Terviseamet tuletab meelde, et kuigi Eestisse jõudnud kuumalaine ohustab enim kuni nelja-aastasi lapsi ja üle 65-aastasi täiskasvanuid, on kuumus kurnav ka tervetele inimestele, kes väljas füüsilist tööd teevad.

Kõrge õhutemperatuur ja tugev päikesekiirgus võivad põhjustada ülekuumenemist, päikesepõletusi, vedeliku ja soolade kaotust, psüühika- ja vereringehäireid, infarktiohtu ja mitmete krooniliste haiguste ägenemist, edastas terviseamet.

Võimalike ebameeldivuste vältimiseks tuleks hoiduda pikaajalisest päikese käes viibimisest keskpäeval. Kui see pole võimalik, siis tuleb kanda kindlasti päikese eest kaitsvaid riideid ja peakatteid. Vedeliku kaotuse vältimiseks tuleb sageli juua, soovitavalt gaasita mineraalvett. Kohvi ja alkoholiga ei tohiks kuuma ilmaga liialdada, kuna need joogid suurendavad vedelikukadu organismis.

Suure sooja nautijad peaksid kindlasti kasutama erinevaid päikesekaitsevahendeid, isegi siis, kui otsest päikest varjutavad harvad pilved, sest 90 protsenti UV-kiirgusest tungib ka läbi pilvede. Päikesekaitsevahendeid tuleb kanda nahale regulaarselt, et nende toime püsiks.

Rannas puhkajatele tuletab terviseamet meelde, et vesi pakub UV-kiirguse eest minimaalset kaitset ning veest peegeldunud kiired võivad riski hoopis suurendada.

Algaval nädalal püsib Eestis kuum ilm ja õhutemperatuur tõuseb kuni 34 kraadini.

Sellest nädalast piirab toidu- ja veterinaaramet elussigade väljavedu Valga piirkonnast, sest aafrika seakatk on Eesti piiridele jõudnud, kirjutab Postimees.

Läinud nädala lõpus sai veterinaar- ja toiduamet Euroopa Komisjonilt loa kehtestada Läti haiguskoldest 40 kilomeetri kaugusele ulatuv puhvertsoon – piirang jõustub alanud nädalast. Sellesse tsooni jääb terve Valgamaa, Karksi vald Viljandimaal ja veel neli Võrumaa valda, mis piirnevad Valgamaaga. Elussigu võib tsooni tuua, küll aga on piiratud sigade viimine tsoonist välja.

"Sead peavad olema sündinud samas farmis või siis viibinud seal vähemalt 30 päeva, teiseks tuleb kõiki tsoonist väljaviidavaid sigu uurida laboratoorselt ja analüüsitulemus sigade aafrika katkule peab olema negatiivne," ütles veterinaar- ja toiduameti peadirektori Ago Pärtel.

Pärteli sõnul võib arvata, et millalgi leitakse ka Eesti territooriumil mõni sigade aafrika katku surnud metssiga, nii nagu see juhtus alles äsja Lätis Ērģeme vallas. "Rabeleme selle nimel, et katk ei jõuaks kodusigadeni."

Kui viirus levib Eestisse, moodustatakse riiklikud ja kohalikud loomatauditõrje komisjonid. Nakatunud piirkonnale kehtestatakse karantiin ja tõve küüsis farmi ümber on kolmekilomeetrine ohustatud tsoon ja veel kümnekilomeetrine järelevalvetsoon, kus kontrollitakse üle kõik farmid.

Siin-seal kõlanud üleskutsed metssigade massiliseks mahalaskmiseks ei ole lahendus, pigem võib see tuua Pärteli hinnangul kahju.

Katku surnud metssigade leidmiskoht jääb Eesti piirist kümmekonna kilomeetri kaugusel, Ērģeme piirkonda. Sigadelt levis katk kiiresti samas asuvasse 60-pealisse seafarmi. Sigade hävitamiseks laoti kaks puuriita ja põletati loomad nende peal ära. Leedus nakatus aga läinud nädalal hoolimata kõigist ettevaatusabinõudest juba tervelt 20 000-pealine seafarm – siin ei jäänud üle muud, kui kõik loomad hukata ja matta farmi territooriumile.

Atria Eesti juht Olle Horm hindab sigade aafrika katku Eestisse jõudmist pigem tõenäoliseks kui sellest puutumata jäämist. Atria Eestil on kuus seafarmi, ettevõte kasvatab aastas lihaks 75 000 siga. Baltikumi suurim seavabrik asub aga Viljandimaal, kus Rakvere Farmid kasvatab aastas üle veerand miljoni sea. Atria suurimas farmis on 7000 looma ja lähim Lätile asub Põlvamaal. Eesti ja Skandinaavia maad on olnud juba väga pikka aega vabad tõsisematest seataudidest.

Hormi sõnul oleks ta taudi levikuvõimalust Eestisse hinnanud veel ülemöödunud nädalal 10–20 protsendile, sigade aafrika katku 200-kilomeetrine hüpe Kagu-Lätist Põhja-Lätti sunnib teda aga nüüd Matti Nykäneni tsiteerima ja tunnistama, et võimalus on fifty-sixty (50:60).

Taudi vältimiseks tehtavaid kulutusi riik ei kompenseeri, küll aga maksab kinni tapetud loomad, kui taud peaks Eestis puhkema. Eestis kasvatatakse aastas umbes pool miljonit siga ja neist 100 000 – 140 000 eluslooma viiakse riigist välja. Kui piirid pannakse sigade aafrika katku tõttu kinni, võib Hormi sõnul juhtuda, et neid sigu ei saa eksportida. Niisiis ei korvaks sigade tapmise kulude katmine Hormi hinnangul märkimisväärselt tootjate tegelikke kahjusid.

