Lambakasvatajad tahavad luba karja ründavaid hunte lasta

Saaremaa lambakasvatajad pöördusid keskkonnaministri poole sooviga, et loomakasvajad saaksid õiguse karja ründav hunt tulirelvaga maha lasta, kirjutab Postimees.

«Kui riik ei suuda ise midagi teha, siis ta võiks anda õiguse oma karja kaitsta,» rääkis OÜ Saare Agro juhatuse liige Kaljo Rand. «Hundijahi hooaeg lõppes veebruaris ja nüüd peame lihtsalt vaatama, kuidas üks pudulojus sööb karja ja midagi teha ei saa, sest mingisugune bürokraat on ühe kuupäeva välja mõelnud.»

Huntidega hädas Saaremaa lambakasvatajad pöördusid keskkonnaministri poole sooviga, et loomapidajale antaks õigus tema karja ründav hunt maha lasta. Samuti hundiprobleemiga keskkonnaministri poole pöördunud Saaremaa Talupidajate Liidu juhatuse liikme Aivar Kallase hinnangul oleks seda keeruline teostada, kuid mõttel olevat jumet, kirjutab Postimees.

«Hundilaskmislubade andmine peaks olema paindlikum ja see peaks olema käes igal relvaloaga talunikul, kellel on hundiründe oht,» rääkis Kallas ajalehle. «Praegu peab inimene kuuluma jahisektsiooni, käima laskmiskatsetel, maksma igasuguseid makse – sisuliselt on tal relv lihtsalt trofee, mis seisab raudkapis.»

Talupidajate liit soovib lisaks jahiseaduse muutmist, et jahimehed saaks loa kasutada öösihikuid huntide ja kahjustuskoldes ka metssigade laskmiseks.Talupidajate liit soovib veel, et murtud emaslooma eest tuleb hüvitada kolmekordses lihalooma väärtuses. «Kui hunt murrab maha emaslooma, siis jääb järeltulev põlv meil saamata,» põhjendas Kallas. «Kolmekordne tasu on pandud teatud varuga, sest ega lamba iga pole kolm poegimistsüklit. See on kõige minimaalsem summa, mida oskame küsida.»

Lambakasvatajate andmetel registreeriti 2011. aastal Saaremaal 160 huntide poolt murtud lammast, mis on 20 korda rohkem kui ülemöödunud aastal. Tunamullu murti vaid kaheksa lammast.

bns