Tööinspektsioon viib sügisel läbi sihtkontrolli ettevõtetes, kus töötajad puutuvad kokku astmat põhjustada võivate diisotsüanaatidega.

"Diisotsüanaadid võivad kõlada tundmatuna, kuid on siiski üsna levinud ühendid. Seetõttu ei pruugi kõik tööandjad isegi teada, et nende töökeskkonnas sellised ohud varitsevad," kirjutab tööinspektsioon Tööelu portaalis.

Diisotsüanaadid võivad tekitada kutsealast astmat ja kutsealaseid nahahaigusi. Uuringute kohaselt on 9–15 protsenti tööealiste täiskasvanute astmajuhtude põhjustatud tööga seotud teguritest. Tegemist on toorainega, mida läheb vaja polüuretaanmaterjalide tootmisel. Tooteid, millest diisotsüanaate võib leida, on palju: sukkpükstes ja ujumisriietes sisalduvad polüuretaan- ehk Spandex-kiud, pehmemööbli polstrid, pesukäsnad, kellarihmad, autodetailid, spordijalatsite siseosad, elektroonikaseadmete korpused, madratsid, montaaživahud, liimid, hermeetikud ning värvid ja lakid.

Tööinspektsioon täpsustab, et kuigi lõpptarbijale pole need tooted ohtlikud, võivad diisotsüanaadid tootmisprotsessis ja käitlemisel tervist kahjustada. Seetõttu peavad tööandjad hindama diisotsüanaatide kasutamisega seotud riske ja rakendama asjakohaseid ohutusmeetmeid, et vähendada töötajatel tervisekahjustuste riski. See hõlmab korralikku ventilatsiooni, isikukaitsevahendite kasutamist ja töötajate koolitamist.

Eelmise aasta augustist jõustus koolituskohustus kõikidele töötajatele, kes tööalaselt diisotsüanaatidega kokku puutuvad. See tähendab, et diisotsüanaate ei tohi tööstuslikul ja erialasel otstarbel puhasainena ega muude ainete või segude koostisosana kasutada enne, kui töötaja on läbinud koolituse. Erandina ei kehti koolituskohustus vaid juhul, kui kemikaali kontsentratsioon puhasainena või koos teiste ainetega on vähem kui 0,1 massiprotsenti.

Seega tuleb kõikidel tööandjatel kriitilise pilguga vaadata üle kõik tööks kasutatavad kemikaalid ning kui nendes sisaldub diisotsüanaate, siis korraldada ka vastav koolitus.

CV.ee poolt läbiviidud tööturu monitooring näitab, et palgateemad jäävad eestlaste jaoks sageli saladuseks – uuringust selgub, et iga kolmas eestlane ei tea, kui palju tema elukaaslane või muu lähedane inimene teenib.

"Rahast räägitakse küll üha rohkem, kuid uuring näitab, et meil on veel ruumi avatumaks ja usalduslikumaks suhtlemiseks. Peaksime liikuma selles suunas, et kõik tunneksid end mugavalt ja julgeksid rahast avatult rääkida, sest ainult avatud ja aus suhtlus aitab kaasa tervislikele finantssuhetele ja vähendab palgaga seotud pingeid," toonitas CV.ee turundusjuht Karla Oder pressiteates..

Kuigi palgateemad puudutavad otseselt meie elukvaliteeti, eelistab kolmandik eestlasi neid arutelusid vältida. Palka käsitletakse endiselt väga isikliku ja tundliku teemana, mille avalikustamine võib tekitada ebamugavusi või viia ebaõiglaste hinnanguteni. Seetõttu jääb see teema nii mõnelgi korral suletud uste taha ka pereringis.

Uuring toob esile ka ettevõtete ettevaatliku käitumise palgateemadel. Selgub, et pea pooled Eesti tööandjatest eelistavad hoida töötajate palgateavet konfidentsiaalsena, mis loob olukorra, kus töötajate ootused avatusele ja läbipaistvusele võivad jääda täitmata.

Sealjuures ei avalikusta 62,4 protsenti ettevõtetest ettevõtte-siseselt töötajate palkasid, viidates palgateabe tundlikkusele ja vajadusele käsitleda seda individuaalselt. 48,6 protsenti tööandjatest usub, et palgateave tuleks hoida konfidentsiaalsena, kuna palk sõltub töötaja kogemusest ja panusest. 44,9 protsenti ettevõtetest ei avalda palganumbreid aga isegi töökuulutustel, jättes palgaläbirääkimised kandidaadiga isiklikuks aruteluks.