EESTI UUDISED BNS

Tööandjad ei pea esimese koolipäeva puhul töötajale vaba päeva andma

 Foto: ANDREI JAVNAŠAN

Kehtiv töölepingu seadus ei kohusta tööandjat andma vaba aega töötajale, kelle laps läheb esimesse klassi, teatas tööinspektsioon.

Juhul, kui tööandja ei ole nõus andma töötajale vaba päeva esimese koolipäeva puhul ja töötajale ei tule sellist õigust ka näiteks töösisekorraeeskirjadest, töötaja tööandjalt seda nõuda ei saa. Samas lapse kooliminek ei tule vanemale ootamatult ning töötajal eelnevalt piisavalt aega tööandjaga sel teemal arutamiseks ja oma soovist teatamiseks ning sobivate lahenduste leidmiseks.

Nii töötaja kui tööandja peavad teineteise suhtes käituma heas usus, mõistlikult ja teise poole huvidega arvestades. Seega, kui töötaja teatab tööandjale piisavalt varakult soovist saada lapse esimesse klassi mineku puhul vaba aega, peaks mõistlik tööandja töötajale seda ka võimaldama.

 

IRL-i reformi hind oleks 120 miljoni asemel 250 miljonit eurot

Foto: www.et.wikipedia.orgIsamaa ja Res Publica Liit tuli välja ettepanekuga vabastada kõik kuni 500 eurot teenivad inimesed tulumaksust ning vähendada seda kuni 846 eurot teenivate puhul, rahandusminsiter Jürgen Ligi sõnul maksaks selline reform IRL-i pakutud 120 miljoni asemel 250 miljonit eurot, kirjutab Eesti Päevaleht.

Ligi väitel ei vasta tõele IRL-i jutt, et nende maksureform maksab 120 miljonit eurot. "Nende astmelise süsteemi kulu oleks umbes 250 miljonit eurot. See on suuruselt kogu õpetajate palgaraha või enamik kaitsekulusid või kogu teede rahastus või poolteist peretoetuste eelarvet või neli korda puuetega inimeste toetusi," loetles Ligi.

Suurtööstur Jaan Puusaag ütles, et peab pigem õigeks seda, et tulumaksu vähendatakse sujuvalt just madalamat palka teenivatel inimestel, mitte kõigil võrdselt, nagu on Reformierakonna plaan.

"Mulle tundub, et kui jätta kõrvale küsimus katteallikate kohta, siis selline sujuvam üleminek on mõistlikum plaan kui järsud maksuastmed. Kui mingilt tasemelt maks hüppeliselt tõuseb, siis ühel hetkel kaob motivatsioon rohkem teenida, kui selle lisanduva osa palgast peab maksudeks ära maksma," selgitas Puusaag.

Sellest hoolimata suhtub Puusaag IRL-i ideesse skeptiliselt ja nendib, et ettepaneku sisu ei tasu otsida majandusest, vaid pigem valimistest.

Ettevõtja Indrek Neivelti hinnangul on ilmselt üritatud leida kõige vähem riigieelarvet koormav meede, mis läheb maksuerisuste ritta, mida siiani on vähe tehtud.

Neivelt märkis, et ühtlase tulumaksuvaba miinimumi tõstmine koormaks eelarvet rohkem ja IRL-i pakutud ettepaneku maksumus 120 miljonit eurot pole kogueelarvet vaadates teab mis suur summa.

IRL-i aseesimees Juhan Parts nimetas tulumaksust vabastamist palju mõjusamaks sammuks, kui Heiki Kranichi aegnset ideed, et tulumaksumäära langetada 1 protsent.

"Ametlik riigieelarvestrateegia näeb ette, et järgmisel aastal laekub maksutulu lisaks 250 miljonit eurot ja 2016. aastal 350 miljonit eurot. Selle strateegia järgi koostatakse tänagi riigieelarvet. Täiendav katteallikas, mida võiks pakkuda kohe, oleks see, et jätta ära tulumaksuvaba miinimumi tõstmine kümne euro kaupa, mida nii meie kui ka suur hulk ettevõtjaid peavad otsese mõjuta muudatuseks," ütles Parts, kelle sõnul annaks selle tõusu 2016. aastast ärajätmine kokku ligi 60 miljonit eurot võitu.

"Kuigi IRL-i soov progresseeruvamalt tulu maksustada on positiivne, pole see antud kujul riigile jõukohane, kuna viib eelarvest kaugelt üle saja miljoni euro raha välja, mis iga järgneva aastaga kasvab," nentis riigikogu rahanduskomisjoni esimees Rannar Vassiljev.

Vassiljev viitas, et IRL-i toodud katteallikad on olematud, neist ainuke tõsiseltvõetav on eelarvestrateegias tulumaksuvaba määra tõusu ärajätmine, mis aga suurendab kõigi üle 846 euro teenivate inimeste maksukoormust.

