Hallang.
Kinnisvara Lõuna-Euroopasse soetamist näeb ühe võimalusena 51 protsenti Harjumaa inimestest, mis on Eesti kõrgeim näitaja. Tallinnas kaaluks sedasama vaid 36 protsenti vastanutest. „Mõnevõrra üllatuslikult kõrge oli see number ka Jõgeva- ja Valgamaal, kus Lõuna-Euroopasse kinnisvara soetamist kaaluks üle 40 protsendi vastanutest,“ sõnas Hallang. „See võib tuleneda ka tõsiasjast, et tegu on maakondadega, kus sissetulekud on Eesti ühed madalaimad.“
Kõige rohkem neid, kes ei kavatseks välismaale kinnisvara soetada, oli Hiiu-, Järva-, Saare-, Viljandi- ja Võrumaal, kus tervelt 60 protsenti või rohkem vastanutest ütles, et ei mõtleks välismaale kinnisvara soetada ka siis, kui selleks oleks võimalust. „Nendest numbritest võib järeldada, et paljud suurematest tõmbekeskustest väljaspool elavad inimesed armastavad oma kodukohta ega sooviks sealt ära kolida,“ märkis Hallang.
SEB korraldatud uuring toimus 2025. aasta märtsis, selle viis läbi uuringufirma Norstat ja küsitlusele vastas 1001 Eesti elanikku vanuses 18–74 eluaastat.

President Alar Karis kuulutas välja Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse, millega tunnistatakse kohalikel valimistel kehtetuks Eestis elavate kolmandate riikide kodanike ja alates ülejärgmistest valimistest ka kodakondsuseta inimeste valimisõigus. FOTO: Aigar Nagel
„Kindlasti mõistavad riigikogu liikmed, et põhiseaduse muutmisega tegid nad väga kaalukate tagajärgedega otsuse. Olen korduvalt rõhutanud, et minu hinnangul tulnuks võimalikke kaugeleulatuvaid tagajärgi enne tervikuna analüüsida ja läbi mõelda, kuna põhiseadus peab ka tulevikus olema kaitseks sisemisele ja välimisele rahule. Olen rõhutanud sedagi, et Riigikogul on võimalus põhiseadust muuta, nii nagu reeglid ette näevad. Kuna see samm on nüüd astutud ja riigikogu liikmed tunnetavad oma vastutust, siis küllap on nad mõelnud sellelegi, kuidas Eesti ühiskonna ühtsust tulevikus kaitsta," märkis Karis.
"Lahendus, mille järgi saavad kohalikel valimistel hääletada vaid Eesti ja Euroopa Liidu riikide kodanikud, on kahtlemata legitiimne. Samavõrd oluline on, et hääleõiguseta jäänud inimesed ei arvaks, nagu oleks riik soovinud nad ühiskondlikust elust välistada või näeks neist igaühes julgeolekuohtu. Seda ei saavutata lihtsalt sõnadega. Vaid riigikogu saab tagada, et siin pikalt elanud ja Eestile lojaalsetele inimestele jääb avatuks tee Eesti kodakondsuseni ka juhul, kui teiste riikide poolt on takistatud vaba valik otsustada oma kodakondsuse üle," ütles Karis.
"Sisemise rahu kaitsmine ei saa jääda ainult loosungiks. Oleme täna olukorras, kus on vastutustundetu mitte tunda huvi selle vastu, kuidas ka õigena tunduvad otsused mõjutavad ühiskonda tervikuna," lisas riigipea.
- Riigi kallid investeeringud võivad osutuda kasutuks
- Hoiatus: tervisekassa nimel helistavad petturid
- Soe märts tõi mitmel päeval endaga kaasa uued päevased soojarekordid
- Üleujutuste riskipiirkondade hulka kuulub nüüdsest 34 ala
- Võimalusel tuleks luua endale meelerahufond
- Transpordiamet soovitab laupäeval suverehvidega mitte sõita
- Võru linn ootab teenetemärgi kandidaate
- Bingo loto pilet võitis 766 855 eurot
- Hinnatõusu valguses ei tasu süüdistada kaupmehi kasumiahnuses
- Kodu otsimisel hinnatakse rahu ja vaikust
- Relvaomanikud pelgavad seaduse liigset karmistamist
- Suur Toidutänav jõuab sel aastal kaheteistkümnesse linna
- Maapered saavad taotleda olmetingimuste parandamiseks toetust
- Alla 40-aastased riigipensionile ei looda
- Eesti läks pühapäeva öösel taas üle suveajale
- Eesti loomakasvatajad on tõsises mures: surmav loomataud levib
- Eestlase halb tuju pärsib majanduskasvu
- 1. aprillist tõuseb eriarstiabi visiiditasu viielt eurolt 20 peale
- Riigikogu võttis Vene ja Valgevene kodanikelt valimisõiguse
- Riigikogu lihtsustas puurkaevu rajamist
- Kindlustuskelmuste seas oli mullu rekordarv lavastatud juhtumeid
- President kinnitas valitsuse uue koosseisu
- Aprilli kõrgemad pensionid jõuavad saajateni 7. aprillil
- Tulevikus avaneb võimalus koostada elulõpu tahteavaldus
- Perearstikeskustes saab 1. aprillist vaimse tervise abi
- Elektrilevi taotleb õigust tõsta võrgutasu
- Riik lühendab õpilaste jõuluvaheaega, et alustada suvevaheajaga varem
- Riigiinfo telefon 1247 on vastanud ligi 1,2 miljonile kõnele
- Eesti parimaks toiduaineks kandideerib 155 toodet
- Veebruaris registreeriti 662 sündi
- Pensionile jäämist plaanitakse võimalikult kaua edasi lükata
- Selgusid tänavused võrokeste Hindätiidmise auhinna saajad
- Enam kui poolte säästud on inflatsiooni eest kaitsmata
- Reformierakond ja Eesti 200 alustavad laupäeval koalitsioonikõnelusi
- Vaid veerand alla 30-aastasest elab pangalaenuga ostetud kodus
DIGILEHED
LOE VEEL
VIIMATI LISATUD
ARVAMUS
KRIMI
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT. Kodu ostjad võiksid arvestada terendava käibemaksutõusuga">Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.Selle aasta 1. juulist tõuseb käibemaksumäär seniselt 22 protsendilt 24 protsendini, mis uusarendustest huvitatud koduostjatele tähendab arvestatavat hinnatõusu - seetõttu tasub kinnisvara osta enne juulit, soovitab Swedbank.
„Koduostja vaatest mõjutab muudatus eelkõige uusarendusi, mille ostuhinnale lisandub 2 protsendi võrra kõrgem käibemaks kui praegu. Näiteks 300 000 eurot maksva uue korteri puhul tähendab see 6000 euro suurust lisakulu,” selgitas Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma.
Korteriühistute renoveerimistaotlused ületasid eelarvet neljakordselt
20.10.2025
Tõukerattad nõuavad kainet pead – vastutustundlik kasutus hoiab teenuse kõigile meeldivana
21.10.2025
JUHTKIRI Valimised möödas, dialoog kestab
21.10.2025
FOTOD Võru Cristella ja Embach püstitavad hiiglasuure ja ulmelise robotlao terves Baltikumis
21.10.2025