President Toomas Hendrik Ilves ütles Võidupüha paraadil peetud kõnes, et Eestis saavutatud vabadus väärib hoidmist ja kaitsmist ning sellele tuleb eriti suurt tähelepanu pöörata just nüüd, kus maailm on näidanud, et taas annekteeritakse võõraid territooriume.  

"Pole vaja elada illusioonides. Kadunud on need julgeoleku alustalad, millele oleme koos oma liitlastega 23 aastat toetunud. Meid rahustati kogu aeg, et maailm on muutunud, et Euroopas ei annekteerita territooriume, ei minda sõjaliselt kallale," rääkis Ilves.

Tema sõnul tuleb välja, et ikka minnakse, et ikka okupeeritakse ja annekteeritakse. "Kõiki olulisi, riikide iseseisvust garanteerivaid lepinguid on viimase poole aasta jooksul rikutud. Toores jõud, jõhker omavoli, valedega summutatud ebaõiglus ehk räige propaganda ja tõe moonutamine – kõik see, mille vastu noor Eesti Vabariik pidi viis põlvkonda tagasi võitlema, pole kuhugi kadunud. Vaid viimase veerandsajandi jooksul oleme ära harjunud rahu ja euroopaliku arenguga, põhiseaduse kaitse, õigustatud ootuste ja heaolu paranemisega," ütles Ilves.  

Mida on võimalik näha tänapäeval Ida-Ukrainas, nägi Eesti rahvas Ilvese sõnul ise 1940. ja 1919. aastal. "Me ei suuda ja sageli ei tahagi ette kujutada, kui habras on tegelikult meie harjumuspärane heaolu. Kui habras on meid ümbritsev rahu, meie iseseisvus, meie vabadus. Nagu ei kujutatud seda ette ka 1938. aastal ei Tartu kohvikutes ega Valgamaa taludes. Nüüd teame, kui kalliks see petlik turvatunne peagi osutus," ütles Ilves.

Tema sõnul on Eesti on külma sõja järgse maailmakorralduse ja Euroopa rahu igavesse püsimisse alati suhtunud eluterve skepsisega. "Minevik on meid ettevaatlikuks teinud. Seetõttu oleme ka majanduslikult ränkadel aegadel alati riigikaitse tarvis raha leidnud. Sellepärast oleme osalenud NATO missioonidel kodunt kaugel. Nüüd näeme, kuidas need investeeringud end ära tasuvad. Nüüd öeldakse NATO ministrite kohtumistel, et teised peavad tegema nagu Eesti," rääkis president.

Tema sõnul on välja tulnud, et Eestil ongi revanšistlik, revisionistlik naaber, kes ei arva, et 25 aastat tagasi vabanenud rahvaste kehtestatud Euroopa kord peaks kestma. "Ning kelle emissarid kuulutavad, et sallivus olla dekadents, ja et liberaalne demokraatia, nagu meie seda mõistame, on vaid Lääne tsivilisatsiooni omapära. Taas räägitakse impeeriumist. Propagandaveskid jahvatavad ega puhka," ütles Ilves.

Presidenti sõnul siiski ka NATO ei maga. Kui 20 aastat tagasi pandi NATO roll Euroopas mõnel pool küsimärgi alla, siis nüüd täidab allianss taas oma põhiülesannet, milleks on liitlaste territooriumi ja vabaduse kaitsmine. "NATO on Eestis kohal. Meie vetes, meie õhuruumis, meie maal," rõhutas Ilves.

Ta avaldas veendumust, et kui Eestil peaks abi olema vaja, siis tullakse meid kaitsma. "NATO kaitseb Eestis iseennast. Muidu muudaks NATO kõik oma liikmed kaitsetuks. See „üks kõigi,kõik ühe eest“ põhimõte on loonud olukorra, kus mitte ühtki NATO liiget pole mitte ükski riik mitte kunagi julgenud rünnata. Sestap saab Eesti nagu iga teine alliansi liitlane end tugevalt tunda," märkis Ilves.

Ka on Eestil endal Ilvese sõnul võitlusvõimeline kaitsevägi, kes paneb vajadusel välja kümneid tuhandeid hea väljaõppega mehi ja naisi. "Meil on võimsa kaitsetahtega võitlusvalmis rahvavägi – Kaitseliit. See on vastus neile, kes on kahelnud kohustusliku ajateenistuse mõttekuses. See on vastus ka neile, kes on pidanud kaitseliitlasi sõda mängivateks poisikesteks, kellele meeldib relvaga ringi joosta, selmet midagi kasulikku teha," rääkis president.  

"Ning, nagu ütlesin, meil on liitlased. NATO liitlaste lennukid Euroopa kõige uuemas ja moodsamas lennubaasis. Liitlaste laevad Läänemerel. Liitlaste sõdurid koos meie omadega Eesti baasides, Eesti NATO baasides," lisas riigipea.

Ilvese sõnul tõestavad just Ukraina sündmused Kaitseliidu vajalikkust. "Ukrainas hakati vabatahtlike kaitseüksusi looma, neid välja õpetama ja varustama alles siis, kui vägivald oli juba mõnda aega valitsenud. Eestis aga asutati Kaitseliit pärast seda, kui nähti Esimese maailmasõja demobiliseeritud tsaariarmee sõdurite omavoli Lätis. Et seesuguseid asju Eestis ei juhtuks, loodigi Kaitseliit," rääkis Ilves.

Tema sõnul on just Kaitseliidu vaba tahe see, mis võimalikku agressorit heidutab. "Mees või naine, kes kaitseb oma kodu, tegutseb hoopis teistsuguse meelsusega kui mõni roheline mehike, palgasõdur või kriminaal. Iga võimalik vaenlane teab, et tema suurimaks ohuks on oma elukorraldust ja väärtusi veendunult kaitsev rahvas. Näiteid leiame nii kaugemast kui lähemast minevikust," ütles Ilves.

Tema sõnul seisneb Ukraina peamine õppetund Eestile küsimuses, millele iga rahvas ja ühiskond peab vastust otsima iga päev. "See küsimus kõlab: kas meie elukorraldus, meie vabadus on kaitsmist ja ohvreid väärt? Sellele küsimusele saamegi vastata vaid meie ise. Meie kõik, olenemata vanusest, soost, ametist, elukohast, rahvusest või emakeelest. Ma olen uhke kogu Eesti rahva üle, sest see vastus on olnud üksmeelne nii Supilinnas kui Lasnamäel, nii Narvas kui Valgas. Jah, see on meie endi riik, kus meie otsustame ja teeme ise oma valikud," rääkis Ilves.

Esmaspäeva hommikust kuni jaanipäeva hommikuni postitab politsei- ja piirivalveamet oma Facebooki seinale infot numbrile 110 tulnud väljakutsete kohta.

Infot väljakutsete kohta postitab politsei tunnise viivitusega ning suure üldistusastmega, et tagada teatajate anonüümsus ning mitte kahjustada võimalikke menetlusi. Näiteks annab politsei osalisi või aadressi täpsustamata teada, et sai väljakutse Tallinna kesklinna, kus kakeldakse.

Keskmiselt laekub numbrile 110 ühe ööpäeva jooksul üle Eesti umbes 1500 telefonikõnet, millest politseinike reageerimist nõuab ligi kolmandik. Lakooniline info nende kohta postitakse Facebooki 24 tunni vältel alates esmaspäeva hommikul kella 8.

Korrakaitsepolitsei juht Joosep Kaasik märkis, et sotsiaalmeedia vahendusel politseitöö tutvustamine on mitmetes riikides kanda kinnitanud traditsioon, mis annab inimestele hea ülevaate, millega politsei igapäevaselt tegeleb. „Anname selle ettevõtmisega inimestele võimaluse heita pilgu Eesti elu probleemidele, mille lahendamisel politsei abi vajatakse. Usun, et jaanipäeva hommikul Facebookis avanev pilt annab mõtteainest meile kõigile, sest väljakutsete arv, mille otsene või kaudne põhjus on liigne alkohol, tuleb senisele kogemusele tuginedes üsna suur,“ ütles Kaasik.

Eelmise aasta 1. novembril postitas politsei infot Tallinnas ja Harjumaal saadud väljakutsetest Põhja prefektuuri Facebooki lehele.

Politsei- ja Piirivalveameti Facebooki lehte saavad lugeda ka need inimesed, kellel pole portaalis kontot. Politsei lehe leiab siit: www.facebook.com/politseijapiirivalveamet.