Haigekassa plaanib täiskasvanutele suunatud hambaravihüvitise taastamist, mis kõige varasemalt võiks rakenduda ületulevast aastast, programmi hinnanguline maksumus on kuni 20 miljonit eurot aastas.

"Saime valmis esimese etapi hambaravi ettepanekutega. Tuleval aastal rakendame rohkem ennetuse ja noorte arsti juures käimise motiveerimisega seotud meetmeid," rääkis Eesti Haigekassa juhatuse esimees Tanel Ross teisipäeval ajakirjanikele. Tema sõnul võib täiskasvanutele suunatud üldine hambaravihüvitis kehtima hakata varaseimalt 2016. aastast.

"Küsimus on: millal ja mis meetodiga lisada täiskasvanute ravi ravikindlustuse paketti – kas taastada rahaline hüvitis või lisada teatud ulatuses ja mingi omaosaluse protsendiga see ravikindlustuse paketti," ütles Ross.

Tema sõnul plaanib haigekassa 6-7 kuu jooksul sellesisulise valiku langetada. "Ükskõik, kumba meetodit kasutada, toob see meie eelarvele täiendava 15-20 miljonit eurot lisakulu, mida me peame arvestama ülejärgmise aasta eelarve planeerimisel."

Möödunud nädalal arutas riigikogu sotsiaalkomisjon hambaravi hüvitise taastamist. "Istungil jäi kõlama soov taastada täiskasvanute hambaravi hüvitis. Haigekassa on pakkunud erinevaid stsenaariume, näiteks kui hambaravi hüvitis oleks 30 eurot aastas, siis see läheks maksma ligi 14 miljonit eurot aastas. Vajame aega analüüsimiseks ja järgmisel aastal saame langetada otsuseid," ütles sotsiaalkomisjoni esimees Heljo Pikhof toona.

Pikhof lisas, et teise stsenaariumi kohaselt võiks inimene kasutada hambaravi hüvitist kahe aasta jooksul 60 euro ulatuses. Kolmanda stsenaariumi järgi oleks täiskasvanute hambaravi hüvitis 30 eurot aastas ning annaks pensionäridele võimaluse kasutada proteesihüvitise limiiti kõigi hambaraviteenuste eest tasumisel. Selle oodatav eelarve mõju oleks 21 miljonit eurot, selgitas Pikhof.

Rahalised hüvitised hambaravi eest kehtivad praegu rasedatele, suurenenud hambaravivajadusega inimestele ja alla aastase lapse emadele kokku 28,77 eurot aastas. Vähemalt 63-aastastele kindlustatud inimestele, vanadus- või töövõimetuspensionäridele on hüvitis 19,18 eurot aastas. Lisaks hüvitatakse hambaproteesimist 255,65 eurot kolme aasta jooksul töövõimetus- ja vanaduspensionäridele ning üle 63-aastastele kindlustatud inimestele. Alla 19-aastastele lastele on hambaravi tasuta.

Päästeamet sõlmis septembri alguses riigihanke korras kuue redelauto ostmiseks Saksa firma Magirus GmbH-ga raamlepingu.

Uue redelauto saavad endale Jõhvi, Narva, Pärnu, Tartu ning Tallinnas kesklinna ja Lilleküla komandod, teatas päästeamet BNS-ile. Kõrgustest pääste teenust hakkab edaspidi osutama vähemalt 11 päästekomandot, sealhulgas Kuressaare, Rakvere, Viljandi, Võru ja Tallinnas Lasnamäe komando.

Raamlepingu kohaselt antakse esimene redelauto Tallinnas üle hiljemalt tuleva aasta 1. septembriks ja ülejäänud viis redelautot hiljemalt sama aasta 1. novembriks.

Veel 2000. aastate esimesel poolel sõltus päästevaldkond tugevalt tehnika ja varustuse saamisel humanitaarabist. Päästeameti peadirektori Kuno Tammearu sõnul on päästjate ja kogu päästeteenuse jaoks oluline, et kasutatakse tänapäevaseid töövahendeid ja tehnikat, suurendades sellega ka meie riigi päästevõimekust.

"Võrreldes 10 aasta taguse ajaga oleme täna jõudnud sinnamaale, kus vahetame vana tehnikat süsteemselt välja. Heaks näiteks on uued redelautod, mis aitavad meie päästjatel jõuda inimesteni keerulistes oludes, suurendades sellega ka meie päästevõimekust," tõi Tammearu esile Eesti päästevaldkonna positiivse ja kiire arengu, mida toetab järjepidev päästeteenusesse investeerimine.

Siseminister Hanno Pevkur märkis, et kaasaegne päästetehnika on sisejulgeoleku valdkonnas ääretult oluline. "Kõik ju mõistavad, et ohutu ja moodne tehnika on samavõrd tähtis nii päästjatele kui päästetavatele, mistõttu panustamine päästetehnika uuendamisesse on vältimatu,“ lisas Pevkur.

Redelautode hankimisel on arvesse võetud Eestis eksisteerivaid riske, vajadusi ja olemasolevaid praktikaid, et päästa inimesi ennekõike eluhoonetest kuni 32 meetri kõrguselt. Uuendusena kuuluvad autode varustusse veel pääste õhkpadi, mis pehmendab kukkumist 25 meetri kõrguselt, redelikorvile sisseehitatud termokaamera süsteem, nööripääste varustus kannatanute päästmiseks kõrgustest ja suure võimsusega veepump, mis võimaldab pumbata kuni 40 liitrit sekundis. Ka on uute autode tööraadiused kõrgustest päästmiseks võrreldes vanemate olemasolevate autodega paremad.

Kuus uut redelautot on soetatud Eesti riigi rahastusel, järgnevad suuremad hanked on planeeritud Euroopa Liidu struktuurfondide rahadest.

VIDEO  Võrus astus esmaspäeval kohtu ette ööklubi turvamees, kes ei tunnistanud end süüdi selles, et kamandas talvisel ajal ööklubist õue napis riietuses neiu, kes hiljem surnuna leiti.

Süüdistuse järgi täitis 36-aastane Marko 2012. aastal ööl vastu 15. detsembrit Võrus Koidula tänaval asuvas ööklubis turvatöötajana ametiülesandeid. Ööklubis viibis tugevas alkoholijoobes 18-aastane neiu, kellele Marko andis süüdistuse kohaselt korralduse ööklubist lahkuda ning saatis ta uksest välja vaatamata sellele, et neiu oli napis riietuses, ilma üleriiete ja isiklike asjadeta. Samal ajal oli väljas sellel ööl kuni kaheksa kraadi külma.

Hiljem leidis politsei noore naise surnukeha klubist 460 meetri kauguselt tühermaalt. Uurimisandmeil suri neiu alajahtumise tagajärjel.

Lõuna prokuratuur esitas Markole süüdistuse surma põhjustamises ettevaatamatusest, milles ta end aga esmaspäeval alanud protsessil süüdi ei tunnistanud.  "Kohus kuulas esmaspäeval üle kannatanu ja neli tunnistajat. Planeeritavalt jätkub istung teisipäeval tunnistajate ülekuulamisega," ütles Tartu kohtute pressiesindaja Krista Tamm BNS-ile.

Eesti on tänulik liitlastele ja sõpradele kaitsepolitseinik Eston Kohveri vabastamiseks osutatud toetuse eest, sõnas välisminister Urmas Paet.

Paeti sõnul hindab Eesti kõrgelt sõprade ja liitlaste toetust ning üleskutset Venemaale 5. septembril Eesti territooriumilt Venemaale viidud ja seal vahistatud kaitsepolitseinik Eston Kohveri koheseks vabastamiseks, teatas välisministeerium BNS-ile. "Eestile on selles küsimuses toetust avaldanud ja Kohveri Eestisse saatmist avaliku seisukohavõtuga toetanud paljud riigid," kinnitas minister.

Kohveri vabastamist ja Venemaalt Eestisse naasmise võimaldamist on avaliku seisukohavõtuga nõudnud Ameerika Ühendriigid, Saksamaa, Taani, Portugal, Ühendkuningriik, Soome, Iirimaa, Austria, Hispaania, Türgi, Kanada, Läti, Itaalia, Leedu, Gruusia, Tšehhi, Belgia, Poola, Holland, Prantsusmaa ja Rootsi.

"Samuti tegid Põhjamaade ja Balti riikide – koos Eestiga siis Soome, Rootsi, Norra, Taani, Island, Läti ja Leedu – välisministrid möödunud reedel kohtumisel Tallinnas ühisavalduse, et nõuda Eston Kohveri kohest vabastamist," lisas Paet.