Vaid 15 protsenti naisi peab mehi ja naisi ühiskonnas võrdseteks

Ainult 15 protsenti naisi leiab, et Eestis on mehed ja naised ühiskonnas võrdväärsel positsioonil, meestest arvas nii 35 protsenti, selgub möödunud aastal läbi viidud neljanda soolise võrdõiguslikkuse monitooringust.

Neljas soolise võrdõiguslikkuse monitooring selgitas välja, et enim on positiivseid muutusi toimunud töö valdkonnas. Vähenenud on stereotüüpne mõtlemine ametite soolisest sobivusest ning enam nõustutakse, et naised saavad hakkama tehnilisi oskusi nõudvatel ja mehed hooldamisega seotud erialadel, edastas sotsiaalministeerium BNS-ile.

Seevastu era- ja haridussfääris on hoiakud visamad muutuma. Naised ja mehed tajuvad ka oma positsiooni ühiskonnas erinevalt. Ainult 15 protsenti naisi leiab, et Eestis on mehed ja naised ühiskonnas võrdväärsel positsioonil, meestest arvas nii 35 protsenti. Märgatavalt on suurenenud naiste osakaal, kes arvab, et naisi peaks tipp-poliitikas enam olema.

„Käesolev monitooring on järjekorras neljas ning tähistab juba kümmet aastat soolise võrdõiguslikkuse monitooringuid Eestis. Kindlasti tuleks uuringut ka edaspidi läbi viia, et saada ülevaade Eesti meeste ja naiste hoiakute, kogemuste ja käitumise kohta erinevates eluvaldkondades,“ ütles sotsiaalkaitseminister Helmen Kütt.

„Hea on tõdeda, et veel hiljuti nii visadena tundunud hoiakud töösuhetes on just enim näidanud positiivseid arenguid. Näiteks on hakanud hägustuma mõisted „naiste tööd“ ja „meeste tööd“. Samas on just tööelu valdkond, kus on riigil kõige lihtsam ja kõige rohkem võimalusi panustada soolise võrdõiguslikkuse edendamisesse, mis muidugi ei tähenda, et riigi toetus selle valdkonnaga ainult piirduks. Kui inimesed tunnustavad üksteist eelkõige oma oskuste, teadmiste ja soovide põhjal, mitte sootunnuste alusel on inimestel rohkem julgust ja vabadust tegeleda nende aladega, mis on neile tõeliselt südamelähedased ja sellistest inimestest võidab kogu ühiskond,“ lisas minister.