Tänavu kuue kuuga on korrakaitsjad nii igapäevase kontrolli kui ka „Kõik puhuvad“ operatsioonide käigus pidanud kinni ning kõrvaldanud juhtimiselt 3700 alkoholi tarvitanud autojuhti.

Tabatud roolijoodikutest 91-l konfiskeeris kohus oma otsusega ka sõiduki, mis on ligi 60 protsenti enam kui mullu samal ajal. Kõige rohkem eksivad liiklejad seaduse vastu lubatust suuremal kiirusel sõitmisega.

Politsei- ja piirivalveameti komissari Riho Tänaku sõnul peab iga inimene, kes astub liiklusesse, olgu selleks autojuht, jalakäija või jalgrattur, vastutama selle eest, et tema tegutsemine ei seaks ohtu teisi ega ennast. "Kui me oleme üksteise suhtes tähelepanelikud ja arvestavad, vähendame oluliselt õnnetustesse sattumise ning liiklusohtike olukordade tekitamise riski," märkis Tänak.

Joobes juhi osalusel on sellel aastal juhtunud 65 õnnetust, mille tagajärjel hukkus seitse ning sai viga 98 liiklejat. Läinud aasta samal ajal põhjustasid joobes juhid 70 rasket õnnetust, milles sai viga 104 ja hukkus 11 inimest.

Eesti naistel jätkus endiselt tervena elatud eluea langus, täpsemalt 0,3 eluaasta võrra – vastav näitaja oli mullu 56,7 eluaastat.

Meeste tervena elada jäänud aastate arv kasvas mullu aga 0,7 eluaasta võrra vanusele 53,7. Seega vähenes sugudevahelise tervise ebavõrdsus ühe eluaasta võtta. Peamiselt vähenes meeste puhul 55-aastaste ja vanemate osakaal, kes hindasid enda igapäevategevusi suurel määral piiratuteks. Samuti vähenes 16–24- ja 45–54-aastaste pikaajalise haigusega isikute osakaal, selgub sotsiaalministeeriumi raportist.

Eeldatav eluiga oli meestel 2012. aastal 71,09 ja naistel 81,12 eluaastat. Surmajuhtude arv kasvas 2012. aastal 1,7 protsenti, toimudes peamiselt 80-aastaste ja vanemate hulgas. Samas kasvas ka surmajuhtude arv alla 5-aastaste vanusrühmas, mis peatas viimastele aastatele iseloomuliku surmade kahanemise trendi.

Mullune suitsiidide arv Eestis oli 218, jagunedes suhtega 171 meest 47 naise kohta. Seega on meeste enesetappude arv on üle 3,6 korra kõrgem naiste omast.

Põlvamaal asuva Cantervilla mängumaa omaniku Relvo Värtoni hinnangul uppus väike poiss liumäe basseini kõigi halbade asjaolude kokkulangemise tagajärjel ning milline ja kui suur on mängumaa omanike süü, peab selgitama kriminaaluurimine.

"Ma ei taha enne uurimise lõppu kommenteerida, palju on selles meie süüd," ütles Värton kolmapäeval BNS-ile. "Aga kindlasti oli see halbade asjade kokkusattumine, muidu ju õnnetust ei juhtu."

Teisipäeva pärastlõunal uppus Valgjärve vallas Pikajärve külas asuva mängumaa 1,1 meetri sügavusse basseini viieaastane poiss. Politsei alustas juhtunu asjaolude selgitamiseks kriminaaluurimist karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb surma põhjustamist ettevaatamatusest ning määras lapse surma täpsete põhjuste selgitamiseks ekspertiisi.

Mängumaal on Värtoni sõnul kokku neli liumäega basseini, millest kolm on 40 sentimeetri sügavused väiksematele ja üks 1,1-meetrine suurematele lastele. "Sügavama basseini juures on tavaliselt kaks inimest - üks üleval ja teine all, kuid õnnetuse hetkel olid mõlemad üleval," rääkis Värton, kelle sõnul töötab mängumaal kokku 27 atraktsioonide valvurit. "Üks mängumaal töötav vetelpäästja sai juunis diplomi ja teine oli kohe lisandumas," lisas ta.

