Käesoleva aasta esimeses kvartalis oli kodune internetiühendus 83 protsendil leibkondadest, teatas statistikaamet.

Koduse internetiühendusega leibkondade osatähtsus kasvas eelmise aasta sama ajaga võrreldes neli protsendipunkti. Koduse interneti kasutamise võimalus oli peaaegu kõikidel, 98 protsendil lastega leibkondadel ja 78 protsendil lasteta leibkondadel. Kõige vähem, 71 protsenti oli internetile kodust ligipääsu omajaid üksi elavate täiskasvanute seas , kuid just nende hulgas on kodust internetiühendust omavate inimeste arv viimase viie aasta jooksul enim, poole võrra suurenenud.

Kuigi internetile ligipääsuga kodudes on endiselt valdavad juhtmega või juhtmeta püsiühendused, on viimase kahe aasta jooksul püsiühenduste osatähtsus kodudes kahanenud, andes teed mobiilse interneti levikule. Esimeses kvartalis kasutas mobiilsidevõrgu kaudu internetti 61 protsenti kodust internetiühendust omavatest leibkondadest, näiteks 2010. aastal oli neid 6 protsenti.

Arvutit ja internetti on kasutanud 84 protsenti 16–74-aastasest elanikest. Internetti kasutanute osatähtsus kasvas võrreldes möödunud aasta sama ajaga viie protsendipunkti võrra. 55–64-aastastest oli internetti kasutanud 70 protsenti ning 65–74-aastastest 44 protsenti, seejuures on internetikasutajate osatähtsus nendes vanuserühmades suurenenud aastaga enim, vastavalt 7 ja 13 protsendipunkti.

Peale internetikasutajate arvu suurenemise on kasvanud ka interneti kasutamise sagedus. Kõigist internetikasutajatest kasutas esimeses kvartalis iga päev internetti 86 protsenti, aasta varem 80 protsenti. Üheksa kümnest 16–74-aastasest internetikasutajast oli hiljuti, viimase kolme kuu jooksul, kasutanud internetipanka, e-posti, otsinud veebist infot või lugenud sealt uudiseid. 60 protsenti osales sotsiaalvõrgustikes, 50 protsenti tegi interneti kaudu telefonikõnesid, kolmandik vaatas veebist tele- või kuulas raadiosaateid.

Kaupade või teenuste ostmiseks kasutas aasta jooksul internetti 49 protsenti 16–74-aastastest. Kõige enam osteti interneti teel rõivaid ja sporditarbeid, reisi- ja majutusteenuseid ning kontserdi-,

kino-, teatri- ja teisi pileteid.

Veidi üle kolmveerandi 10 ja enama hõivatuga ettevõtetest omab veebilehekülge, mida kasutatakse peamiselt toodete või teenuste tutvustamiseks. Veerand veebilehega ettevõtetest annab oma kodulehel infot vabade töökohtade kohta ning võimaldab veebis töökohta taotleda. Online-tellimise või -broneerimise võimalusi pakub 14 protsenti ettevõtetest, kellel on veebileht.

ID-kaarti kasutanud ettevõtete arv on stabiilselt aasta-aastalt kasvanud. Peamiselt kasutavad Eesti ettevõtted ID-kaarti digiallkirjade andmiseks, aga ka kasutajate tuvastamiseks erinevates infosüsteemides. Ligi viiendik e-teenuseid kasutanud ettevõtetest on riigi pakutavate e-teenustega väga rahul ja kolmveerand pigem rahul.

Infotehnoloogia kasutamist leibkondade ja 16–74-aastaste elanike hulgas uurib Statistikaamet iseseisva uuringuna alates 2014. aastast, 2005–2013 uuris amet seda tööjõu-uuringu lisana. Uuring korraldatakse teises kvartalis esimeses kvartali kohta.

Infotehnoloogia kasutamist ettevõtetes uurib Statistikaamet 2001. aastast. 2014. aastal osales uuringus ligi 3000 ettevõtet. Vaatlus hõlmab 10 ja enama hõivatuga ettevõtteid.

Infotehnoloogia kasutamist 16–74-aastaste elanike, leibkondade ja ettevõtetes hulgas uurivad statistikaorganisatsioonid harmoniseeritud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides.

