Välisminister Urmas Paeti sõnul on reede hommikul relva ähvardusel röövitud kaitsepolitsei ametnik Eston Kohver viidud Moskvasse, edastas Delfi.

Paet ütles portaalile antud usutluses, et kapo töötaja on viidud Moskvasse ja Eesti üritab saada temaga kontakti. Selleks on käimas läbirääkimised Venemaa välisministeeriumiga ja loodetakse, et Eesti konsulil on võimalik Kohvriga Moskvas kohtuda. Paet lisas ka, et ta on suhelnud Vene välisministeeriumiga, aga mitte välisministri Sergei Lavrovi endaga.

Kaitsepolitsei teatas reede õhtul, et sama päeva hommikul kella 9 ajal võtsid Venemaalt tulnud tundmatud isikud relva ähvardusel vabaduse teenistuskohuseid täitnud kaitsepolitsei ametnikult ja viisid ta endaga üle piiri Venemaale. Vahejuhtum toimus Luhamaa piiripunkti läheduses Võrumaal Meremäel. Kaitsepolitseinik viidi füüsilist jõudu kasutades relva ähvardusel Venemaale. Inimröövile eelnes seejuures Venemaa suunalt operatiivraadioside segamine ja suitsugranaadi kasutamine.

Vene Föderaaalne Julgeolekuteenistus (FSB) teatas reede õhtul, et pidas Eesti kaitsepolitsei töötaja kinni Venemaa territooriumil Pihkva oblastis.

FSB teatel võeti Kohvrilt ära Tauruse püstol koos salvedega, sularaha summas 5000 eurot, erivarustus salajasteks audiosalvestusteks ja materjalid, mis sisaldasid instruktsioone teabe kogumiseks.

Euroopa Keskpanga neljapäevane otsus langetada baasintressimäärasid tähendab Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul Euribori edasist langust ja oodatust pikemat madaltasemele jäämist.

"Euribor langeb lähiajal varem oodatust rohkem. Samuti jääb see veidi madalamale tasemele ja pikemaks ajaks, kui veel hiljuti prognoosisime. Kui laenutegevus ja majanduskasv näitavad euroalal kindlamaid paranemise märke, hakkab ka Euribor tõusma. Turgude ootused 3-kuulise Euribori kohta näitavad intresside languse jätkumist kuni järgmise aasta kevadeni ning kerget tõusu alles alates järgmise aasta hilissügisest," kommenteeris Mertsina.

EKP otsuse otseseks eesmärgiks on suunata rohkem raha laenamisse, kaudseks eesmärgiks aga euro vahetuskursi nõrgestamine. Kuna üleöö hoiustamine läheb pankadele kallimaks, peaks see teoreetiliselt suurendama nende huvi laenutegevuse soodustamiseks. Samas tuleb arvestada, et üleöö hoiustamisega seotud suurem kulu pankadele takistab ka laenuintresside langetamist, selgitas ta.

"EKP juunikuine otsus ettevõtetele antud laenude intresse langetanud ei ole. Praeguses madalate intresside keskkonnas on laenamise tugevamaks mootoriks pigem nõudlus. Erinevalt euroalast on Eestis nii ettevõtete kui eraisikute laenujääk tasapisi juba kasvamas. Siiski on laenude-hoiuste suhe veel liiga madal. Tähtajaliste hoiuste jääk küll väheneb, kuid nõudmiseni hoiused kasvavad kiiresti ning pankade hoiuste ja laenude portfell on peaaegu juba võrdsustumas," rääkis Mertsina.

"Mis puudutab aga väärtpaberite ostuprogrammi mõju, siis Eestis on ettevõtted oma tegevust rahastanud võlakirjadega veel suhteliselt tagasihoidlikult, kuigi see allikas on viimastel aastatel järk-järgult kasvanud. Võlakirjad moodustavad ettevõtete võlakohustustest ligikaudu kümnendiku, sealhulgas suurem osa sellest on välismaal emiteeritud," selgitas ta.

"Samuti ei ole võlakirjade emiteerimise kaudu rahastamine ettevõtete sektoris laiapõhjaline ning sellega tegelevad peamiselt suured energia- ja transpordiettevõtted. Samas annab EKP otsus kindlasti neile selleks täiendava võimaluse. Eestis asuvate pankade tegevuse finantseerimine võlakirjade emiteerimisega on marginaalne," lisas Mertsina.

Euroopa Keskpanga nõukogu langetas neljapäeval hoiustamise püsivõimaluse intressimäära 0,1 protsendipunkti -0,20 protsendile, põhiliste refinantseerimisoperatsioonide pakkumisintressi 0,1 protsendipunkti võrra 0,05 protsendile ning laenamise püsivõimaluse intressimäära 0,1 protsendipunkti võrra 0,3 protsendile. Samuti teatati euroala mitte-rahandussektori varadega tagatud eurovõlakirjade (ABS) ostuprogrammist.

President Toomas Hendrik Ilves kirjutas oma Twitteri kontol, et käis reede õhtul kaitsepolitseis, kus sai kinnitust, et inimrööv leidis aset Eesti poolel.

"Tänasest inimröövist: Käisin Kapos. Sain kinnitust, et tegemist on piiriülese korruptsioonijuhtumiga. Dokumenteeritud. Asi juhtus Eesti poolel," kirjutas president.

"Venemaa tunnistas, et see on nende eriteenistuste töö," kirjutas president Twitteris veidi hiljem.

Reede hommikul kella üheksa ajal Eesti territooriumil Luhamaa piiripunkti läheduses võtsid Venemaalt tulnud tundmatud isikud vabaduse teenistuskohuseid täitnud kaitsepolitsei ametnikult. Kaitsepolitseiametnik viidi füüsilist jõudu kasutades relva ähvardusel Venemaale.

Kaitsepolitsei peadirektor Arnold Sinisalu (kapo) ütles ERR-i uudistesaate "Aktuaalse Kaamera" otse-eetris, et ei välista kapo ametniku Eston Kohvri kinnivõtmise poliitilisi motiive, kuid samas ei ole neid praegu ka võimalik tõestada.

Sinisalu rõhutas, et nii Eesti kui Venemaa piirivalveametnikud tutvusid toimunu piirkonnaga ning esialgse info kohaselt tuvastati, et jäljed tulevad Venemaa territooriumilt Eestisse ja lähevad tagasi.

"Ühiselt vaadeldi sündmuskohta ja fikseeriti, et tõepoolest on rüseluse märgid piiril. On näha, et Vene poolelt tulevad Eesti territooriumile n-ö jalajäljed, Eesti territooriumil on toimunud rüselus ning on märgid, et minnakse tagasi Vene poolele," kirjeldas kaitsepolitsei peadirektor Arnold Sinisalu pressikonverentsil. Selle intsidendi kohta on olemas ka ametlik protokoll.

Siseminister Hanno Pevkur kinnitas reede hilisõhtul pärast valitsuse julgeolekukomisjoni istungit Delfile, et Vene Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) poolt röövitud kaitsepolitsei töötaja juhtumi puhul oli tegemist salakaubaveo juhtumi lahendamise käigus tekkinud üksiku intsidendiga.

Ministri sõnul suhtles ta õhtu jooksul korduvalt oma Venemaa kolleegiga ja püüdis leida võimalusi, et asi saaks kiire lahenduse ning kaitsepolitsei töötaja jõuaks kodumaale tagasi.

"Suhtlus oli konstruktiivne," hindas Pevkur, kes ühtlasi kinnitas, et piiriületus on fikseeritud kahepoolselt.

"Ma tahan kinnitada kõikidele Eesti kodanikele, et Eesti piir on turvaline ja Eesti riigis on turvaline elada. Tegemist oli ühe salakaubajuhtumi lahendamise käigus tekkinud intsidendiga ja täpselt nii seda tulebki võtta. Salakaubajuhtum. Üksik intsident. Ja me tegeleme selle lahendamisega," lausus siseminister.