Kui see poiss oleks basseinis püsti seisnud, oleks ta pea Värtoni sõnul veest välja ulatunud. "Seal pidi mingi muu häda olema. Olen 20 aastat lastelaagreid korraldanud ja tean, et on küllaltki oluline protsent inimesi, kes ei koordineeri enda käsi ja jalgu nii nagu peab. Kui lapsevanem ligi ei ole, siis võib tõepoolest õnnetus juhtuda ning seepärast nõuamegi lapsevanema kohalolekut. Seal polegi võimalik, et teenindaja iga lapsega eraldi tegeleb, polegi nii mõeldud," rääkis Värton.

Mängumaa omaniku sõnul võis lapsele saatuslikuks saada viivitus tema leidmisel. "Ema ütles eksitavalt, et laps on kuhugi ära jooksnud ja selle asemel, et vette minna ja sealt otsida, mindi hoopis mujale. Ja nii kulus aega enne kui vetelpäästja vette hüppas ja basseinist otsis. See oli oluline eksitus," rääkis Värton. Ta toonitas, et selle basseini liumäe juures on silt, mis keelab alla seitsmeaastastel lastel sinna mineku. "Eks uurimine peab selgitama, kuidas viieaastane poiss suurematele lastele mõeldud basseini sattus."

Värton ütles BNS-ile, et lapse hukkumine mõjus talle nii, et pani mängumaa müüki. "Praeguseks on selge, et sellest supist ma kindlasti ilma müügita välja ei tule," sõnas ta.

Mängumaa omaniku sõnul on ta selle rajamisega tegelenud 2003. aastast, kui tehti detailplaneering. "2009 hakkasime ehitama ja 2012. avasime. Nüüd oleme kogu aeg laiendanud ja turvalisust tõstnud, aga õnnetus ei hüüa tulles," rääkis Värton. "Me ei teinud mängumaad selleks, et keegi surma saaks. See oli kokkulangevus ja eksitav moment. Ma olen ise ka inimesi päästnud, sest olin sõjaväes vetelpäästja, aga mind polnud ka kohal - jumal ei kaitsnud, ütleme nii. Seal oli vaja kokkusattuvust, et kas mina või keegi oleks olnud kõrval ja jälginud spetsiaalselt seda last. Aga selleks on ikkagi lapsevanem."

Tänavu juunis registreeriti sünde paarikümne võrra enam kui surmasid.

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andmeil registreeriti eelmisel kuul Eesti perekonnaseisuasutustes kokku 1224 sündi, teatas siseministeerium BNS-ile.

Poiste sünde registreeriti 630 ja ja tüdrukute sünde 594. Kaksikuid registreeriti 12 paari, neist viis paari olid poisid, neli paari tüdrukud ning kolm olid segapaarid. Tallinnas registreeriti 452 sündi, Harjumaal 150, Hiiumaal 7, Ida-Virumaal 97, Jõgevamaal 17, Järvamaal 26, Läänemaal 18, Lääne-Virumaal 49, Põlvamaal 16, Pärnumaal 94, Raplamaal 29, Saaremaal 17, Tartumaal 171, Valgamaal 29, Viljandimaal 30 ja Võrumaal 22 lapse sünd.

Surmasid registreeriti juunis 1201.

Eelmisel kuul sõlmiti 695 abielu, neist 51 notarite ja 86 vaimulike poolt. Lahutati 208 abielu, neist 12 notarite poolt.

Uue nime sai 145 inimest, neist uue eesnime sai 24, perekonnanime 108 ning ees- ja perekonnanime 13 inimest. Nimevahetajate hulgas oli 96 naist ja 49 meest.

Eelmisel aastal samal ajal registreeriti 1096 sündi, 1061 surma, 694 abielu, 173 abielulahutust ja 155 inimest sai uue nime.

Juuni menunimed olid Robert ja Sofia

Juunis pandi poistele sagedamini nimeks Robert või Oskar, tüdrukute menunimed olid Sofia ja Liisa.

Juunis pandi poistele 14 korral nimeks Robert, 11 korral Oskar, üheksal korral Artjom, Rasmus, Robin või Sebastian, kaheksal korral Maksim, Mark või Oliver ning seitsmel korral Kristjan või Martin, teatas BNS-ile siseministeerium.

Tüdrukutele pandi 15 korral nimeks Sofia, kaheksal korral Liisa, seitsmel korral Darja, Lisandra või Mia, kuuel korral Grete, Maria või Marie ning viiel korral Aleksandra, Anastassia, Eliise, Emma, Lenna, Marleen või Melissa.