Tartu maakohus karistas lõppeval nädalal tingimisi vangistusega naist, kes süüdistuse järgi vägivallatses ligi kahe aasta jooksul järjepidevalt oma nelja lapse kallal.

Tartu maakohus tunnistas 37-aastase naise kokkuleppemenetluses süüdi piinamises ning mõistis talle üheaastase tingimisi vangistuse kaheaastase katseajaga, mille jooksul peab ta alluma kriminaalhoolduse kontrollnõuetele. Lisakohustusena peab naine katseajal osalema kriminaalhooldaja pakutavas sotsiaalprogrammis. Menetluskulude katteks peab süüdistatav tasuma 266,25 eurot.

Süüdistuse kohaselt kasutas naine järjepidevalt füüsilist vägivalda oma laste suhtes. Kriminaalmenetluse käigus on tuvastatud, et naine lõi lapsi rihmaga ja lahtise käega. Kogutud tõendid kinnitavad, et selline tegevus kestis peaaegu kahe aasta jooksul järjepidevusega vähemalt kord nädalas.

Füüsilist vägivalda kasutati nelja lapse suhtes, kellest noorim oli kuritegude toimepanemise ajal seitsmeaastane.

Kriminaalasja kohtueelset menetlust viis läbi Võru kriminaaltalitus.

Venemaa impordikeeldu Euroopa Liidu (EL) toidukaupadele on põllumajandusminister Ivari Padari sõnul vaja arutada ühenduse põllumajandusministrite tasemel.

Eesti ühines Austria ettepanekuga kutsuda kokku erakorraline EL-i põllumajandus- ja kalandusnõukogu, teatas põllumajandusministeerium BNS-ile. "Euroopa Liidule kehtestatud sanktsioonide ja nende mõjudega tuleb meil tegelda liidus ühiselt ja jõuliselt," rääkis Padar. "Peame tegema kõik võimaliku, et hoida sanktsioonide mõju Eesti ja kogu Euroopa Liidu toidusektorile kontrolli all. Reedese seisuga on Eesti-Vene piirilt saadetud tagasi esimesed veokid toidukaubaga."

Reede pärastlõunal EL-i eesistujale Itaaliale esitatud ettepanekuga olid õhtuks liitunud Eesti, Soome ja Bulgaaria. Padar kutsus järgmiseks teisipäevaks, 12. augustiks kokku ka erakorralise nõupidamise toiduainetööstuste, põllumeeste ja kalurite esindajatega, et arutada kujunenud olukorda seoses Venemaa kehtestatud sanktsioonidega.

12. augustil põllumajandusministeeriumis toimuvale nõupidamisele on kutsutud Toiduliidu, Piimaliidu, Põllumajandus-Kaubanduskoja, Põllumeeste Keskliidu, Taluliidu, Kalaliidu, Aiandusliidu, Kaubandus-Tööstuskoja ning mitmete ettevõtete esindajad. Ettevõtjate esindajatega kohtuvad nii padar Padar kui ka väliskaubandusminister Anne Sulling.

Vene Föderatsiooni peaminister Dmitri Medvedev teatas neljapäeval, et Moskva kehtestab täieliku  embargo  looma- ja sealihale, puu- ja aedviljadele, linnulihale, kaladele, juustule, piimale ja piimatoodetele EL-ist, USA-st, Austraaliast, Kanadast ja Norrast.

Eesti Loomakaitse Selts (ELS) on tänavu esimese kuue kuuga olnud abiks 499 looma puudutava hädajuhtumi lahendamisel ja katnud loomade veterinaarkulusid 19 683 euro eest.

"ELS nõustas poole aastaga eraisikuid ja ametkondi ning lahendas seltsile saabunud juhtumeid ühtekokku 1742 korral, mis teeb keskmiselt 10 juhtumit päevas. Juhtumite lahendamiseks koostas ELS ametkondadele nagu veterinaar- ja toiduamet, politsei, kohalikud omavalitused ja teised 42 pöördumist ja avaldust," ütles BNS-ile ELS-i kommunikatsionijuht Liisi Moosaar.

