Esmaspäeva hommikul  jõuavad Tallinna pea 10 000 tantsupeolist, kes harjutavad terve nädala jooksul Tallinna staadionitel ja harjutusväljakutel.

Peo korraldajad paluvad linlastelt pikka meelt ja sõbralikku suhtumist, sest selle suve suursündmus mõjutab liikluskorraldust. Linnas on ka  tuhandeid lauljaid ja tantsijad, teiste hulgas noori, kes ei ole ehk harjunud nii intensiivse liikluse ja inimeste hulgaga.

Tantsurühmad on tantsujooniseid harjutanud aprilli lõpust ja nädala jooksul antakse üheskoos viimane lihv, et suurel tantsuväljakul kõik sujuks. “Esmane ja kõige olulisem info on tantsijatel käes – järgmised juhised tulevad juba töö käigus. Sel korral osaleb tantsupeol rekordiliselt 654 tantsurühma ligi 10 000 tantsijaga, nende seas ka 15 välis-eesti rühma. Eriliseks teeb tänavuse tantsupeo see, et tantsijad esinevad elava muusika saatel," rääkis tantsutoimetaja Kadri Tiis. 

Tantsijate esimesed proovid algavad esmaspäeval kell 13. Esmaspäeval, teisipäeval ja kolmapäeval tehakse liigiti tööd harjutusstaadionitel, alates neljapäevast toimuvad proovid juba kõik Kalevi Keskstaadionil.

XIX Tantsupeo “Puudutus” kolm identset etendust toimuvad 4., 5. ja 6. juulil Kalevi Keskstaadionil. Tantsupeo pealavastajaks on Maido Saar, ideekavandi autoriks Sten Weidebaum ja muusikajuhiks Toomas Lunge.

Kaitseressursside ameti kutsel asub esmaspäevast kolmapäevani ajateenistusse enam kui 1700 noormeest, kellest kolmandik teeb seda oma vabal tahtel.

Aasta suurima arvuga kutsealuste ajateenistusse asumist kommenteerides ütles kaitseressursside ameti peadirektor Margus Pae, et tunnustab neid noormehi, kes asuvad ajateenistusse, sest nad on vaieldamatult kõige tublimad ja tervemad mehed, kellele riik võib kindel olla ja kes on mõistnud, et ajateenistus on neile auasi. 

Pae lisas, et ka tööandjate jaoks on ajateenistus muutumas tulevase töötaja kvaliteedimärgiks, sest ajateenistuse läbinud mees on väärt töötaja. Ta on füüsiliselt terve, saanud kaasa head meeskonnatöö oskused, praktilise töökogemuse ja hulga erinevaid erialaseid oskusi.  

Juulikuise kutsumisega alustavad ajateenijad, kelle ametikoht eeldab 11-kuulist teenistust ehk autojuhid, erialaspetsialistid, allohvitserid ja reservrühmaülemad.  Lisaks enam kui 1700 noormehele alustavad vabatahtlikult ajateenistust ka 19 neidu. 

Peagi algavat üldlaulu- ja tantsupidu silmas pidades tuli kaitseressursside amet vastu enam kui poolesajale lauljale ja tantsijale, kelle ajateenistusse asumine satub samale ajale suurpeo ja selle proovidega. Amet pakkus noormeestele võimaluse alustada ajateenistust erandkorras alles pärast laulu- ja tanstupeo lõppu. Nii et peol osalenud noormehed peavad varem määratud väeosadesse ilmuma 7. juulil. Sellekohase ettepaneku said pidulistest kutsealused kirjalikult ja pidid selle võimaluse kasutamisest ka kaitseressursside ametit teavitama. 

Väljaõpe ajateenistuses on reservarmee ja Eesti riigi esmase kaitsevõime alus, mis annab põhiteadmised riigikaitsest ja õpetab tegutsema ühtse meeskonnana. Pärast ajateenistuse lõppu jätkub riigikaitsekohustuse täitmine reservväelasena üksuse koosseisus, Kaitseliidus või elukutselise kaitseväelasena.

Ajateenistuse kohustust kutsutakse täitma kolm korda aastas - jaanuaris, juulis ja oktoobris. Ajateenistusse kutsumine on plaaniline tegevus, mis toimub kaitseministri määruses ette antud mahus. 2014. aastal näeb määrus ette kokku 3162 kutsealuse ajateenistusse kutsumise. Vabatahtlikuna võib tänavu ajateenistusse asuda kuni 38 neidu.

Märtsis tööd alustanud Taavi Rõivase juhitav valitsus, mille moodustasid Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid, on esimese 100 päeva jooksul täitnud 12 tegevusprogrammi punkti.

Seoses 26. märtsil 2014 ametisse astunud valitsuse 100 päeva täitumisega 4. juulil esitab riigisekretär valitsusele teadmiseks ülevaate valitsuse tegevusprogrammi 2014–2015 senisest täitmisest.

Aprillis vastu võetud riigi eelarvestrateegia 2015-2018 sätestab kaitsekulude hoidmise kahe protsendi tasemel sisemajanduse koguproduktist, juunis toetati riigikaitselisi lisainvesteeringuid ning Ämari lennubaasist sai Balti riikide õhuturbeoperatsiooni teine baaslennuväli, selgub tegevusprogrammi täitmise ülevaatest.

