EESTI UUDISED BNS

Kütusehinnad on taas aasta alguse tasemel

Pilt on illustratiivne FOTO: VTSuvised kütusehinnad Eesti tanklates on langenud praktiliselt aasta madalaimale tasemele, ehk tagasi aasta alguse tasemele.

"Mootoribensiinide osas algas aasta tegelikult täpselt samalt tasemelt, hinnad tõusid sendi võrra liitri kohta 2. jaanuaril ja vahepealsel perioodil on mootoribensiinide hind olnud tõesti väheke kõrgemal tasemel, küündides väheke üle kuu aja tagasi 1,36 euroni liitri kohta," kommenteeris Statoil Fuel & Retail Eesti mootorikütuste müügidirektor Meelis Migur BNS-ile.

Diislikütuse hind on olnud praegusel tasemel selle aasta jooksul korduvalt, odavam aga tõesti mitte, lisas ta.

Kui pikalt mootorikütused praegusele tasemele pidama jäävad, on Miguri sõnul raske prognoosida, sest kõige rohkem mõjutavad maailmaturuhindu praegu poliitilised sündmused.

Politsei on Hauka laadal korda valvamas täiendavate jõududega

Kandlemeister Ilmar Hellamaa müüs 2011 aastal laadal uuele elule aidatud pille. Foto: ANDREI JAVNAŠANAntslas sel nädalavahetusel toimuval Hauka laadal on politsei korda valvamas lisajõududega, et tagada suurüritusele saabuvate inimeste turvalisus.

Hauka laadal tagavad avalikku korda ja reguleerivad liiklust politseiametnikud Võrust, Tartust, Valgast, Tallinnast, edastas politsei- ja piirivalveamet BNS-ile. Abijõududena kasutatakse ka abipolitseinike ressurssi ning kaitseliitlasi.

Võru konstaablijaoskonna piirkonna vanema Varbo Maandi sõnul kasvatab Antslas aset leidev suurüritus oluliselt nii maakonna teede liiklustihedust kui ka piirkonda saabuvate inimeste arvu ja seetõttu peab ka kohalik politsei olema nii liiklusturvalisuse kui ka avaliku korra tagamiseks suuremas valmisolekus. Kuigi politsei nädalalõpul Võrumaal väljas täiendavate jõududega, loodavad korrakaitsjad siiski, et suurüritusele saabuvad inimesed käituvad mõistlikult ning politseil nende toimetamistesse vahele astuda ei tule.

Laadakülaliste turvalisuse tagamiseks pöörab politsei eeskätt tähelepanu liigselt alkoholi tarvitanud inimestele, alkoholi tarvitavatele alaealistele ning joobes sõidukijuhtidele.

Hoolimata sellest, et laadaplatsil ja selle ümbruses on patrullide näol valve, soovitab politsei igal inimesel ka oma varal silm peal hoida, sest varasemad kogemused on näidanud, et seesugused üritused on soodsaks tööpõlluks lisaks kaupmeestele ka taskuvarastele. Lisaks tuleks seista hea selle eest, et sõidukitesse ei jäetaks nähtavale kohale väärtuslikke esemeid, mis pikanäpumeestes ahvatlusi võiksid tekitada.

Kuivõrd laada ajal on pisikeses linnas liiklus tavaliselt küllalt häiritud olnud, soovitab politsei sõidukeid kesklinnapiirkonda mitte parkida ning jätta need linna äärde. Lisaks tuleks sõidukijuhtidel varuda kannatust, kuivõrd suur sõidukite hulk, mis laadapäevadeks Antslasse saabub, võib tekitada liiklusseisakuid.

Korrakaitsjad, eesotsas Võru politseinikega, seisavad selle eest, et laadapäevad mööduksid kõigi jaoks muretult ja turvaliselt. Samas tuleks inimestel ka ise oma ohutuse eest hoolitseda - hoida silm peal, et keegi võõras ta vara kallale ei kipuks ning joobes inimesed rooli ei tikuks.

Uuring: salasigarettide osakaal püsib samal tasemel

Pilt on illustratiivne FOTO: Maksu- ja TolliametSalasigarettide osakaal püsib samal tasemel, samas on kasvanud võltsitud sigarettide tarbimine, selgub uuringust.

Turu-uuringu firma Nielsen nn tühja paki uuringu kohaselt kandsid 20,6 protsenti leitud sigaretipakkidest võõramaiseid maksumärke ja tervisehoiatusi, võrreldes möödunud aasta teisel poolaastal läbi viidud uuringuga langus vaid 0,1 protsenti, teatas Tubakatootjate Eesti Assotsiatsioon BNS-ile. Salasigarettideks peetakse võõramaiste märkidega suitsupakke, millel pole Eesti maksumärke, kuid ka võltsitud toodangut.

