Saabunud kuumalaine võib suurendada sinivetikate ohtu randades, eriti tähelepanelikud peaksid vetikate suhtes olema allergikud ja väikelastega randades viibijad, hoiatab terviseamet.

Sinivetikate esinemise tõenäosus suureneb juulis-augustis. Esmase vaatluse põhjal on sinivetikat lihtne ka ise määrata. "Kui märkate, et vesi on muutunud tänu silmaga nähtavatele helvestele kollakas-roheliseks ja kogu kaldaäär on kaetud tiheda rohelise massiga, millel on kopituse lõhn, siis võib tegu olla sinivetikatega," edastas terviseamet. Kui vee värvi muutvad helbed on nii väikesed, et vette pistetud oksal püsima ei jää, on sinivetika tõenäosus veel suurem.

Vähese vetikasisaldusega vees võib iseenesest ujuda, aga kindlasti ei tohiks sellist vett alla neelata. Pärast suplust tuleb end korralikult puhta veega loputada, iseäranis tõsiselt tuleks suhtuda laste pesemisse pärast vetikaid sisaldavas vees suplemist, edastas amet.

Sinivetikate leiust tuleb teavitada lähimat terviseameti esindust või kohalikku omavalitsust.

Ilmateenistuse teatel tõuseb õhtutemperatuur järgmisel nädalal kuni 34 kraadini ja tuleoht metsades kasvab kiiresti.

Ilmateenistuse teatel pikeneb kuum ja valdavalt kuiv periood. Kui nädalavahetusel on oodata kuni 32 soojakraadi, siis uue nädala alguses tõuseb õhutemperatuur vahemikku 30-34 kraadi ja kuumus jääb püsima vähemalt reedeni.

Kuiva ja kuuma ilma tõttu suureneb metsades kiiresti tuleoht.

Eestit ees ootava piimatrahvi suurust võib praegu ainult ennustada, räägitakse 10–14 miljoni eurosest trahvist, ütles põllumajandusminister Ivari Padar intervjuus Postimehele.

"Summa selgub tuleva aasta kevadel, kui vaadatakse, kui palju oleme 31. märtsi seisuga üle tootnud," sõnas Padar.

Põllumajandusminister märkis, et tõsiste vaidlustega on sel teemal ühele poole saadud. "Aga olgem ausad, me oleme alati teadnud, et kui me üle toodame, siis trahv ka tuleb. See pole olnud saladus. Sellega on tulnud alati arvestada. Oleme olnud ise alati näpuga näitajad, kui Euroopas keegi reegleid rikub. Ja ma kaldun arvama, et kui keegi teine oleks kvoodiületaja, siis näitaks teistele näpuga."

"Peame leidma pehmeima maandumise. Iseenesest on üldse absurd, et viimasel kvoodiaastal need ületasud rakenduvad. Aga sellised on olnud meie varasemad kokkulepped euroliiduga," ütles Padar.

Lätis-Leedus levivat seakatku nimetas Padar tõsiseks ohuks. "Neljapäeval Leedus ilmsiks tulnud juhtum on väga halb märk. Nakatunud farm on väga korralik, kontrollitud farm. Tõsine oht on meile väga lähedal ning veterinaar- ja toiduamet praegu väga tõsiselt pingutab, et kagupiiril asi kontrolli all hoida," sõnas ta.

Viimastel nädalatel on sagenenud metsa- ja maastikutulekahjud ning päästeamet kutsub tuleohtlikul ajal olema looduses väga ettevaatlik.

Kuumad ilmad on muutnud looduse kuivaks ja tuleohtlikuks ja võrreldes juuniga on metsa- ja maastikupõlengute arv kolmekordistunud, teatas BNS-ile päästeameti pressiesindaja. Ta toonitas, et alates 4. aprillist kehtib Eestis tuleohtlik aeg, mil looduses võib tuld teha ainult selleks ettevalmistatud kohtades.

Päästeameti ennetustöö osakonna juhataja Indrek Intsu sõnul tuleb loodusesse puhkama, seeni või marju korjama minnes tulega väga ettevaatlikult ümber käia. „Praegusel ajal  on metsas ja muu taimestikuga kaetud alal väga ohtlik lahtise tule kasutamine, sealhulgas suitsetamine,“ rõhutas Ints ja lisas, et viimaste nädalate suurim tuleõnnetus oli 5,4-hektariline põleng Ida-Virumaal, mis eeldatavasti sai alguse hooletust suitsetamisest.

Metsas liikujatel on lõkke tegemisel ja grillimisel soovitav kasutada riigimetsa majandamise keskuse lõkkekohti, nende asukohad leiab internetist. Tuld võib teha vaid vaikse tuulega ja jälgides, et sädemed ei lendaks põlevmaterjalidele. Lahtist tuld ei tohi jätta järelevalveta, vaid tuleb lasta lõpuni põleda, kustutada veega või summutada näiteks liivaga. Oluline on jälgida, et lõkkest ei saaks alguse suur põleng.

Tähelepanelik tuleb olla ka suvel levinud taevalaternate õhkulennutamisel. Tugev tuul võib laterna kergesti kanda lähedalasuvale kergesti süttivale pinnasele või puithoon