Võrumaal asuvasse 2. jalaväebrigaadi Kuperjanovi jalaväepataljoni saabuvad esmaspäeval ja teisipäeval aega teenima ligi 400 kutsealust.

"Põhikutse ajateenijatega saabumisega saavutab Kuperjanovi jalaväepataljon oma täisvõimekuse, mis uutele struktuuridele üleminekuga tähendab, et väeosas on kokku kuus kompaniid, milles teenib üle 800 ajateenija," ütles pataljoni ülem kolonelleitnant Hando Tõevere kaitseväe peastaabi teatel. "See on suur väljakutse tegevväelastele, et kevadel pärast õppust Siil 2015 läheks reservi lahinguvõimeline üksus."

Pataljoni saabudes tutvustatakse uutele ajateenijatele pataljonis kehtivat korda ning nad läbivad meditsiinilise kontrolli. Kõik saavad sõdurivarustuse ning nad määratakse allüksustesse. Kolmapäevast alustavad uued ajateenijad kolmekuuse sõduribaaskursusega, mille käigus saavad selgeks riigikaitse põhitõed, üksikvõitleja oskused, omandavad teadmised esmaabist, rivikorrast ja harjuvad toimima meeskonnana.

Kuperjanovi jalaväepataljonis teenivad ajateenijad jalaväe-, tagala- ja staabikompaniides, ning miinipilduja patareis. Oktoobris asuvad teenistusse ajateenijad, kelle teenistus kestab kaheksa kuud.

Tee-ehitusettevõtete hinnangul on maanteeameti otsus uurida teede lagunemist enne garantiiaja lõppu positiivne, nende hinnangul on vaja tõhustada ehitajate riiklikku järelvalvet, kirjutab Äripäev.

PKM Grupi juhataja Andres Kaljuvee rääkis lehele, et maanteeamet oleks pidanud juba ammu lagunevate teede põhjusi otsima hakkama. Tema sõnul läheb osa ettevõtteid juba hangetele plaaniga hoida raha kokku, kus võimalik. "See ei ole õige. Peab aru saama, et alati ei saa odavamat teed pidi minna," ütles ta lehele.

Tee-ehituse ja ehitus­materjalide tootja Moreen OÜ juhi Juss Maureri sõnul on kindlasti vaja parandada ehitustööde järelevalvet, millega garanteeritaks et ei kasutata kehvemaid materjale ja projektid koostatakse õigesti. "Loodan, et lõpuks kaotatakse meil odavad allhanked ära," märkis ta lehele.

Maurer rääkis, et kui maanteeamet muudab kvaliteedinõuded karmimaks ja parandab järelevalvet, toob see kaasa tööde hinnatõusu. Tema sõnul kasutatakse tee-ehituses praegu palju kohaliku lubja­kivikillustikku, mille kvaliteet varieerub erinevate karjääride vahel märgatavalt.

Sotsiaalkaitseminister Helmen Kütt kohtus reedel Võru vallavalitsuse ja Võrumaa kohalike omavalitsuste esindajate ning sotsiaaltöötajatega, kohtumise läbivaks teemaks oli töövõimereform ja erivajadustega inimestele mõeldud teenuste arendamine Võrumaal.

Võrumaa sotsiaalvaldkonna muresid arutati Helmen Küti sõnul juba eelmise visiidi ajal ja siis lepiti kokku ka uus kohtumine, teatas sotsiaalministeerium BNS-ile. „Tunnustan Võru linna, selle linnapead Anti Allast ja volikogu, kes on lühikese aja jooksul suutnud leida võimalusi erivajadustega lastele mõeldud teenuste arendamiseks. Usun siiralt, et hea koostöö omavalitsuse, kohapealse kogukonna ning riigi vahel aitab luua paremaid võimalusi eluks vajalike teenuste saamiseks,“ ütles minister. „Kõigile on selge, et sotsiaalvaldkonnas peavad toimuma muutused ning elukohast olenemata peavad inimesed saama sotsiaalset tuge, abi ja teenuseid võrdsel tasemel,“ lisas Kütt.

Reedesel kohtumisel tutvustasid oma käimasolevaid projekte Toetuskeskuse Meiela MTÜ esindajad ning intellektipuudega noorte kogukonnas elamis- ja töökeskuse loomise eest kõnelejad Silja Suija ja Tatjana Panichkina. Sotsiaalministeeriumi esindajad rääkisid töövõimereformist ja sellest, kuidas plaanitakse tulevikus ümber kujundada rehabilitatsiooniteenuse korraldus ning kaasajastada abivahendite süsteemi. Töötukassa esindaja tutvustas kassa poolt pakutavaid teenuseid, samuti jagas ministeerium teavet europrojektide kohta, tutvustas Euroopa Sotsiaalfondi meetmeid, uue finantsperioodi plaane ning kohalike omavalitsuste ja teiste organisatsioonide võimalusi erinevate projektide elluviimiseks.

Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile korrakaitseseaduse muutmise eelnõu, mis taaskeelustab avalikus kohas alkoholi joomise.

Eelnõus kavandatakse seletuskirja kohaselt keelata avalikus kohas alkoholi joomine, välja arvatud seaduses ja kohaliku omavalitsuse poolt avalike ürituste korda reguleerivates määrustes ja avalikus kohas alkoholi joomist lubavates üldkorraldustes määratud juhtudel.

Eelnõuga liigutakse enne tänavu 1. juulit kehtinud regulatsiooni taastamise suunas, mil avalikus kohas alkoholi joomine oli keelatud.

Eelnõu koostamisel on ministeerium arvestatud inimeste üldist negatiivset suhtumist alkoholi tarbimisse tänavatel, väljakutel, parkides ja poodide läheduses. Samuti on arvestatud, et häirimisel põhinev keeld ei ole mitme omavalitsuse hinnangul inimestele ega korrakaitseorganitele piisavalt arusaadav ning ilma lauskeeluta ei ole võimalik alkoholi tarbimist avalikes kohtades piirata.

Erinevalt varasemast regulatsioonist on säilitatud korrakaitseseadusest tulenev keeld häirida alkoholi tarbimisega teisi isikuid ka siis, kui alkoholi tarbimine toimub seaduse või kohaliku omavalitsuse poolt lubatud kohas.

Eelnõu laiendab kohaliku omavalitsuse pädevust sellega, et volitab määrama üldkorraldusega kindlaks avalikud kohad, kus on alkoholi tarbimine lubatud, ning need arusaadavalt tähistama.

“Nii kodanikuühiskond, kohalikud omavalitsused kui ka avalik arvamus andis selge signaali, et 2011. aastal vastu võetud seadus ei tööta. Kahetsusväärselt ei arvestatud toona seaduse vastuvõtmisel kohalike omavalitsuste ja organisatsioonide eitava hinnangu ja ettepanekutega alkoholipoliitikat pigem karmistada. Pean oma kohuseks kujunenud vastuolu lahendada ja algatada korrakaitseseaduse muutmine,” ütles justiitsminister Andres Anvelt.

“Viimased kuud näitasid, kui sügav haigus meie ühiskonnas on alkoholism. Loodan, et avalikus kohas alkoholi tarvitamise piiramise kõrval leiab ühiskond jõudu selle probleemiga tegelemiseks ka väljaspool avalikku ruumi,” lisas Anvelt.