Endiselt tuleb suurem osa salakaubast Venemaalt, kust pärines pool leitud pakkidest. Üle kolmandiku salakaubast saabus Eestisse Valgevenest. Võrreldes seda aasta tagasi läbi viidud uuringuga, suurenes Valgevenest pärit salasigarettide turuosa kümne võrra ning Venemaalt pärineva toodangu osa langes 15 protsenti. Kümme protsenti leitud pakkidest olid maksuvabad.

Salakauba tarbimine on suurim Kohtla-Järvel, kus 45 protsenti leitud tühjadest pakkidest olid salakaup. Valgas oli see näitaja 43, Narvas 42, Jõhvis 35 ja ja Maardus 33 protsenti. Salasigarettide hulk on mõnevõrra vähenenud enamikes problemaatilistes linnades, välja arvatud Valgas, kus see tõusis nelja protsendi võrra, ning Sillamäel, kus see on olnud muutumatu.

„Vaatamata sellele, et poole aastaga pole olukord muutunud, on see oluliselt paranenud võrreldes 2013. aasta esimese poolega, mil üleriigiline salaturu osa oli 24 protsenti. Muudatused seadusandluses ning maksu- ja tolliameti uued meetodid võitluses salaturuga on aidanud seda koomale tõmmata," märkis assotsiatsiooni esinaine Aili Herkel.

"Arvestades seda, et aasta alguses tõusis tubakaaktsiis, oli salaturu osakaalu püsimine eelmise kvartaliga samal tasemel rahuldav tulemus," märkis maksu- ja tolliameti tollikorralduse osakonnajuhataja Ants Kutti. "Selle aasta esimesel poolel on piiripunktides avastatud salasigarettide arv vähenenud peaaegu 50 protsendi võrra - ühelt poolt on see tõhusa ja järjepideva kontrolli tulemus piiripunktides, teiselt poolt aitasid tulemust saavutada eelmise aasta lõpus jõustunud uued piirangud aktsiisikaupadele, mille kohaselt saab maksuvabalt üle piiri tuua kaks pakki sigarette esimesel ja teisel saabumisel kuus," ütles Kutti.

Assotsatsioon nendib, et võltsitud sigarettide turu kasv on Eestis uus nähtus. Viimase kahe kvartali jooksus leitud võltsitud sigarettipakkide arv enam kui kahekordistus. Kui eelmise aasta neljandas kvartalis oli võltsitud 0,7 protsenti leitud pakkidest, siis tänavu teises kvartalis oli see näitaja 1,7 protsenti.

Uuringut viiakse läbi kaks korda aastas. Viimane uuring viidi läbi 14 Eesti linnas ning kokku koguti 3300 sigaretipakki. Kogutud sigaretipakkide arv oli proportsionaalne linna elanike ja kogu rahvastiku arvuga.

Padar: Vene sanktsioonid toovad kaasa hinnasurve Eesti toiduturul

Ivari PadarVenemaa kehtestatavad sanktsioonid Euroopa Liidu toiduainetele toovad põllumajandustootjatele kaasa hinnasurve, ütles põllumajandusminister Ivari Padar.

"Sanktsioonidega kaasneb kohe kaks asja, üks on Eesti tootjatele suletud Vene eksporditurg, teine aga see, et kaup kogu Euroopa Liidus hakkab otsima uusi kohti, mis tähendab tõenäoliselt toiduainete hinnalangust ka Eestis," ütles minister BNS-ile.

Sanktsioonid mõjutavad Padari sõnul peamiselt piima- ja kalatööstust. "Hinnasurve ulatus ja kestus sõltub sellest, kui kiiresti suudetakse leida toodangule uued, alternatiivsed turud. Töö selle nimel käib ju igapäevaselt, neljapäevalgi arutasime majandus- ja väliskaubandusminister Sullinguga, kuidas kiirelt ananlüüsida võimalikke sihtriike, kuhu eksport edaspidi suunata," rääkist ta.

Võimalik on ka pöördumine Euroopa Liidu poole sanktsioonikahjude hüvitamiseks, aga see on veel valitsuses arutlusel. "Arutlusteema see muidugi on, aga tuleb ka vaadata kuivõrd põhjendatud Euroopa Liidu käest abi küsimine, arvestades, et sanktsioonid puudutavad ju kõiki liikmesriike. Eks riikidel tule ka endil kodutöö ära teha," rääkis Padar.

"Selles mõttes on Eestis hiilgavalt hästi läinud, et Venemaa ekspordi osakaal moodustab 18,5 protsenti, mitte 80 protsenti. Oleme ju pidevalt pidanud Venemaa probleemidega tegutsema," lisas ta.