Juunis võttis riigikogu vastu valitsuse esitatud universaalse ja vajaduspõhise peretoetuse tõstmise ning toimetulekutoetuse määramisel lapse osa 0,8-lt 1,0-ni tõstmisega seotud eelnõud.

Riigi eelarvestrateegiaga lepiti kokku tulude maksuvaba miinimumi tõstmine 144-lt eurolt 10 euro võrra igal aastal aastani 2018 ning töötuskindlustuse maksemäära vähendamine 0,6 protsendipunkti võrra.

Valitsus on esitanud esimese 100 päeva jooksul riigikogule arutamiseks töövõime reformi eelnõud, millega soovitakse pakkuda tervisekahjustusega inimestele kompleksselt abi ja toetust tööturul osalemiseks, arvestades iga inimese individuaalseid vajadusi ja barjääre.

Valitsus saatis juunis riigikogule ka eelnõu, millega laiendatakse koolilõuna toetuse maksmist lisaks põhikooli õppureile ka gümnaasiumiõpilastele ja Euroopa Komisjoni heakskiidu sai valitsuse esitatud eurotoetuse kasutamise partnerluslepe, millega suunatakse Eesti arengusse 4,4 miljardit eurot.

Mais sai valitsuse heakskiidu maaelu arengukava 2014-2020, milles nähakse ette maaelu edendamist toetavaid tegevusi enam kui miljardi euro eest ja aprillis arutas valitsus mitteresidentidele digi-ID väljastamise ehk e-residentsuse kontseptsiooni, mis peab aitama kaasa Eesti majanduse, teaduse ja hariduse rahvusvahelistumisele.

Riigivalitsemise paindlikkuse tõstmiseks muudeti vabariigi valitsuse seadust, andes peaministrile õiguse määrata ministrite pädevusvaldkonnad, mis tähendab, et ühes ministeeriumis võib ametis olla ka rohkem kui üks minister.

E-riigi üldise arengu suunamiseks moodustati ning alustas peaministri juhtimisel tööd e-Eesti nõukogu.

Juunis sai valitsuse heakskiidu avatud valitsemise partnerluse tegevuskava 2014-2016, mille fookuses on kodanikke kaasavad ja avatud poliitikakujundamise protsessid, läbipaistev riigieelarve ja finantsjuhtimine ning kodanikest lähtuvad avalikud teenused.

Balti riigid leppisid kokku Rail Balticu ühisettevõtte aktsionäride lepingu tingimustes ning jätkunud on arutelud Rail Balticu trassivalikute teemal.

Valitsuse tegevusprogrammi 100 päeva täitmise ülevaate valmistas ette riigikantselei strateegiabüroo ja tegevusprogrammi täitmise ülevaade esitati 11. juunil mitteametlikul kooskõlastusringil täiendamiseks kõigile ministeeriumidele.

Alkoholijoobes tööl viibiv töötaja võib olla ohtlik endale kui ka kaastöötajatele, lisaks seab joobes töötaja ohtu tööandja maine ning võib põhjustada klientide ja partnerite usaldamatuse tööandja vastu.

Ohutuse tagamine töökeskkonnas on eelkõige tööandja kohustus, sest tema ülesanne on korraldada tööd nii, et igal töötajal oleks võimalik töötada ja tunda ennast töökeskkonnas ohutult. Töölepingu seadus sätestab, et tööandja on kohustatud tagama töötervishoiu- ja tööohutusnõuetele vastavad töötingimused. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus paneb tööandjale kohustuse jälgida tööohutuse olukorda ettevõttes. 

Üheks ohuallikaks töökeskkonnas on alkoholijoobes töötaja. Töötaja juhendamisel töötervishoiu ja tööohutuse nõuetes on asjakohane pöörata tähelepanu muude ohuallikate hulgas ka joobeseisundis tööl viibimisele. Samuti võib tööandja kehtestada näiteks töökorralduse reeglites, et hooletuks käitumiseks loetakse ka tööle ilmumist joobeseisundis. Kui töötaja viibib alkoholitunnustega tööl, on tööandjal õigus koostada talle hoiatus ja kõrvaldada töötaja töölt. Kui aga töötaja hoiatusest hoolimata viibib taas joobeseisundis tööl, on tööandjal õigus tööleping üles öelda töötajast tuleneval põhjusel.

Tööandjal on töötaja joobe tuvastamine keeruline, kuid mitte võimatu. Tööandja võib paluda töötajal puhuda alkomeetrisse, kuid töötaja keeldumisel ei saa tööandja teda selleks sundida. Samuti ei ole tööandjal õigus kohustada töötajat minema vereanalüüsi andma. Joobe tõendamiseks võib tööandja koostada vastavasisulise dokumendi (akti), milles kirjeldatakse joobes töötaja tööl viibimine ja talle tehtud ettepanekud puhuda alkomeetrisse või minna vereanalüüsi andma. Võimalus on ka kirjalikult dokumenteerida kaastöötajate tähelepanekud joobe tuvastamiseks: tasakaaluhäired, alkoholilõhn, ebaadekvaatne kõne jmt.