EESTI ELU
Kui statistikaameti neljapäeval avaldatud andmetel ulatus 2024. aastal keskmine brutokuupalk 1981 euroni, tõuestes aastaga 8,1 protsenti, siis alanud aastal võib keskmine palk ületada juba 2200 euro piiri, prognoosib Bigbanki peaökonomist Raul Eamets.
Ta tõi esile, et mullu neljandas kvartalis oli keskmine palk juba 2062 eurot. Mediaanpalk on keskmiselt umbes 300 eurot madalam kui keskmine palk. Mediaanpalgakasv on olnud samas suurusjärgus keskmise palga kasvuga. "Arvestades inflatsioonilist keskkonda ja mõõdukat töötust, ei ole selline palgakasv üllatav," ütles Eamets.
Jätkuvalt on väga suur lõhe Harjumaa ja muu Eesti vahel. Kõige madalam oli keskmine palk Valgamaal, kus saadakse aastas keskmiselt 548 eurot vähem kui Harjumaal. Ka Ida-Virumaal, Võrumaal ja Saaremaal on keskmise palga vahe Harjumaaga üle 500 euro.
Viimase kahe majanduslanguse aasta jooksul on keskmine palk kasvanud 20 protsenti, kusjuures riigisektoris kasvas palk 23 protsenti, kohalikes omavalitsustes 27,5 protsenti ning erasektoris 18,6 protsenti.
Eametsa sõnul peaks 2025. aastal samad trendid jätkuma. "Hinnatõus tuleb sellel aastal kõrgem kui eelmisel, mida näitavad ka inflatsiooni andmed aasta alguses. Veebruaris oli hinnatõus aasta lõikes viis protsenti. Tööpuuduseks prognoosime Bigbankis sellel aastal 7,2 protsenti. Kõik see kokku võiks tähendada, et selle aasta neljandas kvartalis võib keskmine palk ületada 2200 euro piiri," ütles Eamets.
Tema sõnul on positiivne uudis, et inflatsioon jääb sellel aastal suure tõenäosusega väiksemaks kui palgakasv, mis tähendab, et inimeste sissetulekute ostujõud ei vähene. "Teisalt on see halb uudis ettevõtjatele, sest sisendid kallinevad ja ettevõtete konkurentsivõime välisturgudel väheneb. Kokkuvõttes kantakse kasvavad tootmiskulud üle lõpphinda, mis omakorda tähendab hinnatõusu jätkumist," lisas Eamets.
Sotsiaakindlustusameti teatel ei ole Venemaalt laekumata maksete tõttu Eestis elavad Venemaa pensionärid saanud kätte oma pensioni.
Venemaa pensionit ootab 3965 Eestis elavat inimest. Valdav osa saab lisaks Vene pensionile ka Eesti pensioni. „Eesti pensioni osa maksab sotsiaalkindlustusamet neile õigel ajal välja. 262 inimest saavad aga ainult Venemaa pensioni, mistõttu võib neil tekkida ajutisi majanduslikke raskusi,” märkis sotsiaalkindlustusamet.
Venemaa pensionifond on teatanud, et on proovinud makseid teha, kuid need on tagasi lükatud ning praegu otsitakse alternatiivset lahendust. Sotsiaalkindlustusamet on teavitanud pensionäre e-kirja ja iseteeninduse kaudu. Samuti on neile edastatud teave, et kui nad vajavad ajutise makseviivituse tõttu majanduslikku tuge, võivad nad pöörduda oma kohaliku omavalitsuse poole toimetulekutoetuse saamiseks.