Venemaa kehtestab täieliku embargo looma- ja sealihale, puu- ja juurviljadele, linnulihale, kaladele, juustule, piimale ja piimatoodetele Euroopa Liidust, USA-st, Austraaliast, Kanadast ja Norrast, ütles Venemaa peaminister Dimitri Medvedev valitsuse istungil neljapäeval.

Põllumajandusministeeriumi kaubanduse ja alkoholi turukorralduse büroo peaspetsialist Kalle Nõlvaku sõnul on Venemaa aastaid olnud Eesti põllumajandussaadustele üks tähtsaimaid eksporditurge. Rahalises väärtuses on kaubavahetus aasta-aastalt suurenenud ja mullu jõudis see 239 miljoni euroni.

"Vene turg on oma geograafilise läheduse, ettevõtjatevaheliste kontaktide ja ilmselt ka tarbijate sarnaste eelistuste tõttu Eestile huvipakkuv. Teisalt on Eesti tootjad kogu aeg edukalt otsinud muid müügivõimalusi," ütles Nõlvak BNS-ile augusti alguses.

Väga kuum ilm annab uue nädala alguses veidi järele

Võrumaa TeatajaViimastel päevadel kohati üle 30 soojakraadi toonud väga kuum suveilm kestab ilmateenistuse prognoosi järgi nädala lõpuni, uuel nädalal läheb aga veidi jahedamaks.

Veel järgmisel nädala esmaspäeval on prognoosi järgi sooja öösel 12-21, päeval aga kuni 30 kraadi. Samas aktiviseerub esmaspäeval mitmeosaline madalrõhuala Euroopa loodeosas ja selle serv laieneb Läänemere äärde.

Teisipäeval liigub madalrõhulohk ühes vihmapilvedega ja äikesega üle Eesti. Tuul pöördub kagust edelasse ja palavus asendub taas mõõduka soojaga. Sooja on öösel 14-19, päeval 20-24 kraadi.

Kolmapäeval katab madalrõhkkond Skandinaavia ja selle serva mööda kandub edelavoolus niiskust Läänemere idakaldale. Vahete-vahel sajab vihma. Sooja on öösel 11-15, rannikul kuni 18, päeval 21-24 kraadi.

Putin andis käsu piirata importi sanktsiooniriikidest

Vene president Vladimir Putin andis kolmapäeval valitsusele käsu piirata toiduainete ja põllumajandustoodete importi riikidest, mis on Venemaale sanktsioonid kehtestanud.

Kreml avaldas Putini seadluse, milles öeldakse, et importi neist riikidest tuleb aastaks piirata või ära keelata. Seadluses ei mainita otseselt ühtki riiki ega toodet, see sisaldab vaid käsku valitsusasutustele.

Euroopa Liit kehtestas eelmisel nädalal Venemaale järjekordsed sanktsioonid, esimest korda hõlmavad need terveid majandussektoreid. Putin on lubanud kaitsta tarbijaid igasuguste tagasilöökide eest, mis lääneriikidele vastusaktsioonide kehtestamine kaas võib tuua.

Eesti valitsus kiitis sanktsioonidega ühinemise heaks 31. juulil.

Vene meedia informatsiooni kohaselt sisaldab vastusanktsioonide nimekiri muu hulgas kõiki juur- ja puuvilju, mis 28 Euroopa Liidu riigis toodetakse, samuti USA kanaliha ja kõikvõimalikke põllumajandustooteid.

Riikliku statistika kohaselt on Venemaa viimase kümnendi jooksul importinud kolmandiku toiduainetest välismaalt.

Venemaa on juba varem peatanud mitmete toiduainete impordi Euroopa riikidest ja Ukrainast, kuid Moskva pole siiani otseselt tunnistatud, et tegemist on kättemaksuga Venemaale ja Putini lähikonnale kehtestatud sanktsioonide eest.

Ajalehe Vedomosti andmetel võib Moskva vastata lääne sanktsioonidele muu hulgas ka piirangute ja keeldudega välisriikide lennufirmadele Siberist ülelennul ja üldse Venemaa õhuruumis lendamisel.

Lääneriikide sanktsioonide kiuste on Vene presidendi Vladimir Putini ja peaministri Dmitri Medvedevi toetus üha kasvanud ja ulatub selle aasta kõrgeimale tasemele, ütles Levada keskus kolmapäeval arvamusuuringule tuginedes. Putini tegevuse presidendina kiidab heaks 87 protsenti Vene kodanikest (mais-juunis 83-85 protsenti, märtsi algul 72 ja jaanuaris 65 protsenti).


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD