Pea pooled usuvad oma rahalise olukorra halvenemist

Citadele panga tellitud ja uuringufirma Norstat poolt läbi viidud Eesti inimeste finantsküsitlusest selgub, et ligi pool ehk 46 protsenti Eesti elanikkonnast usub, et nende rahaline seis muutub järgmise kolme kuu jooksul halvemaks ning seda peamiselt aina kallinevate toiduainete hindade tõttu; rRahalise seisu paranemist usub vaid 13 protsenti vastanutest.

Citadele pank soovis inimestelt teada saada, milliseks ennustavad nad enda rahalist seisu järgmise kolme kuu jooksul ning 32 protsenti uskus, et see halveneb veidi, 14 protsenti aga uskus, et nende rahaline olukord muutub märkimisväärselt halvemaks. Kolmest Balti riigist on Eesti elanikud eluga hakkama saamisesse selgelt kõige negatiivsema suhtumisega – Lätis usub rahalise olukorra halvenemist 27 protsenti ja Leedus 31 protsenti elanikest.

„Baltikumi tarbijate hinnangul mõjutab nende finantsolukorda enim inflatsioon, mis nõrgendab ostujõudu ja võtab ära ka võimaliku palgatõusu positiivse mõju. Seetõttu jäävad tarbijad oma finantsperspektiivi suhtes üsna ettevaatlikuks kõigis kolmes riigis,“ selgitas Citadele Balti jaepanganduse juht ja juhatuse liige Edward Rebane. „Eesti elanike pessimismi põhjuseks on Eesti nõrgem majandustsükkel, mida pidurdab peamiselt Baltikumi kõrgeim erasektori võlg. Tuleb aga arvestada, et siia hinnangusse pole veel üldse sisse arvestatud suvel Eestis tõusvaid makse. Kaks protsendipunkti tõusev käibemaks omab olulist mõju kõikidele hindadele.“

Kõigis kolmes Balti riigis näevad inimesed, et nende rahaline seis halveneb peamiselt toiduainete ja muude eluks vajalike esmatarbekaupade hindade kallinemise tõttu, mis toob ostujõu aina madalamale. 

Seda, et nende rahaline seis järgmise kolme kuu jooksul märkimisväärselt paraneb, usub ainult kaks protsenti Eesti elanikest, mõningast paranemist usub 11 protsenti. Lätis usub finantsseisu paranemist kokku 22 protsenti vastanutest ning Leedus 19 protsenti.

„Prognooside kohaselt kasvab 2025. aastal Läti SKP 2,2 protsenti ning Leedu SKP 2,9 protsenti. Samuti on selge, et Eesti majandustsükkel jääb jätkuvalt Leedu ja Läti omast maha. Nõrgema majandustsükli tõttu on Eesti tarbijate ootused ka palkadele Balti riikide seas kõige nõrgemad,“ kommenteeris Rebane.

Kõige enam usuvad oma finantsseisu kehvenemist järgneva kolme kuu jooksul Hiiumaa elanikud, lausa 84 protsenti vastanutest, järgnevad Läänemaa 59 protsendiga ning Ida-Virumaa 57 protsendiga. 

„Kirde- ja Lääne-Eesti piirkonnad on jätkuvalt kohad, kus inimesed ei usu enda rahalise seisu paranemisse. Rahalise seisu paranemise lootus on seotud ikkagi peamiselt Tallinna ja Harjumaaga, kus 16 protsenti inimestest usub, et nende finantsseis muutub veel enne suve paremaks,“ ütles Rebane.

Uuringufirma Norstat viis tarbijate finantsuuringu läbi tänavu jaanuaris ka küsitles 1000 inimest.