Päästeamet soovitab kütteperioodi saabudes üle kontrollida küttekolded

Päästeamet soovitab seoses peagi algava kütteperioodi algusega juba varakult üle kontrollida kõik kütteseadmed.

Enne kütteperioodi algust on vajalik kogu küttesüsteem kriitilise pilguga üle vaadata – ega kuskilt suitsu sisse ei aja, et lõõrides, pliitides, soemüürides, ahjudes ega korstnates ei oleks pragusid, soovitab päästeameti tuleohutusjärelvalve osakonna tuleohutuse talituse juhataja Marko Rüü. Samuti tuleb kontrollida ega korsten pole pigitunud ja kas tahmaluugid on kindlalt kinni, kuna puhastamata korstnates ja lõõrides koguneb tahm ja nõgi, mis süttides põhjustavad tulekahju.

Päästeamet manitseb, et aastaringse puiduga kütmise korral tuleb kütteseadmeid ja lõõre puhastada kaks korda, hooajaliselt kasutatavaid üks kord, soovituslikult enne kütteperioodi algust. Gaasikütte süsteeme tuleks puhastada üks kord aastas.

Ka tuletab päästeamet meelde, et korstnapühkijat tellides tuleks kontrollida tema kutsetunnistuse olemasolu. Teavet korstnapühkija tellimise kohta saab küsida ka päästealainfo telefonilt 1524.

Pärast hooldustöid koostab korstnapühkija akti, kus on kirjas tehtud tööd ning korstnapühkija kutsetunnistuse number. Nii tellija kui korstnapühkija kirjutavad aktile alla. Tellija peab akti kindlasti säilitama, sest õnnetuse korral tuleb nt kindlustushüvitise saamiseks tõendama, et küttekolded olid hooldatud.

Eelneval kütteperioodil sai hooldamata ja rikkis kütteseadmetest ning tahma süttimisest alguse pea 200 eluhoone tulekahju. Ehk iga viies eluhoone tulekahju sai alguse küttesüsteemist. Regulaarse korstnate ja küttekehade puhastamise ja hooldamisega on võimalik taolisi põlenguid ära hoida.