Järgmise nädala algul asub kaitseressursside ameti kutsel ajateenistuskohustust täitma üle 1100 noormehe, vabatahtlikuna läheb ajateenistusse ka kaheksa neidu.

Kaitseressursside ameti peadirektori Margus Pae sõnul on rõõmustavalt palju taas neid noormehi, kes otsustasid oma riigikaitselise kohustuse täita vabatahtlikuna. “Selle aasta viimane ajateenistusse kutsumine on ühes mõttes eriline ja esmakordne – need noormehed ja neiud osalevad ajateenistuse lõppedes ka Eesti suurima reservõppekogunemise Siil tegevustes tuleva aasta maikuus. Nii ulatuslikku ja suurearvulise koosseisuga õppust ei ole meil enne toimunud, aga nagu ütleb tunnuslausegi – iga okas loeb," rääkis Pae.  

Valdav osa kutsealustest asub aega teenima 1. jalaväebrigaadi üksustes, aga ka Kuperjanovi pataljonis ja teistes väeosades. Neidude teenimiskohad on tagalapataljonis ja pioneeripataljonis. Kaheksakuulise ajateenistuse kestel õpetab kaitsevägi välja täiendust reakoosseisu jaoks. 

Väljaõpe ajateenistuses on reservarmee ja Eesti esmase kaitsevõime alus, mis annab põhiteadmised riigikaitsest ja õpetab tegutsema ühtse meeskonnana. 

Pärast ajateenistust jätkub riigikaitsekohustuse täitmine reservväelasena üksuse koosseisus, Kaitseliidus või elukutselise kaitseväelasena.

Tarbijakaitseameti sõnul on viimasel ajal sagenenud inimeste pöördumised tarbijakaitseametisse seoses Facebookis korraldatavate tarbijamängudega, kus kasutatakse eksitavaid kauplemisvõtteid.

Sageli ei toimu tarbijamängudes lubatud loosimist või esitletakse võitjana inimest, kes tegelikult mängu ei võitnud. Auhinna lubamine ilma kirjeldatud auhindu või mõistlikke samaväärseid auhindu välja andmata on aga eksitav kauplemisvõte, teatas tarbijakaitseameti esindaja BNS-ile. Kuigi inimesele ei pruugi sellistes mängudes osalemisega kaasneda rahalist väljaminekut, edendab ettevõte seeläbi oma kaupade ja teenuste müüki, mistõttu on tegemist kauplemisvõtte kasutamisega.

Tihti kasutavad äsja alustanud või lihtsalt turgu katsetavad ettevõtjad Facebooki sageli odava turunduskanalina, korraldades enda tuntuse tõstmiseks aktiivselt erinevaid tarbijamänge. Paljudele sellistele ettevõtjatele võib tunduda, et  nende võimalikule seadusevastasele tegevusele sotsiaalmeedias ei jõuta nii kergesti jälile. Siiski rõhutab amet, et inimesi eksitavad tarbijamängud on keelatud ning et järelevalveasutused on kursis ka Facebookis toimuvaga.

Kauplemisvõte on igasugune kaupleja tegevus, tegevusetus, teguviis või esitusviis, kommertsteadaanne, sealhulgas reklaam, ja turustamine, mis on seotud kauba või teenuse reklaamimise, pakkumise, müügi või tarnimisega tarbijale. Reklaam on teave, mida avalikustatakse mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil.

Eksitavate kauplemisvõtete kasutamine ja reklaamis valeinfo esitamine on keelatud sõltumata kanalist, kus seda avaldatakse. Sellise tegevuse eest on ette nähtud rahatrahv kuni 3200 eurot.

Riigikogu aseesimees Jüri Ratas toetab Keskerakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna eesmärki alampalka lähiaastatel märgatavalt tõsta.

„Eesti poolt allkirjastatud ja ratifitseeritud Euroopa sotsiaalharta artikkel 4 lõige 1 tunnustab töötajate õigust saada sellist töötasu, mis tagab neile ja nende perekondadele inimväärse elatustaseme. Praktikas on Euroopa sotsiaalõiguste komitee hinnanud selleks määraks 50-60 protsenti konkreetse riigi keskmisest palgast. Eesti tänase palgataseme puhul eeldaks see circa 500-600 euro suurust miinimumpalka,“ lausus riigikogu aseesimees Jüri Ratas tema nõuniku teatel.

