Ligi pool väljakirjutatud retseptiravimitest ei täida eesmärki

Apteekrite hinnangul ei saavuta ligi 50 protsenti kõigist patsientidele väljakirjutatud ravimitest eesmärki ning ülemäärane ravimikoormus kahjustab tervist.

Apteekrite vaates on ravimid Eestis suhteliselt hästi kättesaadavad, odavad ja ravimite väljakirjutamine laialdane. „Siiski ei võrdu haiguse diagnoosimine ja ravimi väljakirjutamine tõhusa raviga. Empiiriliste hinnangute kohaselt ligi 50 protsenti kõigist patsiendile väljakirjutatud ravimitest plaanitud ravieesmärki ei saavuta. Arvestades, et retseptiravimitele kulutatakse aastas ligi 400 miljonit eurot, on tänane süsteem rahakasutuses suhteliselt pillav,” märkis Apteekide liidu peaproviisor Kaidi Sarv.

Ravimite ebaregulaarne, ebaotstarbekas või väär tarvitamine toob lisaks asjatult tehtud ravimikulutustele kaasa ka täiendava tervisekahju, mis väljendub ülemäärases haiglasse viimises või arstivisiitide arvus. 

„17 kuni 28 protsenti haiglatesse viidutest on eakatel seotud ravimite koos- ja kõrvaltoimetega, mida on enamikel juhtudel võimalik ennetada. Paljud kroonilised haiged ja eakad kasutavad püsivalt kümmet, viitteist või kahtkümmend ravimit-toidulisandit. Ülemäärane ravimikoormus halvendab tervislikku seisundit ja igapäevast toimetulekut. Kõrvaltoimete risk on kuni nelja ravimi kooskasutamisel võrreldes ühe ravimi kasutamisega kahekordne, enam kui seitsme ravimi kasutamisel on kõrvaltoimete risk tavapärasest 14 korda kõrgem,” lisas Sarv.

Terviseameti mürgistusteabekeskuse andmetel suureneb üle 70-aastaste inimeste ravimimürgistuste arv pidevalt. „Palju arutatakse ravimitele tehtavate kulutuste üle, kuid peaaegu üldse ei toimu arutelusid ravimite ostarbekama väljakirjutamise ja kasutamise suunamiseks,” tõdes peaproviisor.