Reformierakonna toetus juunis skandaalile vaatamata tõusis

Reformierakonna toetus tõusis juunis ühe protsendipunkti võrra vaatamata erakonda tabanud rahastamisskandaalile, selgub BNS-i tellitud TNS Emori uuringust.

Kui maikuus oli Reformierakonna toetus 30 protsenti, siis juunis oli toetus 31 protsenti. Keskerakonna toetus kerkis maikuu 19 protsendilt 23 protsendile juunis.

Suurima languse on läbi teinud Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) – toetus on langenud 29 protsendilt 24 protsendile.

Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) toetus on kukkunud kolme protsendipunkti võrra maikuu 17 protsendilt 14 protsendile juunis.

Märkimisväärselt on tõusnud nende inimeste hulk, kes ei oska oma erakondlikku eelistust öelda. Kui maikuus oli „ei oska öelda“ vastanute osakaal 30 protsenti, siis juunis oli neid 38 protsenti.

Mullu juunis toetas Reformierakonda 33, Keskerakonda 22, SDE-d 21 ja IRL-i 13 protsenti küsitletutest. 2010. aasta juunis oli Reformierakonna toetus 35, Keskerakonnal 26, IRL-il 16 ja SDE-l 11 protsenti.

TNS Emori uuringuekspert Aivar Voog ütles, et erakondade rahastamise skandaal tõstis oluliselt nende hulka, kes ei oska enda erakonnaeelistust määratleda.

„Erakondliku eelistust omavate vastajate hulgas olid erakondade reitingud suhteliselt sarnased eelmise aasta lõpu seisule ning sotside kevadine tõus on suve alguseks haihtunud,“ tõdes Voog.

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimehe Kadri Simsoni sõnul näitab uuring, et parlamendi opositsioonierakondade toetus ületab endiselt koalitsiooni oma. "Seoses Reformierakonna rahastamisskandaali ja Silver Meikari paljastustega on näha, et ühiskonnas on tekkinud uue partei ootus. Seetõttu on suurenenud inimeste osakaal, kes täna ühtegi parlamendierakonda ei toeta. Sotside varasem tõus ning praegune langus näitab, et sotsid olid inimeste jaoks lihtsalt aseaine uue erakonna ootuses. Nüüd rahastamisskandaali valguses läksid nad aga sotside tagant ära ja kui peaks tekkima uus erakond, siis lähevad veelgi. Midagi sarnast on toimumas ka IRL-iga, kust lahkub aina enam pettunuid," märkis Simson.

Keskerakonna toetuse kasv näitab Simsoni sõnul seda seda, et erakonna toetajad on lojaalsed.

"Kolmandiku valijate stabiilne toetus Reformierakonnale on tunnustus poliitikale, mida pikaajaliselt valitsuses ellu viinud oleme ja viime ka tulevikus ning mille strateegiline eesmärk on Eesti inimeste elatustaseme tõus," Reformierakonna peasekretär Martin Kukk BNS-ile.

"Näiteks seadustati Reformierakonna eestvedamisel tulumaksu langemine 20 protsendile le 2015. aastast, mis jätab rohkem tööinimese rahakotti ning seisame selle eest, et töötuskindlustusmakse langeks kolmele protsendile, mis jätab keskmist palka saavale perele aastas kuni 180 eurot senisest rohkem kätte. Käisime hiljuti välja lastetoetuste reformimise idee, mille üle ühiskondlik debatt on alles algamas. Soovime lastetoetuste reformiga algust teha juba järgmisel aastal. Plaan näeb ette esimese ja teise lapse toetuse tõstmise seniselt 19,18 eurolt kuus lapse kohta 40 eurole lapse kohta ning iga järgneva lapse puhul seniselt 57,54 eurolt 115 eurole lapse kohta. See võimaldaks näiteks kolme abivajava lapsega perel lapse arengule praegusega võrreldes panustada aastas ligi 1200 euro võrra rohkem," ütles Kukk.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) peasekretär Indrek Saar ütles BNS-ile, et kõige tähelepanuväärsem muutus on erakondlikku eelistust mitte omavate inimeste osakaalu tõus 30 protsendilt 38 protsendile. Saare sõnul on see muutus väga negatiivne, kuid samas ka arusaadav ja loogiline, vaadates seda, mis on viimasel kuul erakondade ümber toimunud. Saare hinnangul on eetiliselt tundlikum seltskond jõudnud ilmselt seisukohale, et ei vali ühtegi erakonda, kuna "kõik on mustad lambad". Kuna SDE ja IRL-i toetus on juunis langenud, tundub Saare hinnangul loogiline, et selliste inimeste osakaal on kasvanud just SDE ja IRL-i arvelt.

Reformierakonna toetuse kasvu kohta märkis Saar, et viimaste aegade poliitskandaalide ajal on skandaali keskmes oleva erakonna reiting alati järgneval kuul kas püsinud või tõusnud. "Pikemas trendis on see erakond aga läinud langusesse. Skandaali keskmes olija on inimeste suurema tähelepanu all ja see kasvatab reitingut. Pooleldi naljaga võib meenutada meie lähiajalugu NLKP aegadest, kui rahvas koondus rasketel aegadel partei ümber," tõdes Saar. SDE toetuse languse põhjusena nimetas Saar seda, et sotsiaaldemokraadid on olnud Reformierakonna rahastamisskandaali ajal vähe pildis ning see on mõjutanud SDE reitingut.

IRL-i peasekretär Priit Sibul nentis, et erakonna toetus on võrreldes eelmise kuuga langenud, kuid IRL ei tähtsusta seda üle. Ta sõnas, et IRL-i pikaajaline toetus ongi tavapäraselt kõikunud 13-17 protsendi vahel. "IRL jätkab valitsuserakonnana oma poliitika ellu viimist ning keskendub rahvastiku ja hariduse küsimustele. Need on valdkonnad, millesse panustamise on esmatähtis," ütles Sibul BNS-ile.

"SDE toetuse langus võib tulla sellest, et järjest suuremale hulgale inimestele on selgeks saanud, et SDE poliitika ellu viimine tähendab maksutõusu ning seda Eesti valija ei soovi. See, et Keskerakonna toetusprotsent kõigub rohkem kui teiste erakondade oma on samuti üsna ootuspärane," sõnas Sibul.

Uuringu küsitlusperioodil 23. maist 13. juunini küsitleti kokku 801 valimisealist kodanikku. Reformierakonna rahastamisskandaal sai alguse 22. mail, kui erakonna liige Silver Meikar avaldas Postimehes arvamusloo, milles ta tunnistas, et on viinud erakonna kassasse teadmata päritolu raha.

Tabeljaotustes on erakondade toetusprotsendid näidatud nendest, kellel on erakondlik eelistus, seega "ei oska öelda" vastanute protsent elimineeritakse. Antud andmete näitamise viis muudab erakondade toetusprotsendid võrreldavaks Riigikogu valimiste tulemustega. Seega antud andmete esitamine võimaldab näha erakondade võimalikku osakaalu Riigikogus, kui valimised oleks toimunud uuringu küsitlusperioodil ja antud kandidaatide valikuga.

bns