Moskva ettevõtja rajab Põlvasse logistikakeskuse

Võrumaa TeatajaMoskva ettevõtja Igor Rybakov plaanib Moskvas ja Sankt-Peterburgis avada ökoloogiliste toidukaupade poed ning pakkuda seal eeskätt Eesti toodangut, kaupade ladustamiseks luuakse Põlvasse logistikakeskus ning esmane investeering selleks on juba tehtud.

Ettevõtja võtsid Põlvamaal vastu maavalitsuse arengu ja planeeringuosakonna juhataja Arne Tilk, Põlva abivallavanem Martti Rõigas ja Põlvamaa arenduskeskuse konsultant Tiiu Marran, teatas Põlva maalvalitsus BNS-ile. Sel korral külastati OÜ-d Lihapagar, AS-i Lõuna Pagarid, Mooste viinavabrikut ning AS-i Arke. Läbirääkimised ja koostööplaanid seisavad mitmete külastatud ettevõtetega veel ees.

Rybakov hindab kõrgelt Eesti ettevõtjate ausust ja konkreetsust. Senised kogemused eestlastega on olnud väga positiivsed: kaheksa aastat on Moskva ettevõtja teinud koostööd südamejuustu turustamisel E-Piima ja Piima TAK-iga.

Praegu takistavad Eesti toodete turustamist Vene sanktsioonid, kuid nende lõppedes plaanitakse kohe alustada. Järgmise Eesti väisamise on Moskva ettevõtja plaaninud oktoobrisse ning siis külastatakse muuhulgas ka Lindora laata.

Suitsetajatega ühte kambrisse paigutamine ei toonud vangile valuraha

Foto: Võrumaa TeatajaTartu halduskohus jättis möödunud nädalal langetatud otsusega rahuldamata kinnipeetava Kalev Kallari kaebuse Tartu vangla vastu 4200-eurose kahju hüvitamise nõudes ning kohustamisnõudes tema ümberpaigutamiseks sõltuvusvabasse osakonda. 

Kohtule esitatud kaebuse järgi loobus Kallar selle aasta 1. jaanuaril suitsetamisest. Ta informeeris sellest ka vanglat ja palus end kokku paigutada mittesuitsetava kinnipeetavaga. Sellegipoolest paigutati ta ümber suitsetava kinnipeetava juurde. 

Kohus leidis, et kas kaebaja kambrikaaslane on suitsetaja või mitte, ei saa tema õigusi rikkuda, sest kambris suitsetamine on keelatud. Kambrites ei ole lubatud suitsetada ja sigaretid antakse vangla hoiule. Vangistusseadus ega teised vangistust reguleerivad õigusaktid ei sätesta, et kinnipeetavate paigutamisel kambrisse tuleb arvestada kinnipeetava suitsetamisharjumustega.

Kohus leidis, et mittesuitsetaja kinnipeetava õiguste rikkumine võib tuleneda kambris tegeliku suitsetamise faktist, mitte aga ainuüksi sellest, et kaebaja peab jagama kambrit isikuga, kes suitsetab. Kaebajal on õigus ja kohustus viivitamatult teavitada vanglateenistust kõikidest asjaoludest, mis võivad ohustada vangla julgeolekut ja sisekorda ning teise isiku elu ja tervist, sealhulgas suitsetamiseeskirjade rikkumisest.  

"Toimiku materjalidega ei ole tõendatud, et vangla ei suuda tagada kambrites suitsetamiskeelu järgimist. Ei ole leidnud tõendamist, et kambris, kus viibis kaebaja, tegelikult suitsetati. Kaebaja ei ole viidanud vanglale esitatud vaides, kahju hüvitamise taotluses ega kaebuses kohtule, et tema kambrikaaslane suitsetaks kambris. Seega ei ole tõendatud, et kaebaja oleks sunnitud viibima ühes kambris suitsetamiskeeldu rikkuva kinnipeetavaga," märkis kohus.

Lähipäevade soojamaksimumid 20-ni ei jõua

Foto: Võrumaa TeatajaLähema nädala jooksul jätkub võrdlemisi jahe ilm, kui õhusooja maksimumid enamus kohtades 20 kraadini ei jõua, prognoosib ilmateenistus.

Teisipäeval liigub madalrõhkkond Peipsi tagant Soome ja Eesti jääb selle lõunaserva. Sagedasti sajab vihma. Puhub edela- ja läänetuul, Saaremaal ja Hiiumaal ning looderannikul lääne- ja loodetuul puhanguti 14, päeval rannikul 17 m/s. Sooja on öösel 10-14, päeval 13-17 kraadi.

Kolmapäeval jääb madalrõhkkond Soome kaguosa kohale tiirlema ja Eestit katab selle edelaserv. Sajab hoovihma. Tuul sisemaal tasapisi nõrgeneb ja puhub öösel valdavalt edelast, päeval läänest ja loodest, Lääne-Eesti rannikualadel puhub loodetuul puhanguti 14, Saaremaa ja Hiiumaa rannikul 18 m/s. Sooja on öösel 10-14, päeval 14-17 kraadi.

Neljapäeval madalrõhkkond nõrgeneb ja nihkub Loode-Venemaa poole, kuid selle lääneserva mööda kandub üle Eesti hoogsajupilvi. Puhub valdavalt loodetuul sisemaal 3-9, Lääne-Eesti rannikualadel 9-14 m/s. Sooja on öösel 8-12, rannikul kuni 14, päeval 16-18 kraadi.

Reedel eemaldub madalrõhkkond kaugemale Venemaale, kuid selle äärmine lääneserv jääb veel Eesti kohale. Öösel sajab kohati hoovihma, päeval on sajuhoogude tõenäosus kõikjal mandril 50-75 protsenti, vaid saartel veidi väiksem. Tuul puhub loodest ja põhjast ning rahuneb. Sooja on öösel 7-11, meretuulega rannikul kuni 14, päeval 15-18 kraadi.

Laupäeval on tõusva õhurõhu foonil vihmahooge harvem. Tuul vaibub ning puhub valdavalt põhjakaarest. Sooja on öösel 7-11, meretuulega rannikul kuni 14, päeval 16-19 kraadi.

Pühapäeval on võimalus kõrgrõhkkonna üürikeseks tugevnemiseks. Sel juhul on saju võimalus väike. Tuul pöördub lõunakaarde ja on võrdlemisi nõrk. Sooja on öösel 5-10, meretuulega rannikul kuni 14, päeval 16-19 kraadi.

Järgmise nädala esmaspäeval jõuab Läänemerele madalrõhulohk ja selle vihmapilved võivad päeval Eestisse jõuda. Järgnevatel päevadel täpsustame, kas sajuvöönd jõuab vaid Eesti edela- ja lääneosa katta või laieneb ka kaugemale sisemaale. Kagutuul tugevneb. Sooja on öösel 8-13, meretuulega rannikul kuni 16, päeval 17-20 kraadi.

Politsei soovitab ajutise piirikontrolli ajal reisides varuda aega

Pilt on illustratiivne FOTO: VTSeoses Ameerika Ühendriikide presidendi Barack Obama visiidiga taastab Eesti ajutiselt piirikontrolli sisepiiril ning politsei- ja piirivalveamet soovitab varude reisijatel tavapärasest rohkem aega.

31. augustist 3. septembrini tuleb reisijatel lennujaamades ning sadamates läbida piirikontroll ning Eesti-Läti maismaapiiri tohib ületada ainult läbi ajutiste piiripunktide. Ajutine piirikontroll hakkab kehtima pühapäeval, 31. augustil kell 14 ja kestab kuni Ameerika Ühendriikide presidendi visiidi lõpuni kolmapäeva, 3. septembri õhtul. Sel ajavahemikul tuleb lennujaamades ja sadamates läbida passikontroll ka Euroopa Liidu piires reisijatel, seda üldjuhul ainult Eestisse siseneval suunal.

„Piirikontrolli taastamine reisijale suuri muutusi ei tähenda, kuid soovitame varuda igaks juhuks tavalisest rohkem aega,“ ütles Põhja prefekt Kristian Jaani. „Eeskätt tuleks viivitusteks valmis olla reisilaevaga Eestisse tulles, kuna sadamas võib tekkida järjekordi.“ 

Kristian Jaani sõnul tuleks kõigil reisijatel veenduda, et kaasas on kehtiv pass või ID-kaart, autoga reisides ka sõiduki dokumendid. 

Eesti-Läti maismaapiirile valmistab politsei- ja piirivalveamet ajutise piirikontrolli ajaks ette kümme ööpäevaringselt töötavat piiripunkti, neist kolm Valgas. Eesti ja Läti vahel sõitvate reisirongide kontroll toimub vagunites ja perroonil.

31. augustist kuni 3. septembril töötavad ajutised piiripunktid Eesti-Läti piiril: Ikla piiripunkt Tallinna-Pärnu-Ikla maanteel Pärnumaal, Vana-Ikla piiripunkt Rannametsa-Ikla maanteel Pärnumaal, Mõisaküla piiripunkt Mõisaküla teel Viljandimaal, Lilli piiripunkt Karksi-Nuia-Lilli maanteel Viljandimaal, Holdre piiripunkt Holdre külas Valgamaal, Vastse-Roosa piiripunkt Mõniste-Ape maanteel Võrumaal, Murati piiripunkt Riia-Pihkva maanteel Võrumaal, samuti piiripunktid Raja ja Sepa tänaval ning Valga-Uulu maanteel Valgas.

Seni on Eesti pärast Schengeni viisaruumiga ühinemist taastanud piirikontrolli ühel korral, 2010. aasta kevadel Tallinnas toimunud NATO välisministrite kohtumise ajaks. Eesti ühines Schengeni viisaruumiga 2007. aastal.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD