Seoses aafrika seakatku levikuga tahab Läti vähendada metssigade arvu praeguselt 50 000-lt umbes 15 000-20 000-le, ütles Läti toidu- ja veterinaarameti juht Maris Balodis Läti televisioonile.

Ta tõdes, et metssigade arvu tuleb vähendada kogu riigis. Valitsus lubab jahimeestele anda külmkastid, kuhu lastud sead paigutada.

Seni on Lätis aafrika seakatku leitud 30 metssealt ja 28 kodusealt.

Nii Lätis, Leedus kui ka Poolas on juulikuu jooksul diagnoositud mitmeid sigade aafrika katku juhtumeid. Seni Eestis sigade aafrika katku diagnoositud ei ole, kuid 40 kilomeetri ulatuses Läti piirist on kehtestatud puhvertsoon.

SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) nõukogu jagas viimasest keskkonnaprogrammi voorust eterniidijäätmete kogumise ja käitlemise projektidele 67 000 eurot.

Toetatud projektid aitavad vältida maastiku risustamist ja eterniiditolmust tingitud haiguste teket, teatas KIK-i pressiesindaja BNS-ile. 

„Eterniit on väga massiivne jääde ning selle suure koguse käitlemine võib omal jõul kujuneda üpris kulukaks. Kuid see on kindlasti vajalik, sest lisaks looduskeskkonna saastamisele sisaldavad vanad eterniidid ka inimesele ohtlikku asbesti,“ rääkis KIK-i juhatuse esimees Veiko Kaufmann. „Vältimaks, et eterniit ei jääks kuhugi aianurka vedelema või seda ei viidaks metsa alla, oleme KIK-ist rahastanud omavalitsuste kogumistegevust,“ lisas ta.

Viimasest keskkonnaprogrammi taotlusvoorust toetas KIK kokku üheksat eterniidikogumisega seotud projekti, millega taotlejad plaanivad likvideerida kokku ligi 400 tonni eterniiti. Toetust said teiste seas näiteks Valgamaa Omavalitsuste Liit, Põlva vallavalitsus ja ka Võru linn.

Eterniidi kui asbesti sisaldava jäätme käitlemisprobleem on teravalt tõstatunud viimastel aastatel, mil aina rohkem nõukogudeaegsetest eterniitkatustest vajavad väljavahetamist. Nõuetekohase käitlemisega välditakse eterniidis sisalduva asbesti jõudmist õhku ning sealtkaudu inimeste kopsudesse.

KIK toetab eterniidikogumist ohtlike jäätmete alamprogrammist. Alates keskkonnaprogrammi uuest taotlusvoorust on eterniidijäätmete kogumine ja käitlemine ohtlike jäätmete kogumiskohas või jäätmejaamas ka toetuste jagamist reguleerivas määruses eraldi välja toodud. Sellega soovib KIK pöörata eterniidijäätmetele suuremat tähelepanu ning julgustada kohalikke omavalitsusi nende käitlemiseks toetusi taotlema.

Keskkonnaprogrammi uus taotlusvoor on avatud 21. augustini ja rohkem infot vooru kohta leiab KIK-i kodulehelt.

Põllumajandusminister Ivari Padar kohtub kolmapäeval Vilniuses erakorraliselt oma Läti ja Leedu kolleegidega, et arutada võimalusi sigade aafrika katku leviku tõkestamiseks regioonis; osaleb ka delegatsioon Poolast.

Põllumajandusministrid kaaluvad seakatku leviku tõkestamiseks Euroopa Komisjonilt täiendavate vahendite küsimise vajadust, arutavad võimalikke toetusskeeme seakasvatajatele ja koostöö tõhustamist Valgevenega katku leviku tõkestamisel.

Põllumajandusministrit saadavad kohtumisel veterinaar- ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel, ministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja Martin Minjajev ja välissuhete osakonna juhataja Ruve Šank.

Nii Lätis, Leedus kui ka Poolas on juulikuu jooksul diagnoositud mitmeid sigade Aafrika katku juhtumeid. Seni Eestis sigade Aafrika katku diagnoositud ei ole, kuid 40 km ulatuses Läti piirist on kehtestatud puhvertsoon.

Sellesse jäävates seakasvatusettevõtetes ja taludes teostatakse loomade veterinaarkontrolli ning keelatud on elusloomade toomine ja väljaviimine tsoonist ilma järelvalveasutuse loata. Puhvertsooni jäävad kõik Valgamaa vallad, Võrumaal Antsla, Mõniste, Urvaste ja Varstu vald ning Karksi vald Viljandimaal.

Välisminister Urmas Paeti sõnul võivad Venemaa-vastased majandussanktsioonid laieneda, kui Venemaa ei muuda enda käitumist ja hoiakuid.

"Esimene eelistus on see, et poliitilised ja diplomaatilised sammud hakkaksid andma mingisuguseid tulemusi, aga niikaua, kuni see ei ole juhtunud, tuleb piiranguid ja survet suurendada," ütles New Yorgis viibiv Paet otseintervjuus Aktuaalsele Kaamerale. "Nii ka täna, kui on värskelt otsustatud nelja valdkonna sanktsioonid, on samas selgelt öeldud, et ka majanduspiiranguid on võimalik laiendada uutesse valdkondadesse, juhul kui Venemaa jätkuvalt oma hoiakuid ja käitumist ei muuda."

"Eks viimaste kuude jooksul on piirangute ring ju samm-sammult laienenud. On lisandunud inimesi, ettevõtteid ja organisatsioone, kes on isiklike piirangute alla pandud, aga valdkonnasanktsioonid on nüüd kehtestatud esmakordselt," ütles Paet, kelle sõnul kiirendas Ukraina lennukatastroof kolmandasse sanktsioonideringi siirdumist. "Kõikvõimalikke kõhklusi ja vastuväiteid jäi oluliselt vähemaks, nii et viimased poolteist nädalat on olnud väga intensiivne tegevus tänase otsuse suunas, et liikuda sanktsioonidega edasi kolmandasse valdkondlikku faasi."

Paet nentis, et Ida-Ukrainas ei ole olukord muutunud - Venemaa sekkub jätkuvalt Ukraina asjadesse ja ligi 300 inimese hukkumine lennukatastroofis on kõiki piiranguprotsesse oluliselt kiirendanud.

"Täna lisati ettevõtteid [piirangu]nimekirja, mis avaldatakse homme. Mis puudutab valdkonnasanktsioone, siis siin ei ole konkreetselt näpuga mõtet ettevõtete järel rida ajada. On selge, et kui jõustub relvaembargo, siis see puudutab kõiki," rääkis Paet, kelle väitel puudutab see nii Euroopa Liidu (EL) ettevõtteid, kes on seni relvastust Venemaale müünud ja kes seda rohkem teha ei tohi, kui ka Venemaa ettevõtted, kes on seni olnud EL-i ettevõtete partnerid.

"Samamoodi on ka kõigi teiste valdkondadega. See ongi valdkonnaülese sanktsiooni mõte, et enam ei vaadata konkreetseid ettevõtteid, vaid ükskõik, mis ettevõttega on tegu - igal juhul selles valdkonnas ta enam Venemaaga äri ajada ei tohi, niikaua kui sanktsioonid kehtivad," selgitas Paet.