„Kahjuks on meie alampalk hetkel ainult 355 eurot ning tõuseb 2015. aastal 390 euroni. Seega moodustab Eestis kehtiv miinimumpalk kõigest 35 protsenti keskmisest palgast, mis on Euroopa Liidu üks kõige madalamaid näitajaid. Eeldusel, et jätkub keskmise brutopalga tõus 6-7 protsenti aastas, peaks Eesti alampalk olema 2019. aastal 700-800 eurot. Seega tuleb meil töötajatele õiglase töötasu tagamiseks tänast summat viie aasta jooksul kahekordistada,“ selgitas Ratas.

„Alampalga tõus ei tohi jääda ainult valimiseelseks lubaduseks, vaid tuleb ka reaalselt ellu viia. Olukord, kus sajad tuhanded Eesti inimesed töötavad täiskoormusega, kuid elavad vaevu palgapäevast palgapäevani, peab lõppema. Kutsun üles kõiki Eesti erakondi ja ettevõtjaid toetama miinimumpalga jätkusuutlikku tõstmist Euroopa sotsiaalõiguste komitee soovitatud tasemeni,“ lisas Ratas.

Keskkonnaministeerium suunab tuleval aastal looduskaitsesse 7,5 miljonit eurot, et panustada Eestile omaste elupaikade ja siinsete haruldaste lindude-loomade kaitsesse.

"Looduskaitsele tuleb hea aasta ja eelarvega võib rahul olla. Eks keskkonna olukord on oluline osa sellest, et inimesed tunneksid ennast Eestis hästi ja turvaliselt," ütles keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus ministeeriumi teatel.

Keskkonnaministri sõnul on järgmisel aastal keskkonnavaldkonna kaks kõige olulisemat märksõna looduskaitse ja kaasaegsed tehnoloogiad. "Kaua oma järge oodanud looduskaitse kõrval on järgmisel aastal meie tehtud investeeringut võimalik kõigil ka Tallinna tänavatel näha ja kasutada - riigile ligi 60 miljonit eurot maksma läinud kaasaegsed ja säästlikumad trammid jõuavad Tallinna tänavatele. Ka saab valmis seitsmes linnas väljavahetatav tänavavalgustus," selgitas Pentus-Rosimannus.

Keskkonnaministeeriumi eelarve on tuleval aastal 189,1 miljonit eurot. Kui arvestada ministeeriumi valitsemisala riigituludest tehtavaid ehk välisrahadega mitteseotud kulutusi, kasvab ministeeriumi eelarve võrreldes möödunud aastaga 3,6 protsenti.

Otsestele looduskaitselistele tegevustele lisaks investeeritakse ka saastunud alade ja veekogude korrastamisse ning tehakse korda Kukruse kaevandusjäätmete hoidla. Algab Punase raamatu uuendamine, et selgitada välja ohustatud ja väheuuritud liikide olukord.

Ressursside kokkuhoiuks aitab ministeerium vahetada iganenud tehnoloogiaid kaasaegsemate ja säästlikumate vastu. Järgmisel aastal saavad valmis tänavavalgustuse väljavahetamise projektid, kus uue energiasäästliku tänavavalgustuse saavad Haapsalu, Jõhvi, Keila, Kuressaare, Paide, Valga ja Võru. Kokku vahetatakse välja kogu tänavavalgustuse süsteem, mis on vanem kui 5 aastat.

Endiselt on tähelepanu all ka puhas joogivesi kõigile Eesti elanikele ning reovee nõuetekohane puhastamine. Selleks investeeritakse veeprojektidesse 27 miljonit eurot. Lisaks on lõppemas ligi 100 eelmise perioodi veeprojekti - teiste hulgas näiteks mahukas Narva veeprojekt -, mis toovad puhtama joogivee 300 000 inimesele.

Järgmine aasta muudab tänavapilti Tallinnas, sest kohale hakkavad saabuma uued trammid, mille tänavatele toomisesse on riik investeerinud ligi 60 miljonit eurot. Esimene uus tramm jõuab Tallinnasse juba tänavu novembris ning ülejäänud 19 trammi saabuvad tuleval ja ületuleval aastal. See on osa eesmärgist tuua kõik Tallinna trammiliinid eelmisest sajandist kaasaega ning pikendada trammiliin kuni lennujaamani.

Kaitsealade taristusse, nagu loodusrajad ja vaatetornid, suunatakse 2 miljonit ning keskkonnateadlikkusse ligi 4,5 miljonit eurot. Kui eelmisel aastal käisid eestlased looduses 1,7 miljonit korda, siis tuleval aastal on eesmärk tõsta see number 1,9 miljoni korrani.