Võrumaal said laupäeva õhtupoolikul teelt välja sõitnud juhtimisõiguseta roolijoodiku autos viga kolm inimest.

Õnnetus juhtus kella 16.50 ajal Vastseliina vallas Plaani - Pari - Kündja tee 9. kilomeetril, kus alkoholijoobes ja juhtimisõiguseta 41-aastane Janek ei tulnud ebaõigelt valitud sõidukiiruse tõttu kurvis toime sõiduauto Renault Mégane juhtimisega, mille tagajärjel kaldus sõiduk vasakule poole teelt välja kraavi ja rullus katusele, teatas politsei- ja piirivalveamet BNS-ile.

Liiklusõnnetuse tagajärjel said vigastada sõidukijuht, kelle kiirabi toimetas Lõuna-Eesti haiglasse, kõrvalistmel istunud 45-aastane Mirek, kes toimetati Tartu Ülikooli kliinikumi ja tagapingil istunud 51-aastane Kalmer, kes sai esmaabi kohapeal.

Keskkonnainvesteeringute keskus (KIK) avas sel nädalal seitsme linna tänavavalgustuse projektis viimaste linnade ehitushangete pakkumised.

Kokku on hindamisel 41 pakkumist ja kui hankes osalejad otsuseid ei vaidlusta, selguvad ehitajad septembris, teatas KIK BNS-ile. Enim ehituspakkumisi, ehk kaheksa laekus Jõhvi ja Keila projektile. Paide ja Valga tänavavalgustuse uuendamistöödele tehti kuus pakkumist, Haapsalule viis ning Võru ja Kuressaare projektidele neli ehituspakkumist.

Esimesed hinnangud ehituspakkumistele näitavad, et projektid kujunevad planeeritust kulukamaks. „Vahepealse ajaga on ehitusnõuded muutunud, mis tingib ka hinnapakkumiste kallinemise. Järgmise sammuna tuleb kõigi seitsme linnaga eraldi maha istuda ning koos otsustada, millised on piirkonnad, kus tänavavalgustus vajab esmajärjekorras uuendamist,“ ütles KIK-i tänavavalgustuse projekti juht Tõnis Kurrik.

Tänavavalgustuse projekti suur hankeperiood algas selle aasta veebruari lõpus, mil alustati valgustite mastide ja mastivundamendi tarnija otsimist. Nüüdseks on leping sõlmitud AS-iga Esvika Elekter. Samuti on selgunud inseneri- ja järelvalve hanke võitjad P.P. Ehitusjärelevalve OÜ, Vealeidja OÜ ja AS Infragate Eesti, kellega sõlmitakse leping lähipäevil. Valgustite ja juhtimissüsteemiga varustaja valik on samuti lõpusirgel.

Ehitustöödega on plaanis alustada septembri lõpus ning need kestavad koos süsteemide lõpliku häälestamisega aasta aega.

Projekti raames saavad Haapsalu, Jõhvi, Keila, Paide, Kuressaare, Valga ja Võru energiasäästliku tänavavalgustuse terviklahenduse. Projekti rahastatakse rohelisest investeerimisskeemist süsihappegaasi kvoodimüügi tulu eest Austriale.

Võru linna teenetemärgi pälvis neljapäeval kauaaegne laskesuusatamise treener Ants Joonas, kes on pikka aega töötanud Vastseliinas, seejärel Võrus.

"Oma positiivse energia ja tohutu töökusega on ta aidanud üles ehitada Vastseliina spordibaasi ning Võru ja Vastseliina laskesuusatamise koolkonna tervikuna. Tema käe alt jõudsid Eesti olümpiakoondisse kolm sportlast: Aivo Udras, Hillar Zahkna ja Janno Prants, kelle saavutused on Eesti laskesuusatajate hulgas endiselt ületamata," märkis Võru linnavalitsus.

Joonase käe all on sirgunud väga palju tugevaid sportlasi, avaliku elu tegelasi ja kohusetundlikke kodanikke. "Oma õpilastes on ta eelkõige kasvatanud töötegemise harjumust ning õpetanud neile pereväärtusi ja elementaarseid viisakusreegleid. Ta on andud treeneritöö käigus lastele ja noortele edasi isalikku soojust, ent ka piisaval määral rangust ja distsipliini. Just inimlikud väärtused ja kasvatuslik pool on need tegurid, mis on tal aidanud säilitada kontaktid oma õpilastega tänase päevani," lisas linnavalitsus.

Tunnustusega kaasneb 2000 euro suurune preemia. Ettepaneku teenekale treenerile teenetemärgi omistamiseks esitasid üks tema nimekamatest õpilastest Janno Prants ja Ulis Guth.

Võru linnapea vapimärgi said Lõuna-Eesti haigla ämmaemand Eve Kons pühendunud töö ja hooliva suhtumise eest patsientidesse ning Võru linnavalitsuse peaarhitekt Ülevi Eljand väljapaistva panuse eest Võru linna arengusse. Vana Võru ajaloo käsitlemise ja tutvustamise eest tunnustati Rein Kaldmad linnapea tunnustuskirjaga.

Pärast aastatepikkust ägedat vaidlust on alates 1. augustist Eestis kodus sünnitamine ametlikult lubatud, paraku lõppes ühe pere jaoks see valik alles hiljuti lapse surmaga, kirjutab Postimees.

Ettevalmistused kodusünnituse seadustamiseks algasid juba 2000. aastal ja Tartu Ülikooli Kliinikumi ämmaemand Siiri Põllumaa hinnangul on Eesti ühiskonnal olnud piisavalt aega, et sellega leppida. Sellegipoolest kinnitasid mitmed meedikud pärast uue seaduse vastuvõtmist avalikult, et ei poolda seda.

«Ega see valuline reaktsioon ei tulnud üllatusena, sest see puudutab paljusid, nagu ka lastekasvatus,» tõdes Põllumaa Postimehele. Tema kinnitusel ei soovi kodusünnituse legaliseerimist pooldavad ämmaemandad seda mitte mingil juhul propageerida. «See on iga pere sügavalt isiklik otsus, mis ei allu propagandale. Mida me saame teha, on tagada ämmaemandatele turvalised praktiseerimise tingimused,» rõhutas ta.

Ämmaemanda sõnul on kodusünnituse puhul hästi oluline riskide hindamine ning on olemas pikk nimekiri olukordadest, mil see ei ole turvaline. Kuigi nii rase kui ka ämmaemand peaksid võimalikke ohte hoolikalt kaaluma, ei lõppe iga kodusünnitus õnnelikult.

Augusti keskel toodi Ida-Tallinna keskhaiglasse naine, kelle kodusünnitus läks kriitiliseks. Tänu kiirele operatsioonile õnnestus meedikutel ema elu päästa, kuid laps suri, kirjutab Postimees.

Ida-Tallinna keskhaigla naistekliiniku juhi Lee Tammemäe puhul ei osanud ämmaemand olukorda õigesti hinnata ning haiglasse jõuti liiga hilja. Uue korra kohaselt ei oleks tohtinud sellise näidustustega rase kodus üldse sünnitada.

Tammemäe sõnul olid naistearstid kodusünnituse seadustamise poolt, sest siis on lihtsam naiste turvalisust tagada. «Keegi naistearstidest ei eita võimalust valida, aga meedikutel on kohustus riske hinnata ja naisele anda objektiivset infot, kas tema jaoks koju jäämine on turvaline või liiga riskantne,» rääkis arst.

Väga palju riske saab ette hinnata, kuid siiski jääb mingi osa probleeme, mis võivad tekkida ootamatult. «Normaalse raseduse korral võtab selle riski naine ise, kui ta on informeeritud,» rõhutas ta.