EESTI UUDISED BNS

Õiguskantsler Indrek Tederi hinnangul ei ole õigusvastane maanteeameti praktika, mille kohaselt võib sõidukite liiklusregistrisse registreerimiseks kuluda senisest rohkem aega.

Nüüdsest võib registreerimiseks kuluda kuni 30 päeva ja see muudatus on tingitud maanteeameti, maksu- ja tolliameti, tarbijakaitseameti ning politsei- ja piirivalveameti koostöös toimunud ühisaktsioonidest kasutatud autode turu korrastamiseks, teatas BNS-ile õiguskatsleri kantselei pressiesindaja.

Pressiesindaja teatel analüüsis õiguskantsler uut sõidukite liiklusregistrisse kandmise praktikat ja leidis, et kuigi maanteeamet ei ole kohustatud registreerima sõidukit taotluse esitamise päeval, tuleb seda siiski teha mõistliku aja jooksul. Sõiduki registreerimiseks kuluva aja mõistlikkus sõltub aga mitmest asjaolust. Näiteks sellest, kas esitatud on kõik vajaminevad dokumendid või tuleb maanteeametil hankida täiendavat teavet. Samuti võib amet enne sõiduki registreerimist kontrollida dokumentide õigsust, tehes vajadusel järelepärimisi.

Kõik need täiendavad toimingud võtavad aega, mistõttu sõltub sõiduki registreerimise aeg konkreetse juhtumi asjaoludest. Õiguskantsleri sõnul on seetõttu raske määratleda, kui pikk on täpselt see mõistlik aeg, mille jooksul peaks maanteeamet registritoimingu tegema. Õiguskantsler leidis siiski, et üldistatult hinnates ning arvestades võimalikke täiendavaid menetlustoiminguid, ei pruugi kuni 30 päeva kestev sõiduki registreerimise menetlus olla iseenesest ebamõistlikult pikk. Ta lisas, et kui sõidukit registreerida soovijale siiski tundub, et maanteeamet viivitab tema sõiduki registreerimisega põhjendamatult kaua ning rikub sellega tema õigusi, on tal võimalik pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse.

Teder toonitas, et tema hinnangul on maanteeameti, maksu- ja tolliameti, tarbijakaitseameti ning politsei- ja piirivalveameti ühistegevuse eesmärgid kasutatud autode turu korrastamiseks õiguspärased ja ettevõtmine vajalik. Nimelt on ametite koostöö suunatud sõidukite ostjate ja müüjate teadlikkuse tõstmisele kehtivatest õigusnormidest ja võimalikest kasutatud sõiduki ostuga kaasnevatest probleemidest. Samuti on ühistegevuse eesmärk tagada kasutatud sõidukite turul aus konkurents ning kindlustada maksude tõhusam laekumine riigieelarvesse.

Õiguskantsler analüüsis uut sõidukite registrisse kandmise praktikat, sest tema poole on pöördunud mitu inimest, kes pole rahul, et sõidukeid ei kanta enam liiklusregistrisse maanteeametile sellekohase avalduse esitamise päeval.

Terviseamet tuletab meelde, et kuigi Eestisse jõudnud kuumalaine ohustab enim kuni nelja-aastasi lapsi ja üle 65-aastasi täiskasvanuid, on kuumus kurnav ka tervetele inimestele, kes väljas füüsilist tööd teevad.

Kõrge õhutemperatuur ja tugev päikesekiirgus võivad põhjustada ülekuumenemist, päikesepõletusi, vedeliku ja soolade kaotust, psüühika- ja vereringehäireid, infarktiohtu ja mitmete krooniliste haiguste ägenemist, edastas terviseamet.

Võimalike ebameeldivuste vältimiseks tuleks hoiduda pikaajalisest päikese käes viibimisest keskpäeval. Kui see pole võimalik, siis tuleb kanda kindlasti päikese eest kaitsvaid riideid ja peakatteid. Vedeliku kaotuse vältimiseks tuleb sageli juua, soovitavalt gaasita mineraalvett. Kohvi ja alkoholiga ei tohiks kuuma ilmaga liialdada, kuna need joogid suurendavad vedelikukadu organismis.

