Uuringu järgi tarbitakse Eestis palju kodumaist kanepit

Värske Euroopa kanepituru uuringu kohaselt on 80 protsenti Eestis tarbitavast kanepist kasvatatud kodumaal, samas kui Eesti lõunanaabrite juures on vastav osakaal vaid kümnendik, kirjutab Postimees.

Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse (EMCDDA) andmetel kuuluvad Eesti ja Läti üldiselt euroliidus samasse kategooriasse – riikide sekka, kus tarbitakse valdavalt  ehk 85–90 protsendi ulatuses kanepilehti, mitte kanepivaiku. Selle osakaaluga on Eesti kohe esikümne järel, 11.–13. kohal.

Küll aga erinevad lähinaabrid teineteisest radikaalselt selle poolest, kas tarbitav kraam on kasvatatud kodumaal või mitte. See ei näita siiski, nagu Lätis kasvatataks vähe kanepit – selgub, et kuigi nad ise eelistavad peamiselt Marokost tulevat kanepit, müüvad nad 80–90 protsenti enda toodangust välismaale, peamiselt Rootsi ja Eestisse, vahendab Postimees.

Veel selgub, et kui ülejäänud Eestit ümbritsevates euroliidu riikides kasvatatakse kanepit pigem sisetingimustes, siis Eestis valdavalt välitingimustes. 12 riigis, sealhulgas Lätis, on isegi vesiaiandusel põhinevad istandused, kus kanepit kasvatatakse ilma mullata, kasutades selle asemel mineraalsete toitainete lahuseid. Eestis aga selliseid kasvandusi polevat.

Kui rääkida kanepi hinnast, siis eristub Eesti taas kord enamikust lähinaabritest euroliidus – Eesti koos Soomega kuulub kuue riigi sekka, kus grammi kanepilehe või -vaigu eest küsitakse enam kui 12 eurot. Odavaim on kanepihind Suurbritannias ja Hispaanias, jäädes mõlema toote puhul vahemikku 2–5 eurot grammi eest.

Eesti torkab silma ka müüdava kanepi nõrga toime ehk vähese tetrahüdrokannabinooli- (THC) sisalduse poolest, kusjuures Eesti on üks viiest riigist, kus müüdav kanepileht on kangema toimega kui kanepivaik.

Üldisematest trendidest rääkides toob värske Euroopa kanepituru uuring välja, et meie maailmajaos tarbitakse üha enam kanepilehte ehk marihuaanat, mis tõrjub turult kanepivaiku ehk hašišit.

bns