Põllumajandusministeeriumis on kavandamisel muudatused loomakaitse seaduses, millega soovitakse keelustada suurte kaslaste, elevantide ja ahvide kasutamine rändtsirkustes.

"Metsloomade koht ei ole tsirkuses ja seepärast toetan nende kasutamise piiramist. Alustame seadusemuudatustega, mis keelustaks rändtsirkustes näiteks suurte kaslaste, elevantide ja ahvide kasutamise," ütles põllumajandusminister Ivari Padar BNS-ile. "Lõpliku otsuse peab langetama riigikogu, kuid leian, et nende loomade kasutamine rändtsirkustes peaks jääma minevikku," lisas Padar.

Minister Ivari Padar kohtus eelmisel nädalal loomakaitsjate esindajatega, et arutada loomade heaoluga seotud küsimusi karusloomakasvatustes ja tsirkustes.

Põllumajandusministeerium valmistab loomakaitse seaduse muudatuse ette koostöös  teadlastega ning siis täpsustatakse ka konkreetsed loomaliigid, kellele keeld laieneb. Ettevalmistamisel on ka karusloomade pidamisele esitatavate nõuete määruse muudatused, millega soovitakse parandada karusloomakasvandustes peetavate rebaste varjumistingimusi.

Maanteeamet on asunud nõudma liinibussidesse alkolukkude paigaldamist ja esimesed alkolukkudega bussid peaks tulema liinile tuleval aastal, kirjutab Postimees.

Valitsuse liikluskomisjon leidis juba mullu sügisel, et purjus bussijuhtide roolist eemale hoidmiseks võiks kaaluda liinibussides alkolukkude kohustuslikuks muutmist. Samas tõdeti, et see on üpris kallis meetod.

Nüüd on maanteeamet seadnud eesmärgi, et 2023. aastaks võiksid kõik Eestis tasuliselt sõitjaid vedavad bussid olla nendega varustatud. Selleks hakati nende kasutuselevõttu soodustama järk-järgult, et mitte liigselt transpordiettevõtjaid koormata.

"Esmajärjekorras võiks alkolukkude kasutuselevõtmise kohustust rakendada riigi korraldataval avalikul liiniveol," ütles ameti avalike suhete osakonna peaspetsialist Mari-Jaana Adams.

Seadused alkolukkude kasutamist sõidukitel ei reguleeri. "Seega on võimalik avaliku liiniveo hangetel sätestada ühe tingimusena, et liiniveoks pakutavad bussid peavad olema varustatud alkolukkudega, või sätestada see hinnatava kriteeriumina, mille eest antakse pakkumusele punkte," sõnas Adams.

Esimesena pandi joobes juhte takistavate seadmete kasutamine bussides kui lisapunkte andev kriteerium sisse nende maakonnaliinide vedaja leidmiseks korraldatud hankedokumentidesse, kus eelmine leping hakkab peagi lõppema. Nüüd tulevadki alkolukkudega bussid alates tuleva 1. jaanuarist liinidele Põlvamaal, Tartumaal ja osal Valgamaast.

"Juhul kui see nõue lisada ka kõikidesse järgnevatesse hankedokumentidesse ja tänu sellele kriteeriumile varustavad hangete võitjad oma bussid alkolukkudega, siis on aastaks 2022 saavutatud olukord, kus kogu riigi pakutava avaliku sõitjateveo bussid maakondades on nendega varustatud," ütles Adams.

"Umbes 70 protsenti Soome juhtidest, kes olid kasutanud alkolukku, tunnistasid, et see mõjutas nende käitumist ning peatas napsise peaga autorooli minemise. 2008. aastast alates on alkolukud hoidnud Soomes ära üle 12 000 korra alkoholi tarvitanud juhi juhtima asumise, alkoholi tarvitamise piirmäära ületamisi tuvastati aga üle 40 000 korra," loetles politsei- ja piirivalveameti juhtivkorrakaitseametnik politseimajor Veiko Kommusaar. "Meetme rakendamist on ka Eestis vahelduva eduga arutatud."

Bussifirma Atko logistik Jüri Saar peab selliseid seadmeid mõttetuks, sest need annavad vaid lühiajalist efekti. "Alkomeetrisse, kuhu peab puhuma, et saada mootor tööle, võib ka sõbra puhuma panna ja sõit algab. Meenutab lasteaeda," leidis ta. Saare sõnul tuleb püüelda selle poole, et purjuspäi rooli lihtsalt mitte kunagi ei istuta.

Eeloleval kolmapäeval ehk taasiseseisvumispäeval on riigipüha, mis on töötajate jaoks vaba päev, kuid eelneva tööpäeva lühendamise kohustust tööandjal ei ole.

Kuigi tööpäeva lühendamist seadus ette ei näe, võib tööandja siiski rakendada töötajate suhtes alati seadusest soodsamat tingimust ning näha näiteks töökorralduse reeglites ette, et ka 20. augustile eelnev tööpäev on lühendatud.

Tööinspektsiooni teavituse peaspetsialist-nõuniku Niina Siitami sõnul on eelneva tööpäeva lühendamine vabatahtlik, aga töötasu osas on kohustuslikud reeglid. „Sõltumata sellest, kas töötajale makstakse töötasu kuutasuna või tunnitasuna, kas töötatakse tavalise või summeeritud tööajaarvestuse alusel, tuleb riigipühal töötatud tundide eest maksta töötajale kahekordset töötasu," märkis Siitam.

Kui töötaja teeb riigipühal ületunnitööd, tuleb lisaks riigipühal töötamisele ka tehtud ületunnid töötajale hüvitada, kas ületunnitööga võrdses ulatuses tasulise vaba aja andmisega või vastava kokkuleppe olemasolul rahas 1,5-kordselt.

Siitam lisas, et olukorras, kus töötaja vahetus algab tavalisel tööpäeval ja lõpeb riigipühal või algab riigipühal ja lõpeb tavalisel tööpäeval, tuleb täiendavalt hüvitada riigipühal töötatud tunnid, ülejäänud töötunnid tasustatakse tavalises korras.

Piiriametnikud tabasid möödunud nädala lõpus Luhamaa maanteepiiripunktis kaks valedokumentidega sõidukit, mille Eestist lahkumine peatati.

14. augusti õhtul peeti Eestist lahkumisel kinni Renault Espace, mida juhtis Venemaa Föderatsiooni kodanik. Sõiduki täiendaval kontrollil avastasid piirivalvurid, et sõiduki VIN-kood on manipuleerimistunnustega. Auto paigutati edasisteks menetlustoiminguteks piiripunkti arestiplatsile ning selle juht lahkus jalgsi Venemaale, teatas Lõuna prefektuuri pressiesindaja.

16. augusti öösel pidasid piiriametnikud Eestist lahkumise kinni Mazda MPV. Ka seda sõidukit juhtis Venemaa kodanik ning sõiduki VIN-kood oli välja lõigatud. Auto paigutati edasisteks menetlustoiminguteks piiripunkti arestiplatsile ning selle juht lahkus jalgsi Venemaale.