EESTI ELU
Rahandusministeeriumi andmeil on 2024. aasta kolmanda kvartali lõpuks maksutulu kasvanud võrreldes eelmise aasta sama ajaga 9 protsenti.
Ministeeriumi riigi rahanduse talituse juhataja Kadri Klaos märkis pressiteates, et üheksa kuuga on kogutud 72 protsenti riigieelarves planeeritud makstuludest, mis vastab eelmise aasta sama perioodi tasemele ja on kooskõlas planeerituga.
"Tööjõumaksude tasumist toetab palkade kasv, töökohad ei ole oluliselt vähenenud. Kolme kvartaliga on palgad kasvanud 7,2 protsenti ja töökohtade arv vähenenud 0,9 protsenti. Sotsiaalmaksu tasumine kasvas sellest tulenevalt üheksa kuuga 6,2 protsenti võrreldes eelmise aastaga. Kolme kvartali palgafondi kasvu veab tervishoiu ja sotsiaalhoolekande tegevusala 15,2 protsendiga, aeglaseima kasvuga on ehitus 1,8 protsendiga," tõi Klaos välja.
Riigieelarvelise füüsilise isiku tulumaksu laekumist mõjutab tema selgitusel jätkuv inimeste tulude maksuvaba tulu piirkonnast välja kasvamine – tööealiste maksuvaba tulu saajate arv on vähenenud ligi kümnendiku. Kohalike omavalitsuste füüsilise isiku tulumaksu laekumine kasvas üheksa kuuga 10,6 protsenti. Sotsiaalmaksust oluliselt kiirema kasvu põhjuseks on pensionilt arvestatud tulumaksu jaotuse muutus riigi ja kohalike omavalitsuste vahel alates veebruarist.
Juriidilise isiku tulumaksu laekumist suurendas üheksa kuu kestel krediidiasutuste tulumaks jaotatud kasumilt, mis ulatus üle 116 miljoni euro. Krediidiasutuste avansilise tulumaksu laekumine on samas kasvanud 18 miljoni euro võrra. Ülejäänud erasektori ettevõtete tulumaks kasvas kolme kvartaliga 54 miljoni euro võrra ja arvestades tuleva aasta maksumäära tõusu, võib aasta Klaose sõnul lõpus oodata kasvu jätkumist võrreldes eelmise aastaga. Riigiettevõtetelt on üheksa kuuga laekunud umbes sama palju tulumaksu jaotatud kasumilt kui eelmisel aastal. Laekumas on veel tulumaks Eesti Energialt ligikaudu 15 miljoni euro ulatuses.
"Aktsiiside tasumised on kolmandas kvartalis stabiliseerunud ning üheksa kuu kokkuvõttes ületab tulu kokku aastatagust sama perioodi summat. Alkoholi- ja tubakatoodete puhul on märgata aeglast, kuid pidevat tarbimise langust, mida tasakaalustab käesoleval aastal mõõdukas aktsiisimäära tõus. Tarbimise vähenemist mõjutavad reaalse ostujõu langus ning madal tarbijate kindlustunne," kirjeldas riigi rahanduse talituse juhataja.
Alkoholiaktsiisi tasumine jääb küll aastases võrdluses eelmisele aastale alla, üheksa kuuga 11,4 protsenti, kuid Klaose selgitusel peamiselt eelmise aasta lõpus toimunud aktsiisitõusueelse ettevarumise tõttu. Septembris tasuti alkoholiaktsiisi kokku 4 protsenti rohkem kui aasta varem. Tubakaaktsiisi tasumist ei ole ettevarumine oluliselt mõjutanud ning üheksa kuu kokkuvõtte on aastane tasumine kasvanud protsendi võrra.
"Viimastel kuudel on mootorikütuste hinnad küll langenud, kuid see ei ole kaasa toonud olulist tarbimise kasvu ning kütuste deklareerimine ja müük on püsinud üldiselt stabiilsena. Diislikütuse deklareerimine on üheksa kuuga kasvanud ligikaudu 4 protsenti, samas kui bensiini deklareerimine on tõusnud vaid 1,5 protsenti. Sealjuures, vaatamata diisliaktsiisi tõusule, on diislikütuse jaehind selle aasta jooksul püsivalt olnud Eestis madalamal kui Lätis," osutas Klaos.
Käibemaksu tasumise kasvu hoiab aasta alguses toimunud standardmäära tõus, kuid Klaos tõdes, et tarbija kindlustunne on endiselt nõrk. "Selle aasta käibemaksu tasumise kasv, üheksa kuuga 10,3 protsenti, on tingitud peamiselt standardmäära tõusust. Positiivset efekti maksutulule on andnud ka palgakasv, mis on tänavu olnud hinnatõusust pea kaks korda kiirem ja soosinud tarbija ostujõu taastumist. Siiski oli kolmanda kvartali lõpus tarbija kindlustunde indikaator endiselt madalal tasemel, mis hoiab tarbimisaktiivsust ja nõudlust kaubanduses tagasi," nentis ta.
Positiivse märgina saab Klaose sõnul välja tuua, et ettevõtete kogukäibed on kolmandas kvartalis mullusega võrreldes pöördunud väiksesse tõusu, kuid kuises võrdluses ei ole käivete muutused veel stabiilse tõusutrendiga.
"Ehkki Eesti siseselt on jaekaubanduse käive mullusega võrreldes väikeses languses, siis näiteks Euroopa Liidu suunaline e-kaubandus, sealhulgas sellelt tasutud käibemaks, on kasvanud kolmandiku võrra ehk 31 miljonit eurot. E-kaubanduse kasvutempo oli kiire ka mullu, kuid tänavu on märgata e-kaubanduse osakaalu tõusu käibemaksu tulu suhtes. Sellele on kaasa aidanud Euroopa Liidu ülene makseteenuse osutaja poolne info esitamise kohustus, mis on parandanud käibemaksu kuulekust," selgitas riigi rahanduse talituse juhataja.
Statistikaameti andmetel elab Eesti mees keskmiselt tervena 56 aastat, mida on kolm aastat vähem kui naiste puhul.
Möödunud aasta andmetest selgus, et mehed elavad tervena 56,4 aastat ning naised 59,5 aastat. „Nii meeste kui naiste puhul on tervena elatud aastate arv võrreldes 2022. aastaga mõnevõrra vähenenud,“ tõdes statistikaameti rahvastiku- ja haridusstatistika tiimijuht Terje Trasberg.
Olgugi, et mehed moodustavad rahvastikust 47 protsenti, on alla 50-aastaste eestimaalaste seas mehi isegi rohkem kui naisi, täpsemalt 51 protsenti. „Põhjused peituvad selles, et poisse sünnib aastas mõnevõrra rohkem kui tüdrukuid, kuid meeste eluiga on naiste omast siiski lühem,“ ütles Trasberg.
„Keskmine Eesti mees on 40 aastat vana ja kõige rohkem on meil 35-aastaseid mehi. Populaarseim mehenimi selles vanuses on Martin,“ lisas ta.
Täiskasvanud meestest 32 protsenti on kõrgharidusega, 47 protsenti keskharidusega ja 19 protsenti põhiharidusega.
Kuus kümnest täisealisest Eesti mehest on isad ning neli kümnest on abielus. 100-aastaste ja vanemate seas on mehi 23, naisi 191.
Trasberg selgitas, et Eesti jääb koos teiste Baltimaadega Euroopa riikide seas silma ka küllalt suure erinevusega meeste ja naiste oodavas elueas. „Kui 2023. aastal oli meeste oodatav eluiga sünnihetkel 74,5, siis naiste puhul oli see 83,1 ehk 8,6 aastat pikem. Näiteks 100-aastaste ja vanemate seas on mehi vaid 23, naisi 191,“ lausus Trasberg.
Eestis on kokku kaheksa valda, kus meeste osakaal ületab rahvastikus naiste oma. Kõige mehisemad on Rae ja Setomaa vallad, kus meeste osakaal rahvastikust on 50,8 protsenti. Maakondadest on kõige kõrgema meeste osakaaluga Rapla, Hiiumaa ja Põlva maakonnad.
- Lastekaitse vihjeliin sai 822 teadet laste väärkohtlemisest
- Algavad kood/Võru ehk tulevase programmeerimiskooli ehitustööd
- Eesti hangib koos kolme riigiga lühimaa õlaltlastava raketisüsteemi
- Järgmisest aastast tõusevad harrastuspüüdjate kalastuskaardi tasud
- Autoralli Eesti meistrivõistluste uuel hooajal sõidetakse kuus etappi
- Kasutamata tööjõust koguni üle 30 protsendi ei otsigi tööd
- Oktoobris sündis Eestis 791 last
- Lõuna-Eesti kogukonnaprogrammi üritustel osales ligi 72 000 inimest
- Kallas Brüsselis: Euroopa Liit peab toetama Ukrainat nii kaua kui vaja
- Tööandjad peaministrile: majanduse kasvule saamiseks on vaja kindlust
- Eesti õpetajad hakkavad AI alast haridust saama
- Riigil ei ole raha õigusabi tasude tõstmiseks
- Ligi pool väljakirjutatud retseptiravimitest ei täida eesmärki
- Võrumaa arenduskeskus pälvis rahvusvahelise noorsootöö edendaja tiitli
- Siseministeerium: inimesed ei pea laskeharjutuste ajaks kodust lahkuma
- Valitsus kiitis heaks uue pensioniea alates 2027. aastast
- Riik tõstab hüppeliselt notarite tasusid
- Tervishoiuvarudega hakkavad tegelema piirkondlikud haiglad
- Ivari Padarist saab Võru instituudi järgmine direktor
- Kümne aasta vaates on enam kui tuhat tervishoiuspetsialisti puudu
- Kampaania käigus loovutati 25 relva ja üle 4000 padruni
- Riigikaitse panustas mullu Eesti majandusse ligi 400 miljonit eurot
- Karis Võrus: Eestis ei tohi ükski piirkond olla kõrvaline
- Tootjad: uued nõuded pakenditele tõstavad toidukaupade hinda
- Uuest aastast jõustub sularahaga maksmisel ümardamisreegel
- MTÜ Slava Ukraini lõpetab rahapuuduse tõttu tegevuse
- Protestiaktsioon seiskab söögikohtades kümneks minutiks töö
- Karis: ärme lämmata põllumeest ülemäärase reguleerimisega
- Pevkur valitsuse 100-st päevast: riigikaitse on prioriteet
- Kohus ei rahuldanud lapsevanemate kaebust Mõniste kooli muudatustele
- 2027. aasta vanaduspensioniiga on 65 aastat ja üks kuu
- Naised ei kipu karjäärisuunana ettevõtlust valima
- Keskkonnaagentuur prognoosib heitlike ilmade peatset saabumist
- Eurojackpoti võit tõi Eestisse ligi 700 000 eurot
- Kolmandik eestimaalastest ei huvitu säästude investeerimisest
DIGILEHED
VIIMATI LISATUD
ARVAMUS
KRIMI
.jpg#joomlaImage://local-images/2025/10/16/Voru juhtus onnetus magaziin parklas kus auto vastu seina porutas (12).jpg?width=2023&height=1349)
Võru LV istung
ENIMLOETUD
.jpg#joomlaImage://local-images/2025/10/14/kutsealused (10).jpg?width=2029&height=1476)
.jpg#joomlaImage://local-images/2025/10/09/Voru Lasteaed Punamutsike sarikapidu (6).jpg?width=2023&height=1137)
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT. Valio investeerib 7 miljonit eurot Võrru juustulao rajamiseks">Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.Teisipäeval saab nurgakivi Valio Eesti Võru tootmisüksuse uus juustuladu, mille ehitab Mapri Ehitus, investeeringu suurus on seitse miljonit eurot.
"Tegu on pikalt planeeritud investeeringuga, mis võimaldab kontrollida juustu kvaliteeti algusest lõpuni, vähendada transpordiga seotud jalajälge, tuua Võrru tipptehnoloogia viimane sõna ja kasvatada ekspordipotentsiaali," rääkis Valio Eesti juht Maido Solovjov. "Paljud inimesed ehk ei tea, aga Võrus aastas valmivast 4 miljonist tonnist juustust süüakse pool ära Itaalias, aga lisaks ekspordime veel 24 riiki, muuhulgas Kreekasse, Indiasse, Araabia Ühendemiraatidesse ja Kanadasse. Eesti inimesed armastavad Võru kõvajuustu küll väga, aga kuna meid on siin vähe, siis suurem osa Valio itaaliapärasest juustutoodangust tarbitakse teistes riikides," lisas Solovjov. "Küll on meil soov, et kogu toodang valmiks üksnes Eestis."