Tuletõrjujad kustutasid päevaga üle kümne kulupõlengu

Tuletõrjujatel tuli esmaspäeval Eesti eri paigus kustutada üle kümne kulupõlengu, milles keegi siiski vigastada ei saanud.

Päästjad said kokku 69 päästekutset, millest 39 olid seotud tulekahjudega ning neist omakorda 11 kulupõlengutega, teatas päästeameti korrapidaja BNS-ile.

Tänavu on kulupõlengutes vigastada saanud juba kaks inimest. 28. aprilli pärastlõunal kell 13.50 võttis Viljandimaal Viiratsi alevikus tuld ligi 100 ruutmeetri ulatuses kulu. Kustutamisel sai kohalik mees põletushaavu ning kiirabi viis ta haiglasse. Tänavu sai esimene inimene kulupõlengu tõttu vigastada 15. aprillil Jõgeva maakonnas Pala vallas Nõva külas, kus põles kahe hektari ulatuses kulu. Kulupõleng süütas ka ühe talu kõrvalhoone. Kiirabi viis haiglasse põletushaavu saanud 56-aastase naise.

Päästeamet kuulutas alates 1. maist välja tuleohtliku aja, millest annab tunnistust maastikupõlengute sagenemine.

Päästeameti teatel võib looduses tuld teha ainult selleks ettenähtud kohtade. Matkajatel ja metsas liikujatel on lõkke tegemisel ja grillimisel soovitav kasutada Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) lõkkekohti. Samuti võib avalike lõkkekohtade ja grillimisplatside asukohti uurida kohalikust omavalitsusest.

Lõkke tegemisel nii metsas ja maastikul kui ka koduaias tuleb järgida tuleohutusnõudeid. Tuld võib teha vaid vaikse tuulega ja tähelepanelikult jälgida, et sädemed ei lendaks põlevmaterjalidele. Lahtist tuld ei jäeta kunagi järelevalveta, sel lastakse lõpuni põleda, kustutatakse veega või summutatakse näiteks liivaga. Oluline on jälgida, et lõkkest ei saaks alguse kulupõleng. Igasugune kulupõletamine on Eestis aastaringselt keelatud

bns