President Toomas Hendrik Ilvese sõnul kinnitab Ameerika Ühendriikide presidendi visiit Eestisse riikide tugevaid ja tulemuslikke liitlassuhteid, ühiseid eesmärke ja ühist tegutsemist. 

"Mullu augustis rääkisime Valges Majas kohtumisel president Obamaga toonasest rahutust maailmast, globaalsetest ja piirkondlikest julgeolekuohtudest. Nüüd on see küsimus veel põletavam ja fookus on paljudele ootamatult tõusnud Euroopale," ütles Ilves presidendi kantselei teatel. "Tänavu juunis, president Obama ning Kesk- ja Ida-Euroopa riigipeade kohtumisel Varssavis nimetasime seda kaasaja üheks keerulisemaks kriisiks, mis seab meile kohustuse astuda üheskoos jõulised ja nähtavad sammud vabaduse ja demokraatia kaitseks," lisas Ilves.

"Meie senise julgeolekuarhitektuuri purunemine, mille põhjustas Venemaa agressioon Ukrainas, paneb kõigi demokraatlike riikide ette vastutuse tegutseda oma väärtuste ja julgeoleku kaitsel ühiselt ja otsustavalt," tõdes Ilves.

"NATO kui kollektiivse kaitseorganisatsiooni roll on meile määrava tähtsusega. Alliansi Walesi tippkohtumise eel on julgeolek selle mõiste avaras tähenduses president Obama Tallinna-kohtumiste peateemaks," ütles riigipea.

Ameerika Ühendriikide president Barack Obama saabub Eestisse visiidile 3. septembril ja kohtub president Toomas Hendrik Ilvese, Läti riigipea Andris Bērziņši ja Leedu riigipea Dalia Grybauskaitėga.

Lisaks Balti riigijuhtidele kohtub president Obama ka peaminister Taavi Rõivase ning Eesti valitsuse liikmetega ja esineb Tallinnas avaliku loenguga, teatas välisministeerium BNS-ile. Eesti visiidi järel suundub USA president Walesi, kus ta osaleb NATO tippkohtumisel.

Põlvamaal leiti Piusa jõest mustanahalise mehe surnukeha, tegemist võib olla ebaseadusliku piiriületajaga.

Neljapäeval kella 11.30 ajal teatati Piusa kordoni piirivalvuritele, et Põlvamaal Värska vallas Voropi külas Piusa jõe kalda ääres leiti kõrkjatest mustanahalise, umbes 30-aastase mehe surnukeha, teatas BNS-ile Lõuna prefektuuri pressiesindaja. Päästjad tõid mehe surnukeha kaldale ning meedikud tuvastasid mehe surma.

Politsei saatis seni tuvastamata mehe vägivallatundemärkideta surnukeha surma põhjuse selgitamiseks kohtuarstlikule lahangule.

Juhtunu täpsemaid asjaolusid ning seda, kuidas mees piiri äärde sattus, uurib Põlva politsei.

Pressiesindaja sõnul ei ole politseil alust seostada mehe surma esmaspäeval Meremäe vallas toimunud ebaseadusliku piiriületusega.

Lõuna prefektuuri pressiesindaja sõnul peeti esmaspäeval Eestis kinni mitu Eesti kodanikku, keda kahtlustatakse ebaseaduslikule piiriületusele kaasa aitamises. Samal ajal peeti Venemaal kinni peetud mitu kolmanda riigi kodanikku, keda kahtlustatakse ebaseaduslikus piiriületuses. Pressiesindaja ei täpsustanud riiki, millest piiriületamises kahtlustavad pärit on.

"Kinnipidamiste käigus ei ole ükski inimene viga saanud," sõnas pressiesindaja. 

Neljapäeval kohtusid Eesti ja Venemaa piiriesindajad piiriületuse paigas, et selgitati juhtunu asjaolusid.

Tänavu jaanuaris ületasid kolm Sudaanist pärit meest ebaseaduslikult Kagu-Eestis Koidula piiripunkti lähedal riigipiir. Mehed olid ujunud üle Piusa  jõe Eestisse. Üks meestest oli teadvuseta. Piirivalvurid üritasid meest elustada, kuid neil eiõnnestunud alajahtunud mehe elu päästa.