- Keskmine palk tõusis mullu 8,1 protsenti
- Veebruar kujunes keskmisest soojemaks
- Kulla hind on tõusnud uutesse rekordkõrgustesse
- Pea pooled usuvad oma rahalise olukorra halvenemist
- Kõige populaarsem tüdrukunimi on juba 12. korda Sofia
- Enamik töötajaid vahetaks parema palga pärast töökohta
- Inimeste toimetulekule annab suurima hoobi toidu hinnatõus
- President: Eesti arengutempo on peatunud
- Riigipea: Eesti majandus vajab uut käiku
- Võru aasta teo tiitli pälvis Tamula rannakohvik
- Ravikindlustus peaks pärast hooldatava surma kauem kehtima
- B-kategooria juhiloaga võib peagi ka mootorratast juhtida
- Ööl vastu neljapäeva tuleb kuni 21 kraadi külma
- Hädaabinumbri 112 rike kõrvaldati
- Eelmisel aastal halvenes Eestis liiklusolukord märgatavalt
- Keskmine vanaduspension tõuseb 817 euroni
- Riigikogu lükkas pangamaksu eelnõu tagasi
- Iga kümnes inimene on kodulaenu eest valmis maksma üle 1000 euro kuus
- Värska mineraalvee tootja pani napi elektri tõttu arengu seisma
- Palgaootused hüppasid 2300 euroni
- Sooline palgalõhe on Eestis 13,1 protsenti
- Jääle mineku piirangud leevenevad
- Riik maksab KOV-idele 1,35 miljonit eurot harjutusväljade häiringutasu
- Lidl avab veebruari lõpus Võru kaupluse
- Eesti suurima südame tegid tänavu Narva linna ühtehoidvad inimesed ning sündis uus rekord
- 40 protsenti elaks säästudest ära vähem kui kolm kuud
- Tuludeklaratsioonide esitamine on avatud
- Jaanuaris sündis 719 last
- Kokkulepe: üledoosi korral hädalist ja abi kutsujat ei karistata
- 47 protsenti inimestest on valmis nädal aega elektrita toime tulema
- Eksperdid arutavad loomade heaolu üle
- Riigikogu ei vaaginud peaministri umbusaldamist
- Eelmise aasta keskkonnatoetused on välja makstud
- Svet tahab Venemaalt tulevate veokite kütuse piirata 200 liitrile
- Balti riigid desünkroniseerisid end edukalt Venemaa elektrisüsteemist
DIGILEHED
LOE VEEL
VIIMATI LISATUD
ARVAMUS
KRIMI
.jpg#joomlaImage://local-images/2025/10/16/Voru juhtus onnetus magaziin parklas kus auto vastu seina porutas (12).jpg?width=2023&height=1349)
Võru LV istung
ENIMLOETUD
.jpg#joomlaImage://local-images/2025/10/14/kutsealused (10).jpg?width=2029&height=1476)
.jpg#joomlaImage://local-images/2025/10/09/Voru Lasteaed Punamutsike sarikapidu (6).jpg?width=2023&height=1137)
.jpg#joomlaImage://local-images/2025/10/07/Eakate Festival 2025 Foto Aigar Nagel (2).jpg?width=1917&height=1278)
.jpg#joomlaImage://local-images/2025/10/07/Keik (1).jpg?width=1878&height=1253)
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT. Naiste vastu suunatud vägivald sageneb tähtpäevadel">Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.Lähisuhtevägivalla all võib kannatada igaüks, ent naiste vastu suunatud vägivalla juhtumid kipuvad sagenema ja eskaleeruma just pühade ajal või tähtpäevadel nagu näiteks naistepäev, mil emotsioonid ja suhted on eriti pingestatud, toovad esile naiste tugikeskused.
„Pidupäevade ja pühade ajal kipub sagenema situatsiooniline vägivald, mille tõttu kasvab ka politseisse pöördumiste arv. Nendel päevadel on inimesed teistmoodi meelestatud, suhtesituatsioone tunnetatakse võimendatult ning alkoholitarbimine sageneb. See võib viia vägivallani. Naiste tugikeskustesse jõuavad tähtpäevade mõjud enamasti järellainetusena, sest suhete tegeliku olemuse mõistmine ja analüüsimine võtab aega,“ selgitas Tallinna Naiste Kriisikodu juhatuse liige Ülle Kalvik.