Umbes kolmandiku lastega juhtunud liiklusõnnetustest on põhjustanud lapsevanemad ise, samas on laste osalusega liiklusõnnetuste arv vähenenud.

Politsei- ja piirivalveameti statistikast selgub, et aastast 2012 kuni käesoleva aasta augstini on üle Eesti juhtunud kokku 663 liiklusõnnetust, millesse on sattunud lapsed vanuses 7-17 eluaastat. Mullu vähenes laste osalusega liiklusõnnetuste arv 14 protsenti.

Ameti pressiesindaja ütles BNS-ile, et umbes kolmandiku lastega juhtunud õnnetustest on põhjustanud lapsevanemad ise.

Kõige enam on liiklusõnnetustesse sattunud 17- ja 16-aastased, kõige vähem aga 12-, 11- ja kaheksa-aastased lapsed. Viimase kahe aasta seitsme kuu andmete võrdlusest selgub, et tänavu on kasvanud 10- ja 11-aastaste ning 16-aastaste osalusega liiklusõnnetuste arv.

Enamus lastega liiklusõnnetusi toimub aprillist augustini, sügiskuudel ja talvel on õnnetuste tase kõige madalam. Käesoleval aastal suurenes õnnetuste arv aprillikuus.

Laste osalusega liiklusõnnetustest on 31 protsenti osalejatest jalakäijad, 15 protsenti jalgratturid, üheksa protsenti mootorrattajuhid, 15 protsenti sõidukijuhid ning 30 protsenti sõiduki kaassõitjad.

Tänavu on mullusega võrreldes kasvanud nende õnnetuste arv, kus viga on saanud jalakäijad. Jalakäijatest 51 protsenti on seitsme- kuni kümneaastased, 31 protsenti 11- kuni 14-aastased ning 18 protsenti 15- kuni 17-aastased. 35 protsenti õnnetusse satunud jalakäijatest on ise liiklusreegleid eiranud.

Ülekäigurajal on aastatel 2012-2014 juhtunud lastega kokku 123 liiklusõnnetust, neist 48 protsendil juhtudest seitsme- kuni kümneaastaste lastega.

Mullu ja tunamullu juhtus esimesel koolinädalal üle Eesti kokku kokku viis liiklusõnnetust, kuhu sattus laps.

Võrumaal Antslas asuvas biodiisli tehases puhkes esmaspäeva ennelõunal tulekahju, põlevad kütusemahutid ja tootmishoone.

Kell 11.04 sai häirekeskus teate tulekahjust Antsla linnas Tööstuse tänavas asuva biodiisli tehase platsil, teatas Lõuna päästekeskus BNS-ile. Teate kohaselt põles 10 tonni mahutist maha jooksnud rapsiõli ning tuli levis lekkega mööda hoovi edasi. Üks õlimahuti plahvatas ning tuld võttis läheduses olev tööstushoone pindalaga 40 korda 80 meetrit, samuti kuus õlimahutit.

Päästjad tegelevad hoone ja mahutite kustutamisega, kaitsevaid teisi hooneid ning jahutavad konteinereid. Inimesed teadaolevalt kannatada ei ole saanud.

Tulekahju sõitsid kustutama päästemeeskonnad Antslast, Elvast, Mõnistest, Otepäält, Põlvast, Sangastest, Tartust, Tsoorust, Tõrvandist ja Valgast. Kasutatakse õli kustutamiseks mõeldud eritehnikat ja -vahendeid. Tulekahju tekkepõhjus ei ole seni teada.

Lõuna-Eestisse plaanitakse rajada koostöös Saksamaa Sparkassega laenukassa, mille üks osanik on Lottemaa suuromanik Kuldar Leis, kirjutab Äripäev.

Võru linnapea nõuniku Oliver Wilhelm von Wolff rääkis lehele, et idee luua laenukassa tuli sellest, et Lõuna-Eestis on keeruline pääseda laenule ligi ja luua oma ettevõte. “Me peame end ise aitama, sest keegi teine seda ei tee. Mitte keegi Tallinnast ei hoolitse Lõuna-Eesti eest,” ütles ta. Lisaks tõi Wolff põhjusena välja usalduse puudumise Skandinaavia ja Venemaa pankade vastu.

Saksa Sparkasse rahvusvahelise koostöö sihtasutuse tegevjuhi Niclaus Bergmanni sõnulon laenukassad kohalikud pangad, mis tegutsevad kindlates piirkondades ning mida rahastavad kohalikud ettevõtjad. Kommertspankade eristab neid peamiselt sihtgrupp. “Me keskendume tavalistele inimestele, seega pole meie eesmärk teenindada rikkaid. Sparkasse peamisteks klientideks on inimesed, kelle sissetulek on väike või keskmine. Meie fookuses on väikesed ja keskmised ettevõtjad,” ütles Bergmann lehele.

Von Wolffi sõnul tuleb raha laenukassa jaoks peamiselt Eestist. “Me ei otsi üht suurt investorit, kes ütleb meile, mida me peaksime tegema,” selgitas von Wolff. Bergmann ütles, et nad peavad veel hindama, kas soovivad osalust laenukassas või mitte.

Praegu on käsil laenukassa planeerimisjärk. Enne panga avamist peab laenukassa taotlema finantsinspektsioonist tegevusluba, pank plaanitakse avada järgmise aasta lõpus või 2016. aasta alguses.

Algava nädalal Eestit külastava Ameerika Ühendriikide presidendi Barack Obama visiidi tõttu taastatakse pühapäeva pärastlõunast kuni kolmapäeva südaööni piirikontroll sisepiiril.

Pühapäeval kella 14 kuni kolmapäeva, 3. septembri südaööni tohib Eesti-Läti piiri ületada ainult läbi piiripunktide, muud riigimaanteed on piiri ületamiseks suletud, teatas maanteeamet BNS-ile. Sellel ajavahemikul töötavad Eesti-Läti piiril ööpäevaringselt kümme piiripunkti.

Pärnumaal töötavad Ikla piiripunkt Tallinna-Pärnu-Ikla maanteel ja Vana-Ikla piiripunkt Rannametsa–Ikla maanteel; Viljandimaal töötavad Mõisaküla piirpunkt Mõisaküla teel ja Lilli piiripunkt Karksi-Nuia–Lilli maanteel; Valgamaal töötavad Valga linnas Valga-1, Valga-2 ja Valga-3 piiripunkt (vastavalt Valga-Uulu maanteel, Raja tänaval ja Sepa tänaval) ja Holdre piiripunkt Holdre-Läti piiri teel; Võrumaal töötab Murati piiripunkt Riia-Pihkva maanteel ja Vastse-Roosa piiripunkt Mõniste-Ape maanteel (Vaste-Roosa piiripunkti viival Mõniste-Ape maanteel kehtib teeremondi tõttu sõidukitele registrimassi piirang 12 tonni ja tee on vihmade tõttu halva sõidetavusega).

Piiripunktides kontrollitakse piiriületajate dokumente ja sõidukeid ning piiri ületuseks tuleb varuda lisaaega, teatas maanteeamet.