Välisriigi kodanikud, kes on Eesti teedel trahvi saanud, jätavad pea pooltel juhtudel trahvid lihtsalt tasumata, trahvide hilisem sissenõudmine on aga osutunud tihtipeale liiga töömahukaks, et sellega üldse tegeleda.

BNS-ile teadaolevalt trahviti möödunud aastal Poola raskeveokeid 34 korral, millest tänavu märtsiks ei olnud tasutud ühtegi, Läti veokitele tehtud 122 trahvist oli makstud neljandik, ka pooled Leedu veokitele määratud trahvid olid märtsis veel maksmata. Tegemist oli enamasti sõidu- ja puhkeaja rikkumistega või veokite ülekaaluga.

Probleem trahvide tasumisega on siseministeeriumi hinnangul täiesti olemas ning puudutab ühtviisi sõiduautodele ja veoautodele määratud trahve. "Veoste statistika kajastab pilti üsna adekvaatselt, võib öelda, et umbes pooled Eestis määratud trahvid on õnnestunud sisse nõuda," möönis siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonnajuhataja Uku Särekanno usutluses BNS-ile.

Probleemid välisriigi kodanikelt trahviraha sissenõudmisega algavad kohe, kui trahvitud sõiduk on Eestist lahkunud. Euroopa Liidus jõustus trahvide sissenõudmiseks vastav raamotsus 2008. aastal, kuid mehhanismi kasutamine on aeglane, töörohke ning tulemused etteaimamatud. Nimelt peab politsei- ja piirivalveamet koostama taotluse, edastama selle justiitsministeeriumile, mis saadab selle edasi vastavale riigile, kus kohalik prokuratuur peaks seda hakkama menetlema juba kohtu korras. Mingit järelkontrolli selle kohta, kas menetlust on teises riigis alustatud või mis tulemuse kohtuprotsess andis, ei ole. Ka ei laeku trahvid enam selle riigi kassasse, kes trahvi määras, vaid menetlusjärgsele riigile.

"Ütleme, et kolmandik antud trahvidest jäävad alla 70 euro, ehk allapoole Euroopa Liidu raamotsuse piirmäära, ja mõnede trahvide puhul, mille kohta võiks isegi menetluse algatada, oleme otsustanud oodata ära kuni valmib e-politsei infolahendus, mis taolisi menetlusi automatiseeriks," rääkis Särekanno. Isegi kui tegemist on suhteliselt standardse tegevusega nõuab see olulisel määral inimressursse, mida siseministeeriumil pole siiani olnud võimalik eraldada.

E-politsei keskkonna rajamine algab tõenäoliselt tulevast aastast ja käiku lastakse loodetavasti 2016. aastal. "Muidugi me otsime vahepeal teisi moodusi, kuidas rikkumisi ohjeldada, sest kõiki tuleb seadusega kohelda võrdselt," ütles Särekanno. Paralleelselt on väljaarendamisel üleeuroopaline liiklustrahvide ja liiklusrikkumiste info vahetamise süsteem. mis võimaldab teha automaatseid päringuid teiste rikkumiste kohta. "Kahjuks see direktiiv nii-öelda lasti Euroopa Kohtu poolt põhja, sest oli vastu võetud valedel õiguslikel alustel," rääkis ta.

Kõige efektiivsem oleks Särekanno sõnul püüda trahvide vältijaid otse piiril. Näiteks Vene piiril võiks nõuda trahvi sisse kohe, kui auto Eestist lahkub, kuid kahjuks reguleerib seda piiri, kuivõrd tegu on Euroopa Liidu välispiiriga, Schengeni piirikoodeks, mis taolist võimalust praegu ei anna. Veel kergendaks olukorda sügisel käiku antav üleeuroopaline EUCARIS, mis hakkab vahendama liikmesriikide vahel andmeid autode ja juhilubade andmetega. Esimeses etapis oleks sellest abi kiiruseületamiste tõkestamisel.

Peamine probleem kuni suuremate süsteemide käikulaskmiseni on endiselt karistamatuse tunne, mis võib tekkida välismaa autovedajatel. "Eesti autovedajate mure on arusaadav ja siin tuleks maha istuda Eesti autovedajate ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga, välja mõelda, kas oleks võimalik reageerida kuidagi veolubade andmist või kasutusele võtta mingid muud meetmed, et seda olukorda lahendada," ütles Särekanno.

Juulikuu esimestel päevadel alustas ajateenistust üle 1800 noore, kolmandik noormeestest tegi seda vabal tahtel.

Juulis asus Eestis ajateenistusse kokku 1821 noort, kolmandik noormeestest tegi seda oma vabal tahtel, otsustades ajateenistuse kohustuse täita endale sobivaimal ajal, teatas BNS-ile kaitseressursside amet. Juulis alustas ajateenistust ka 18 neidu.

Valdav osa noormeestest on kesk- või kõrgharidusega. Suurem osa juulikutse ajateenijatest saavad 11 kuu jooksul jao- või reservrühmaülema väljaõppe. Kõige rohkem said vastsete ajateenijate näol täiendust Kuperjanovi jalaväepataljon,1. jalaväebrigaad, suurtükiväepataljon ja Viru jalaväepataljon.

Kaitseressursside amet pakkus kutsealustele, kes osalesid üldlaulu- ja tantsupeol erandkorras võimaluse asuda ajateenistusse alles pärast peo lõppu. Sellekohase kirja sai laulu- ja tantsupeo sihtasutuse andmetele tuginedes 59 kutsealust. Pidulistest kutsealused pidid ametile sellest varem teada andma.

Esmaspäeval jõudsid kõik 59 peolist ka neile varem määratud väeosadesse. "See näitab kutsealuste kõrget distsipliini ja annab meile julgust ehk ka tulevikus taolisi projekte ette võtta," ütles kaitseressursside ameti peadirektori asetäitja Peep Tambets.

Järgmine ajateenistusse kutsumine on 29. ja 30. septembril, mil peaks ajateenistust alustama enam kui 1100 kutsealust.

Eesti Post on valmis ellu viima majandus- ja kommunikatsiooniminster Urve Palo plaani tagada läbi postkontorite võrgu pangateenuste säilimise maapiirkondades.

"Me oleme igal juhul valmis koostööks, kui keegi tahab meie postkontorites näiteks pangateenust või ükskõik mis muud teenust pakkuda. Loomulikult meil on omad tingimused – see peab meile ära tasuma, me ei saa peale maksta," ütles AS-i Eesti Post kommunikatsioonijuht Kadri Tonka BNS-ile.

"Meil on postkontorite võrk olemas ja kehtiv seadus kohustab seda võrku avatuna hoidma. Kui hästi palju asutusi tõmbab füüsilisi kokkupuutepunkte maapiirkondades kokku, siis võiks ju midagi ikkagi alles jääda. Selleks võiks näiteks olla Eesti Posti postkontor, kus siis erinevaid teenuseid pakkuda. Antud juhul me räägime pangateenustest, aga miks mitte ka muud," lisas ta.

Erinevaid teenuseid võiks Tonka sõnul pakkuda erinevalt. Näiteks Eesti Energia teenuslepingute sõlmimisel oli Eesti Posti kontorites eraldi energiafirma töötaja, samas SEB kliente teenindab ja samuti kalastuslube annab Eesti Posti teenindaja, rääkis Tonka.

Palo poolt kokku kutsutud maapiirkondes pangateenuste kättesaadavuse probleemi lahendamise töörühm koguneb esmakordselt kolmapäeval. Selles osalevad lisaks ministeeriumile pangaliit, Eesti Pank, Swedbank, SEB, Eesti Post, tarbijakaitseamet, konkurentsiamet, linnade liit ja maaomavalitsuste liit.

"Töötame välja suve jooksul lahendused pangateenuste kättesaadavuse teemal. Pangateenuse vähenemise trend maapiirkondades on jätkuv ja jõudnud juba piirkonnakeskustesse. Koostöös riigi, omavalitsuste ja miks mitte ka kaubandus- ja postisektoriga saame tagada parema teenuse maapiirkondades ja võib-olla tulevikus ka äärelinnades," ütles Palo sotsiaalmeedia vahendusel.

Maksu- ja tolliameti (MTA) töötajad leidsid Pärnumaal juuni keskel Lätist saabunud külmikhaagisega veokist rutiinse kontrolli käigus ebaseaduslikult Eestisse toodud 26 diislikütusega täidetud mahutit, millest igaühes oli tonn kütust.

Saatedokumentide kohaselt oleks külmikus pidanud olema 26 alust tühja taarat, teatas BNS-ile Lääne prefektuuri pressiesindaja. Politsei- ja piirivalveamet (PPA) alustas dokumentide võltsimise kohta kriminaalmenetluse ning Pärnu Maakohus määras 26. juunil Lätis elavale veokijuhile Genadijsele neljakuulise tingimisi vangistuse kolmeaastase katseajaga.

PPA Pärnu kriminaaltalituse uurija Kaire Konts märkis, et võltsitud saatelehti tuleb ette suhteliselt harva, kuid kõigi juhtumite kohta alustab PPA kriminaalmenetluse. "Võltsimine ja võltsitud dokumentide kasutamine on lubamatu tegevus ja olenevalt konkreetse juhtumi asjaoludest võib kohus määrata selle eest rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse," selgitas Konts.

Veok ja selle haagis olid registreeritud Eestis ning lisaks võltsitud kauba saatelehele alustas PPA ka väärteomenetlust ohtlike ainete vedamise nõuete rikkumise kohta "Kütuste, kemikaalide ja muude ohtlike ainete vedamisele on kehtestatud rida eeskirju ikka selleks, et meil kõigil turvalisem liigelda oleks. On kurb, et leidub "ärimehi", kes on nõus kasumi nimel kõigi teiste kaasliiklejate elu ja tervist ohtu seadma ning kes igasugustele eeskirjadele lihtsalt vilistavad. Ei taha mõeldagi, mis oleks võinud juhtuda, kui sellise haagisega oleks midagi juhtunud ja näiteks haagis oleks mingil põhjusel tiheda liiklusega maanteel süttinud," sõnas Konts.

Lisaks PPA poolt alustatud menetlustele alustas väärteomenetluse aktsiisiga maksustatavate kaupadega seotud eeskirjade rikkumise kohta ka MTA. "Tuvastame kütuse vedu organiseerinud isikud ja määrame neile kuni 3200 euro suuruse rahatrahvi. Lisaks kantakse ka kütus riigi omandisse," selgitas MTA tollikorralduse osakonna Lõuna liikuvkontrolli talituse juhataja Kunnar Keres. Tema sõnul on siiani püütud kütust riiki tuua spetsiaalselt selleks tarbeks ehitatud mahutites ning tavalistes tendiga haagistes, külmikust ei ole varem seda leitud.

Teistest riikidest illegaalselt Eestisse toodud kütuste leidmine on olnud viimasel aastal sagenenud. „Alles mõne kuu eest oli juhtum, kui ametnikud peatasid korraga kolm veokit, millest igaühes oli umbes 26 000 liitrit diislikütust. Tänavu on kinni peetud kokku üle 200 000 liitri ebaseaduslikult riiki toodud kütust,“ rääkis Keres. 

Konfiskeeritud kütuse jagab MTA abivajajatele. Hiljuti andis MTA koostöös Harju Maavalitsusega maakonnas asuvatele abivajajatele üle järjekordse koguse riigi omandisse üle kantud kütust katlamajades põletamiseks. Seekord said abi Haiba Lastekodu, Paunküla Hooldekodu, Karjaküla Sotsiaalkeskus ja Keila SOS Lasteküla.