Keskmiselt toetas ELS loomade veterinaarseid protseduure ja sellega seonduvaid kulusid 3280 euroga kuus. 5915 euroga toetati 220 kassi ja kaheksa koera steriliseerimist-kastreerimist. 910 euro eest said kiibistatud 81 kassi ja kaheksa koera. 1800 euroga vaktsineeriti 76 kassi ja 36 koera. Üle 100 looma ravi ja muude veterinaarsete protseduuride teostamist toetati 2800 euroga. 40 loomale osutati transpordiabi ning varustati toidu ja hooldusvahenditega 815 euro ulatuses. Lisaks kassidele ja koertele said ELS-i kaudu veterinaarset abi merisead , deegud , kajakat, nugised, ogahiired, küülik, vares, siil, kilpkonn ja toonekurg.

Käesoleva aasta esimeses pooles annetas Royal Canin ELS-ile kokku 278 kilogrammi koera- ja kassitoitu, mille ELS on omakorda suunanud erinevatele loomi abistavatele organisatsioonidele ja hoiukodudele.

Abivajavate loomadega seotud ravikulud ja veterinaarsete protseduuride tasud maksti suures ulatuses tänu ELS-ile laekunud rahalistele annetustele ning Swedbanki annetuskeskkonna ja põllumajandusministeeriumi toel. Igapäevaselt avatud infoliini hallatakse annetuste toel.

Lisaks loomade veterinaarkulude tasumisele ja hädajuhtumite lahendamisele tegeleb ELS igapäevaselt ka loomade väärkohtlemise ennetamisega, sealhulgas loomade heaolu põhimõtetest teavitamise ja levitamisega elanikkonna hulgas, loomakaitsealaste koolituste ning loomakaitsealases järelevalves ja õigusloomes osalemisega.

"2014. aasta esimeses pooles on olnud koostöö Eesti Loomakaitse Seltsi jaoks üks olulisi märksõnu: oleme loonud kasulikke kontakte ja leidnud kaasamõtlejaid erinevate ametkondade ja ettevõtete seas, ehkki suur osa tööst on veel ees, et ühiskonnas rohkem loomasõbralikke muutusi esile kutsuda," selgitas ELS-i tegevjuht Henry Vürst. "Võrdselt hädajuhtumite lahendamisele oleme pannud jätkuvalt rõhku ka ennetustööle, oleme korraldanud erinevaid teavituskampaaniad ja viinud läbi üle-eestilisi heategevusprojekte, millega on kaasa tulnud positiivselt suur hulk inimesi."

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastamisele seaduseelnõu, mille eesmärk on eraisikutele makstava matusetoetuse osaline taastamine.

Seaduseelnõu eesmärk on seletuskirja kohaselt taastada riikliku matusetoetuse maksmine majanduslikult vähekindlustatud isikutele ehk neile, kes kuuluvad toimetulekutoetust saanud perekonda sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses. Seega on matusetoetus suunatud isikutele, kes eeldatavalt ei suuda kanda või kellel on majanduslikust olukorrast tingituna raske kanda matuse korraldamise kulusid. Isikute majanduslikku olukorda sotsiaalkindlustusamet hindama ei hakka, vähekindlustatus tuvastatakse toimetulekutoetuse saamise alusel.

Eelmisel aastal maksti matusetoetust kohalikele omavalitsustele 317 korral ja kulud ulatusid 60 600 euroni. Matusetoetuse suurenemisega 250 euroni ning matusetoetuse maksmisega matusekorraldajale, kes kuulus toimetulekutoetust saavasse perekonda vähemalt ühel kuul viimase 12 kuu jooksul, kaasneb täiendav kulu ligi 318 700 eurot aastas.

Eelnõu on planeeritud jõustuma tuleva aasta 1. jaanuaril.

Riikliku matusetoetuse maksmine lõpetati füüsilistele isikutele 2009. aastal majanduskriisist tuleneva riigieelarveliste vahendite kokkuhoiu tõttu. Kohalikele omavalitsustele jätkati toetuse maksmist tundmatu või omasteta surnu matmisega seotud kulude kompenseerimiseks.