EESTI ELU

Riigi aastapäeva eelne tööpäev on lühendatud

Riigi aastapäeva eelne tööpäev on vastavalt seadusele kolme tunni võrra lühem.

Kui ettevõtte tegevusalast tulenevalt pole võimalik tööpäeva lühendada, peab tööandja saavutama töötajaga kokkuleppe, et ta töötaks riigipüha-eelsel päeval sama kaua kui tavaliselt. Neile, kes töötavad tööajakava alusel, tähendab see seda, et tööandja peab juba ajakava koostamisel lühendatud tööpäeva osas töötajatelt nõusoleku saama. Kui töötaja ei nõustu pühade-eelsel päeval töötama täistööpäeva, ei ole tööandjal õigus teda selleks sundida. 

Kui töötaja on nõus tööpäeva lühendamata jätmisega ning ta töötab mittesummeeritud tööajaarvestuse alusel, loetakse need kolm tundi ületundideks. Summeeritud tööajaarvestusega töötamisel aga väheneb töötaja kalendaarne tööajanorm kolme tunni võrra. See, kas nende kolme tunni näol on tegemist ületunnitööga, selgub arvestusperioodi lõpus. Ületunnitöö hüvitatakse töötajale tasulise vaba ajaga või kokkuleppel 1,5-kordse tasuna.

Juhul, kui tööandja majandustegevuse tõttu ja töötajale kehtestatud töögraafiku alusel on vajalik töötada ka võidupühal või jaanipäeval, eeldab seadus, et töötajale makstakse kahekordset tasu. Kokkuleppel võib riigipühal töötamise hüvitada ka tasulise vaba ajaga.

Eesti rahvus- ja riigipühad, millele eelnevaid tööpäevi lühendatakse, on uusaasta, Eesti Vabariigi aastapäev, võidupüha ja jõululaupäev.

Vanametalli hind püsib viimasel ajal paigas

Vanametalli hind püsib viimasel ajal paigas

Vanametalli hind on tänavu püsinud paigal, selgub Kuusakoski statistikast. 

Gabariitse terase tonnihind on veebruaris 260 eurot ja sama oli see ka kuu aega tagasi. Romusõiduki tonni eest saab 225 eurot, vase eest 6450 eurot, alumiiniumvalu eest 1400 ja messingu eest 4500 eurot. 

Kallas: president Meri hoiatas 30 aastat tagasi ohtliku Venemaa eest

Kallas: president Meri hoiatas 30 aastat tagasi ohtliku Venemaa eest FOTO: Aigar NagelPeaminister Kaja Kallas esines teisipäeva õhtul aukülalisena kõnega Matthiae-Mahli õhtusöögil, mida peetakse Hamburgis aastast 1356. 

Peaminister Kaja Kallas tõi oma sõnavõtus välja, et täpselt kolmkümmend aastat tagasi kõneles Saksa rahvale samas saalis president Lennart Meri. Kallas tsiteeris Meri prohvetlikke sõnu ja meenutas, et president Meri hoiatas juba siis Venemaaga seotud soovmõtlemise eest ning selgitas, et Venemaa imperialistlik ideoloogia ei ole kuskile kadunud. "Mis oleks, kui oleksime juba siis neid hoiatusi kuulanud?," küsis Kallas.

Kallas meenutas, et kolmkümmend aastat tagasi oli saalis ka tollane Peterburi abilinnapea Vladimir Putin. "President Meri tabavad sõnad Venemaa aadressil panid Putini demonstratiivselt protesti märgiks saalist lahkuma. Putini lahkumine näitas tema tõelist palet juba varakult. Paljud lihtsalt ei saanud sõnumit kätte või ei tahtnud sellele tähelepanu pöörata. 2007. aastal Münchenis, siis juba Venemaa presidendina, avaldas Putin oma imperialistlikku ideoloogiat veelgi selgemalt," ütles Kallas. 

Müncheni julgeolekukonverentsist rääkides meenutas Kallas ka Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi mõne päeva eest öeldut: "Palun ärge küsige Ukrainalt, millal sõda lõpeb. Küsige endalt, miks Putin ikka suudab seda jätkata?". Kallas märkis, et peame sellele küsimusele vastama – mitte ainult sõnades, vaid tegudes. "Samuti peame uskuma Ukraina võitu. Kui me ei usu, siis me ka ei tegutse," rõhutas ta.  

Kallas kutsus oma kõnes kogu vaba maailma endale ausalt otsa vaatama. "Karm tõde on see, et Ukrainal hakkab laskemoon otsa saama, kui me kiiresti seda neile juurde ei saada. Pikaajalised lubadused on olulised, kuid sõjas saadab edu seda, kellel on rohkem laskemoona," märkis Kallas. 

Samuti juhtis Eesti peaminister tähelepanu sellele, et diktaatorid on vägagi teadlikud demokraatlikes riikides toimuvatest valimistest. "Diktaatorid arvavad, et valimised on meie nõrkus. Aga kui võit on meie selge eesmärk ja meil on strateegia selle saavutamiseks, siis on demokraatia meie tugevus ning jõud," ütles Kallas. Peaminister lisas, et seetõttu on ülioluline, et Ukraina saaks abi sõltumata parteipoliitilistest kemplemistest või valimistulemustest.

Kallas märkis sõnavõtus, et demokraatlikud valitsused peavad veenma ka oma avalikkust. "Seetõttu peame olema inimestega avatud ja ausalt rääkima ümbritsevatest ohtudest," ütles Kallas. "Just seepärast jagavad Eesti luureteenistused oma analüüse ja hinnanguid avalikult. Info jagamine tagab selle, et Eesti ühiskond ning ka meie sõbrad ja partnerid välisriikides oleksid teadlikud ja suudaksid hinnata Venemaad adekvaatse pilguga. Avatus muudab ühiskonnad vastupidavamaks ja võtab vaenlaselt võimaluse kasutada üllatusmomenti relvana meie vastu," lisas ta.

Matthiae-Mahli õhtusööki peetakse aastast 1356, tegu on vanima jätkuval toimuva omataolise üritusega maailmas. Teiste seas on õhtusöögil aukülalisena osalenud Jean-Claude Juncker, Justin Trudeau, David Cameron, Helle Thoring-Schmidt ning 1994. aastal Eesti president Lennart Meri. Sellel aastal kõnelesid üritusel ka Saksamaa liidukantsler Olaf Scholz ja Hamburgi linnapea Peter Tschentscher.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD