Järgmisel aastal tõuseb nii pension kui ka 10 aastat samal tasemel püsinud lastetoetus.

Perede toimetuleku parandamiseks tõusevad lastetoetused seniselt 19 eurolt 45 euroni esimese ja teise lapse kohta ning 100 euroni alates kolmandast lapsest. Samuti tõusevad vajaduspõhise peretoetuse summad 45 euroni perele, kus kasvab üks laps, ja 90 euroni perele, kus kasvab vähemalt kaks last, teatas BNS-ile sotsiaalministeerium.

"Võib öelda, et valitsuse täna kinnitatud eelarvel on inimese nägu. Muudatused, mis uuest aastast tulevad on suunatud, et nii noorte kui vanade elu Eesti riigis paraneks," ütles sotsiaalkaitseminister Helmen Kütt. "Uuest aastast tõuseb lastetoetus, mis on kümme aastat olnud muutumatuna, kuid puudutab ligi 243 tuhat last ning nende vanemaid. Tõusevad ka pensionid ning kasvab tulumaksuvaba miinimum pensionäridel."

Sotsiaalministeeriumi haldusalas olevad kulutused moodustavad 40,5 protsenti kogu riigieelarve kulutustest ehk 3,4 miljardit eurot. Ministeeriumi valitsemisala suurimad kulud on riiklik pensionikindlustus 1,57 miljardi euroga ja ravikindlustus 945 miljoni euroga, moodustades 74 protsenti kogukuludest. Lisaks on sotsiaaltoetusteks kavandatud 590 miljonit eurot.

Järgmise aasta eelarve toob kaasa positiivseid muudatusi ka tervisevaldkonnas. "Eile (esmaspäeval) avasime Jõhvis uue kiirabibaasi, kus hakkab tööle 120 inimest ja 16 kiirabiautot. Riigi eelarvest eraldame veel täiendavaid vahendeid, et viia lõpuni kiirabireform. Juurde luuakse õebrigaadid näiteks Tartusse ja Häädemeestele, et abi jõuaks kõigini veelgi kiiremini ja kvaliteetselt," ütles tervise- ja tööminister Urmas Kruuse. "Uuest aastast maksab sotsiaalministeerium ka apteekrite lähtetoetust, et kindlustada apteekide püsimine maal. Toetus on mõeldud üldapteeki või selle struktuuriüksusesse tööle või tegutsema asuvale proviisorile ja farmatseudile."

Pensionid tõusevad järgmisel aastal 5,9 protsenti, tulumaksu langetamise tulemusena tagatakse jätkuvalt pensionite maksuvabastus. Tulumaksuvaba miinimum tõuseb 20 euro võrra, seega 374 euroni. Keskmine vanaduspension 44-aastase staažiga saab olema 374 eurot, mis on 21 euro võrra enam kui praegu.

Toimetulekutoetuste arvestamisel on lapsed võrdsed pere esimese liikmega. Kui pere taotleb toimetulekutoetust, võrdsustatakse selle arvestamisel lapsed pere esimese liikmega ehk toetus lapsele saab olema 100 protsenti senise 80 protsendi asemel. Eelmisel aastal sai toimetulekutoetust 6100 lastega peret.

Tugiperedele mõeldud toetus kasvab 25 protsenti: praeguselt 192 eurolt 240-le. Toetus on mõeldud peredele, kus kasvav laps on eestkostel või hoolduslepingu alusel. Muudatus puudutab ligi 2000 last.

Taastatakse riikliku matusetoetuse maksmine majanduslikult vähekindlustatud peredele. Toetust makstakse matusekorraldajale, kelle pere sai toimetulekutoetust vähemalt ühel kuul viimase 12 kuu jooksul. Matusetoetuse suurus tõuseb 250 euroni. See kehtib ka kohalikele omavalitsustele, kes matavad omasteta inimesi

Kõigil avaliku sektori asutustel suureneb palgafond 3 protsenti, prioriteetsetes valdkondades nagu sotsiaal-, kultuur-, siseturvalisus ja õpetajad on palgakasv 4,5 protsenti.

Kiirabi reformi lõpuleviimiseks eraldatakse täiendavalt 2,2 miljonit. Eestis luuakse juurde seitse uut õebrigaadi: Häädemeestele, Valka, Tapale, Tartusse, Sauele ja kaks Tallinna.

Tõuseb ka töötutoetuse määr. Kui tänavu on töötutoetuse määr 3,62 eurot päevas, siis järgmisel aastal on see 4,01 eurot päevas. Töötutoetus, mis 2014. aastal on keskmiselt 112 eurot kuus, tõuseb järgmisel aastal 124,25 euroni.

Töötukassa nõukogu ettepanekul on järgmisel neljal aastal töötuskindlustusmakse määr 2,4 protsenti, sealhulgas töötajatel 1,6 protsenti ja tööandjatel 0,8 protsenti.

Apteekritele hakatakse maksma lähtetoetust. Apteekri lähtetoetus on üldapteeki või selle struktuuriüksusesse tööle või tegutsema asuvale proviisorile ja farmatseudile ühekordselt makstav toetus. Toetuse kogusumma on 150 000 eurot, mis jaguneb kümne apteekri vahel.

Teisipäeval viimast korda eelarve teemal kogunenud valitsusliikmed kinnitasid tuleva aasta riigieelarve eelnõu, mille kohaselt 2015. aasta riigieelarve tulude mahuks on kavandatud 8,45 miljardit eurot ja kulude kogumaht on 8,54 miljardit eurot.

Peaminister Taavi Rõivase sõnul annab järgmise aasta eelarve kindluse, et Eesti julgeolek on tagatud, perede toimetulek paraneb ja riigi rahandus on korras.

Tuleva aasta sisemajanduse kogutoodang on 20,1 miljardit, see on miljardi jagu enam kui käesoleval aastal.

2015. aasta riigieelarve tulude mahuks on kavandatud 8,45 miljardit eurot, mis on käesoleva aastaga võrreldes 7 protsenti rohkem. Kulude kogumaht on 8,54 miljardit eurot, mida on võrreldes praeguse aastaga 6,0 protsendi võrra rohkem.

Jätkuvalt on tähtsal kohal riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamine - valitsussektori eelarvepositsioon on tuleval aastal struktuurses ülejäägis 0,8 protsenti sisemajanduse kogutoodangust, mis on 0,6 protsendi võrra ambitsioonikam riigi eelarvestrateegias kavandatust.

Selleks, et tagada riigi valmisolek sisemiste ja väliste ohtudega toimetulekuks, tõusevad kaitsekulud 2,05 protsendini sisemajanduse kogutoodangust, moodustades kokku 412 miljonit eurot ehk 28 miljonit eurot enam kui aasta varem. Suurima osa järgmise aasta kaitse-eelarvest moodustavad relvastuse ja varustuse hanked. Samuti jätkatakse Ämari lennubaasi väljaehitamist, et tagada liitlaste hävituslennukitele vajalikud tingimused. Lisaks sellele kaetakse kulud, mis on seotud NATO liitlaste kohalolekuga Eestis.

Julgeolekuga samaväärselt oluline on sisejulgeoleku tagamine, selleks eraldatakse riigieelarvest tuleval aastal 425 miljonit eurot, mida on 21 miljonit eurot ehk 5,3 protsenti rohkem kui aasta varem. Raha eraldatakse piiri tugevdamiseks ja investeeringuteks hoonetesse, operatiivtehnikasse ja nutikatesse tehnoloogiatesse, mis aitavad tõsta inimestele osutatava abi kvaliteeti ja kiirust.

2015. aasta eelarve võimaldab säilitada avaliku sektori konkurentsivõimet. Valitsus tõstab avaliku sektori asutuste palgafondi vähemalt 3 protsenti, keskmisest suurema palgatõusu – 4,5 protsenti – saavad lisaks sisejulgeoleku töötajatele õpetajad, sotsiaal- ja kultuuritöötajad.

Sotsiaalse kaitse valdkonna kulud moodustavad riigieelarvest konkurentsitult suurima osa, ulatudes 2015. aastal 33,5 protsendini ehk 2,86 miljardi euroni, mida on järgmisel aastal 193 miljonit eurot ehk 7,2 protsenti enam kui aasta varem.

Perede toimetuleku suurendamiseks tõstetakse esimese ja teise lapse toetus 19,18 eurolt 45 euroni. Pered, kes vajavad riigi tuge enam, saavad veel 45 eurot vajaduspõhist toetust lisaks nii esimese kui ka teise lapse kohta. Kolmanda lapse toetus tõuseb 76,7 eurolt 100 euroni.

Pensionid tõusevad järgmisel aastal 5,9 protsenti, keskmine vanaduspension tõuseb 353 eurolt 374 euroni. Tulumaksu langetamisega jätkub pensionite maksuvabastus, seega saavad vanaduspensionärid järgmisel aastal tulumaksuvaba 374 eurot kuus.

Järgmisest eelarveaastast tuleb tasuta koolilõuna ka gümnasistidele, mis lubab eriti kehvematest sotsiaalmajanduslikest oludest pärit noortel kindlamini õppimisele keskenduda. Koolipidajad saavad järgmisel aastal 3,1 miljonit eurot juurde, et kindlustada ligikaudu 22 000 gümnasistile vähemalt ühe sooja lõuna päevas. Seni on riik toetanud õpilaste koolilõunat põhikoolis ning kutsekeskhariduse tasemel.

Maksusüsteemis põhimõttelisi muudatusi ei tehta, maksusüsteem püsib stabiilse, lihtsa ja läbipaistvana ning võimalikult väheste erandite.

Tulumaksumäära langemine praeguselt 21 protsendilt 20 protsendile ja töötuskindlustusmakse langemine 3 protsendilt 2,4 protsendile jätab palgasaajatele rohkem raha kätte. Maksukoormus tervikuna püsib 32,7 protsendi tasemel.

2015. aastal moodustavad valitsussektori kinnisvarainvesteeringud 863,5 miljonit eurot. Riigi Kinnisvara ASi kaudu investeeritakse järgmisel aastal Toompeal asuva Riigikontrolli büroohoone, Eesti Rahva Muuseumi ja Eesti Rahvusringhäälingu hoonete, samuti Balletikooli fassaadi remonti ning näiteks Vormsi komando, Pärnu politsei- ja pääste ühishoone ning Piusa ja Ruhnu kordonite ehitusse ja rajamisse.