Veterinaar- ja toiduamet (VTA) kontrollib sigade Aafrika katku tõttu üle Eesti kokku 931 seafarmi, kontrolli viivad läbi volitatud veterinaararstid.

"Informatsioon, et kontrolli hakatakse tegema, tegelikult jagati välja juba eelmise nädala lõpus ja nii, kuidas maakonnad seda organiseerida on suutnud, nii seda hakatakse tegema, kas siis reedel või esmaspäevast, niimoodi nagu iga maakond seda organiseerib," ütles VTA loomatervishoiu, loomakaitse ja söötade osakonna juhataja Maarja Kristian BNS-ile ja mainis, et mõnes maakonnas võib kontrolle juba läbi viidud olla, kuid täpsemat infot selle kohta ei ole.

Kristian selgitas, et kontrolli viivad läbi volitatud veterinaararstid, kes igapäevaselt ei tööta veterinaarkeskustes, vaid on ameti lepingulised töötajad.

Kokku kontrollitakse üle Eesti 931 seafarmi, selgub loomatervishoiubüroo peaspetsialist Ardo Pakkoneni poolt BNS-ile edastatud andmetest. Tartumaal kontrollitakse 167 ja Valgamaal 120 farmi, Võrumaal ja Lääne-Virumaal 99 farmi. Põlvamaal kontrollitakse 93 farmi.

Viljandimaal on seafarme 51, Pärnumaal 48, Saaremaal 44, Läänemaal 41 ja Jõgevamaal 34. Ida-Virumaal on 29 seafarmi, Harjumaal 28. Kõige vähem on seafarme Raplamaal, kus neid on 19 ja Hiiumaal, kus farme on 10.

VTA kontrollib ennetava meetmena kõiki seafarme, et välistada sigade aafrika katku levimine Eestisse, kontrolli käigus registreeritakse peetavate sigade arv, kontrollitakse bioohutusmeetmete rakendamist ning loomade välitingimustes pidamise keelust kinnipidamist.

Lätis, Leedus ja Poolas on viimastel kuudel diagnoositud mitmeid sigade aafrika katku juhtumeid. Seni Eestis sigade aafrika katku diagnoositud ei ole, kuid 40 kilomeetri ulatuses Läti piirist on kehtestatud puhvertsoon.

Veterinaar- ja toiduamet (VTA) kontrollib ennetava meetmena kõiki seafarme, et välistada sigade aafrika katku levimine Eestisse, kontrolli käigus registreeritakse peetavate sigade arv, kontrollitakse bioohutusmeetmete rakendamist ning loomade välitingimustes pidamise keelust kinnipidamist.

"Kuna tegemist on väga ohtliku ja nakkava loomataudiga, siis taudiohu tingimustes on oluline, et iga üksik loomapidaja rakendaks bioohutusmeetmeid," ütles VTA peadirektor Ago Pärtel pressiteate vahendusel. "Selleks, et vältida sigade katku levimist lähiriikidest Eestisse, peavad kõik seakasvatajad suhtuma taudiohtu väga tõsiselt. Lisaks pööravad VTA kontrollid senisest enam tähelepanu ka turgudel müüdava sealiha ja sealiha toodete päritolule, et vältida naaberriikide taudipiirkondadest pärineva liha sattumist Eesti turule."

Kõik seakasvatamiseks kasutatavad hooned peavad olema registreeritud põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametis (PRIA), samuti peab olema esitatud teatis sigade arvu kohta. Kui sigade pidamine on lõpetatud, peab ka PRIA-t sellest teavitama.

Alates 25. juulist kehtib kogu Eesti territooriumil kodusigade ja farmis peetavate metssigade välitingimustes pidamise keeld. Sigade katk inimestele ohtu ei kujuta.

Lätis, Leedus ja Poolas on viimastel kuudel diagnoositud mitmeid sigade aafrika katku juhtumeid. Seni Eestis sigade aafrika katku diagnoositud ei ole, kuid 40 kilomeetri ulatuses Läti piirist on kehtestatud puhvertsoon.