Suure sooja nautijad peaksid kindlasti kasutama erinevaid päikesekaitsevahendeid, isegi siis, kui otsest päikest varjutavad harvad pilved, sest 90 protsenti UV-kiirgusest tungib ka läbi pilvede. Päikesekaitsevahendeid tuleb kanda nahale regulaarselt, et nende toime püsiks.

Rannas puhkajatele tuletab terviseamet meelde, et vesi pakub UV-kiirguse eest minimaalset kaitset ning veest peegeldunud kiired võivad riski hoopis suurendada.

Algaval nädalal püsib Eestis kuum ilm ja õhutemperatuur tõuseb kuni 34 kraadini.

Sellest nädalast piirab toidu- ja veterinaaramet elussigade väljavedu Valga piirkonnast, sest aafrika seakatk on Eesti piiridele jõudnud, kirjutab Postimees.

Läinud nädala lõpus sai veterinaar- ja toiduamet Euroopa Komisjonilt loa kehtestada Läti haiguskoldest 40 kilomeetri kaugusele ulatuv puhvertsoon – piirang jõustub alanud nädalast. Sellesse tsooni jääb terve Valgamaa, Karksi vald Viljandimaal ja veel neli Võrumaa valda, mis piirnevad Valgamaaga. Elussigu võib tsooni tuua, küll aga on piiratud sigade viimine tsoonist välja.

"Sead peavad olema sündinud samas farmis või siis viibinud seal vähemalt 30 päeva, teiseks tuleb kõiki tsoonist väljaviidavaid sigu uurida laboratoorselt ja analüüsitulemus sigade aafrika katkule peab olema negatiivne," ütles veterinaar- ja toiduameti peadirektori Ago Pärtel.

Pärteli sõnul võib arvata, et millalgi leitakse ka Eesti territooriumil mõni sigade aafrika katku surnud metssiga, nii nagu see juhtus alles äsja Lätis Ērģeme vallas. "Rabeleme selle nimel, et katk ei jõuaks kodusigadeni."

Kui viirus levib Eestisse, moodustatakse riiklikud ja kohalikud loomatauditõrje komisjonid. Nakatunud piirkonnale kehtestatakse karantiin ja tõve küüsis farmi ümber on kolmekilomeetrine ohustatud tsoon ja veel kümnekilomeetrine järelevalvetsoon, kus kontrollitakse üle kõik farmid.

Siin-seal kõlanud üleskutsed metssigade massiliseks mahalaskmiseks ei ole lahendus, pigem võib see tuua Pärteli hinnangul kahju.

Katku surnud metssigade leidmiskoht jääb Eesti piirist kümmekonna kilomeetri kaugusel, Ērģeme piirkonda. Sigadelt levis katk kiiresti samas asuvasse 60-pealisse seafarmi. Sigade hävitamiseks laoti kaks puuriita ja põletati loomad nende peal ära. Leedus nakatus aga läinud nädalal hoolimata kõigist ettevaatusabinõudest juba tervelt 20 000-pealine seafarm – siin ei jäänud üle muud, kui kõik loomad hukata ja matta farmi territooriumile.

Atria Eesti juht Olle Horm hindab sigade aafrika katku Eestisse jõudmist pigem tõenäoliseks kui sellest puutumata jäämist. Atria Eestil on kuus seafarmi, ettevõte kasvatab aastas lihaks 75 000 siga. Baltikumi suurim seavabrik asub aga Viljandimaal, kus Rakvere Farmid kasvatab aastas üle veerand miljoni sea. Atria suurimas farmis on 7000 looma ja lähim Lätile asub Põlvamaal. Eesti ja Skandinaavia maad on olnud juba väga pikka aega vabad tõsisematest seataudidest.

Hormi sõnul oleks ta taudi levikuvõimalust Eestisse hinnanud veel ülemöödunud nädalal 10–20 protsendile, sigade aafrika katku 200-kilomeetrine hüpe Kagu-Lätist Põhja-Lätti sunnib teda aga nüüd Matti Nykäneni tsiteerima ja tunnistama, et võimalus on fifty-sixty (50:60).

Taudi vältimiseks tehtavaid kulutusi riik ei kompenseeri, küll aga maksab kinni tapetud loomad, kui taud peaks Eestis puhkema. Eestis kasvatatakse aastas umbes pool miljonit siga ja neist 100 000 – 140 000 eluslooma viiakse riigist välja. Kui piirid pannakse sigade aafrika katku tõttu kinni, võib Hormi sõnul juhtuda, et neid sigu ei saa eksportida. Niisiis ei korvaks sigade tapmise kulude katmine Hormi hinnangul märkimisväärselt tootjate tegelikke kahjusid.

Alanud nädalal püsib Eestis kuum ilm, õhutemperatuur tõuseb kuni 34 kraadini ning metsad muutuvad üha tuleohtlikumaks.

Ilmateenistuse andmetel on esmaspäeva öö mandril sajuta ja mõõduka kagutuulega. Saartel muutub kagutuul tuntavamaks ja võib ka vihmahooge tulla. Sooja tuleb 16-21 kraadi. Päeval jõuab Läänemere äärde madalrõhulohk, kuid kõrgrõhkkond säilitab ülekaalu nii maapinnalähedastes kui kõrgemates õhukihtides ja madalrõhulohk mere idakaldale ei pääse. Kui pisut niiskust lisandub, siis üksikutes kohtades võib arenevatest pilverünkadest äikesevihmahoog tulla. Suuremal osal aga püsib kõrvetav kuumus. Sooja tuleb 28-33 kraadi.

Teisipäevaks jääb Eesti kohale kõrgrõhkkonna lääneserv ja lõunavoolus jätkub väga sooja ja veidi niiskema õhu vool Eestisse. Skandinaaviast liigub Soome poole madalrõhuvöönd ja toetab tõusvate õhuvoolude ning ühes sellega rünksajupilvede arengut. Üksikute lokaalsete vihmahoogude tõenäosus ja äikeseoht tõuseb üle 50 protsendi. Puhub mõõdukas lõunakaare tuul. Sooja on öösel 17-22, päeval 29-34 kraadi.

Kolmapäeval jääb Läänemereäärne ala idapoolse kõrgrõhkkonna ja survet avaldava madalrõhkkonna piirimaile. Õhuvool püsib lõunas ja läänepoolne jahedus ei pääse ikka veel mere idarannikule. Kuumas õhumassis on pärastlõunasel ajal äikesevihmade võimalus 50-75%. Tuul puhub lõunakaarest, äikese ajal on tugevate puhangute oht. Sooja on öösel 17-22, päeval suuremal osal Eestist ikka 29-34 kraadi. Saju ajal langeb õhutemperatuur alla 25 kraadi.

Neljapäeval liigub madalrõhulohk ühes vihmahoogude ja äikesega Eesti kohale. Tänastel andmetel on ennelõunal sajuhooge vaid Eesti lääneservas, õhtu poole muutuvad äikesevihmad laialdasemaks. Vihmavalingud ja äikesepilvealused tuulepuhangud võivad tugevad olla. Tuul puhub lõunakaarest. Sooja on öösel 17-22, päeval 27-32 kraadi. Eesti idapoolses osas võib termomeetri näit veel paar pügala võrra kõrgemale tõusta.

Reedel muutub Skandinaavia kohal madalrõhkkond ägedamaks. Edasi ida-kirde suunas liikudes suudab Läänemere ääres õhuvoolu edelasse suunata ja ilmamuutuse tuua. Sajab hoovihma, kohati on äikest. Edelatuul võib tugevneda. Sooja on öösel 14-19, päeval 21-26 kraadi.