Alanud nädalal püsib Eestis kuum ilm, õhutemperatuur tõuseb kuni 34 kraadini ning metsad muutuvad üha tuleohtlikumaks.

Ilmateenistuse andmetel on esmaspäeva öö mandril sajuta ja mõõduka kagutuulega. Saartel muutub kagutuul tuntavamaks ja võib ka vihmahooge tulla. Sooja tuleb 16-21 kraadi. Päeval jõuab Läänemere äärde madalrõhulohk, kuid kõrgrõhkkond säilitab ülekaalu nii maapinnalähedastes kui kõrgemates õhukihtides ja madalrõhulohk mere idakaldale ei pääse. Kui pisut niiskust lisandub, siis üksikutes kohtades võib arenevatest pilverünkadest äikesevihmahoog tulla. Suuremal osal aga püsib kõrvetav kuumus. Sooja tuleb 28-33 kraadi.

Teisipäevaks jääb Eesti kohale kõrgrõhkkonna lääneserv ja lõunavoolus jätkub väga sooja ja veidi niiskema õhu vool Eestisse. Skandinaaviast liigub Soome poole madalrõhuvöönd ja toetab tõusvate õhuvoolude ning ühes sellega rünksajupilvede arengut. Üksikute lokaalsete vihmahoogude tõenäosus ja äikeseoht tõuseb üle 50 protsendi. Puhub mõõdukas lõunakaare tuul. Sooja on öösel 17-22, päeval 29-34 kraadi.

Kolmapäeval jääb Läänemereäärne ala idapoolse kõrgrõhkkonna ja survet avaldava madalrõhkkonna piirimaile. Õhuvool püsib lõunas ja läänepoolne jahedus ei pääse ikka veel mere idarannikule. Kuumas õhumassis on pärastlõunasel ajal äikesevihmade võimalus 50-75%. Tuul puhub lõunakaarest, äikese ajal on tugevate puhangute oht. Sooja on öösel 17-22, päeval suuremal osal Eestist ikka 29-34 kraadi. Saju ajal langeb õhutemperatuur alla 25 kraadi.

Neljapäeval liigub madalrõhulohk ühes vihmahoogude ja äikesega Eesti kohale. Tänastel andmetel on ennelõunal sajuhooge vaid Eesti lääneservas, õhtu poole muutuvad äikesevihmad laialdasemaks. Vihmavalingud ja äikesepilvealused tuulepuhangud võivad tugevad olla. Tuul puhub lõunakaarest. Sooja on öösel 17-22, päeval 27-32 kraadi. Eesti idapoolses osas võib termomeetri näit veel paar pügala võrra kõrgemale tõusta.

Reedel muutub Skandinaavia kohal madalrõhkkond ägedamaks. Edasi ida-kirde suunas liikudes suudab Läänemere ääres õhuvoolu edelasse suunata ja ilmamuutuse tuua. Sajab hoovihma, kohati on äikest. Edelatuul võib tugevneda. Sooja on öösel 14-19, päeval 21-26 kraadi.

Konkursil "Eesti parim talu 2014" pälvis parima taluja ka parima tootmistalu tiitli Tuuma talu Võrumaalt.

Erinevate põllumajanduse ja maaeluga seotud organisatsioonide poolt oli parima talu konkursile kandidaatidena üles seatud kokku 15 talu kaheksast maakonnast, teatas BNS-ile Eestimaa Talupidajate Keskliit. Parimad talud valiti kolmes kategoorias: traditsioonilised tootmistalud, alternatiivset suunda arendavad talud ja noortalunikud.

Aasta taluks ja ühtlasi parimaks tootmistaluks valis žürii Võrumaal Varstu vallas Kõrgepalu külas asuva Tuuma talu, mida peavad Ants ja Sirje Schmidt. Tuuma talu on keskendunud lambakasvatusele.

Tootmistalude seas tunnistas žürii teise koha vääriliseks Ida-Virumaal Lüganuse vallas Purtse külas tegutseva Ingli talu, mida peavad Kunnar ja Reet Kuusmik koos poja Heiki Kuusmiku perega. Talu tegeleb piimakarja- ja teraviljakasvatusega.

Kolmanda koha vääriliseks tootmistalude kategoorias tunnistas žürii Valgamaal Palupera vallas Neeruti külas tegutseva Märdi talu, mida peavad Anti ja Maarika Kulasalu. Põhitegevusena kasvatatakse talus teravilja ja õlikultuure.

Parimaks alternatiivset tootmist arendavaks taluks tunnistas žürii Võrumaal Sõmerpalu vallas Hänike külas tegutseva Paadi kalakasvatustalu, mida peavad Avo ja Gerli Leok. Paadi talu kasvatab sisetingimustes Aafrika angersäga

Parimaks noortalunikuks tunnistas žürii Võrumaal Vastseliina vallas Heinasoo külas asuva Pütsepa-Gotlibi talu noorperemehe Martin Aimi.

Talusid hinnanud žüriisse kuulusid Ivo Eenpalu, Arvo Veidenberg, Kaul Nurm, Leho Verk Eestimaa Talupidajate Keskliidust, Vahur Vider põllumajandusministeeriumist ja Anneli Ammas ajalehest Postimees.

Taluliit korraldab parima talu konkurssi 22. korda.