Tartu Ülikooli (TÜ) rakendusuuringute keskuses (RAKE) valminud soolise palgalõhe uuringu kohaselt on soolise palgalõhe suurus Eestis 13-35 protsenti ja seda mõjutavad keeruliselt mõõdetavad näitajad, nagu motivatsioon ja töö väärtus ühiskonnas.

„Soolisest palgalõhest on olnud viimastel aastatel palju juttu ja naljatamisi tõdetakse, et palgalõhe on Eesti rahvuskala. Eks see on tõsi, et Euroopa Liidu võrdluses paistame me oma kõrge palgalõhega silma,“ tõdes RAKE juhataja, analüütik Kerly Espenberg. Soolise palgalõhe suurus jääb sõltuvalt rakendatud uurimismeetodist vahemikku 13-35 protsenti, teatas TÜ BNS-ile.

Vaatamata sellele, et naised on kõrgemalt haritud ja töötavad võrreldes meestega rohkem kõrgemalt tasustatud ametikohtadel, on meeste palk siiski suurem. „Seda põhjustavad näitajad, mida on keeruline mõõta, näiteks motivatsioon, meeste ja naiste töö erinev väärtustamine ühiskonnas ja osaliselt ka diskrimineerimine,“ nentis Espenberg.

Uuringus selgus ka, et paarissuhtes olevatel inimestel on sooline palgalõhe suurem kui partneriteta inimestel. „See on kooskõlas pere leivateenija mudeliga, kus mees vastutab eelkõige pere sissetuleku eest ja naise õlul on perekondlikud kohustused. Loomulikult pole elu nii must-valge, aga ka ajakasutuse uuringud näitavad, et naised tegelevad lastega rohkem kui mehed. Meie uuring kinnitab seda,“ arutles Espenberg.

Palgalõhe on oluline ka seetõttu, et see mõjutab sotsiaalkaitsesüsteemi vahendusel nii mitmesuguseid sotsiaaltoetusi kui ka tulevikus saadavaid pensione. Praegune ebavõrdsus mõjutab seega meeste ja naiste sissetulekuid ka pikemas plaanis.

Uuring viidi läbi Eesti Statistikaameti tellimusel Norra 2009–2014 toetuste programmi „Sooline võrdõiguslikkus ning töö- ja pereelu tasakaal“ alamprojekti „Palgaerinevuste statistika parem kättesaadavus“ raames.

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andmeil registreerisid Eesti perekonnaseisuasutused augustis kokku 1246 sündi, neist 637 poissi ja 609 tüdrukut.

Kaksikuid registreeriti 23 paari, neist 12 paari poisse, viis paari tüdrukuid ja kuus segapaari. Tallinnas registreeriti 455 sündi, Harjumaal 150, Hiiumaal neja, Ida-Virumaal 108, Jõgevamaal 19, Järvamaal 31, Läänemaal 12, Lääne-Virumaal 48, Põlvamaal 17, Pärnumaal 71, Raplamaal 29, Saaremaal 31, Tartumaal 177, Valgamaal 30, Viljandimaal 37, Võrumaal 27 lapse sünd.

Augustis olid populaarseimad eesnimed poistele Daniel, Martin, Matvei ja Rasmus (9), Johannes ja Romet (8), Kristofer, Robin ja Oliver (7). Tüdrukutele pandi enim nimeks Sandra (9), Polina (9), Mirtel (8), Arina, Eliise, Lisandra ja Sofia (7).

Eelmisel kuul sõlmiti 1103 abielu, neist 67 notarite ja 145 vaimulike poolt. Lahutati 199 abielu, neist 18 notarite poolt. Augustis registreeriti 1180 surma.

Regionaalministri käskkirjaga anti uus nimi 54 ja maavalitsuse otsusega 151 inimesele, neist eesnimi 32, perekonnanimi 151 ning ees- ja perekonnanimi 22 inimesele. Nimevahetajate hulgas oli 140 naist ja 65 meest.

Eelmisel aastal samal ajal registreeriti 1242 sündi, 1113 surma, 1053 abielu, 264 abielulahutust ja 153 inimesele anti uus nimi.

Piirivalvurid tabasid viis Venemaalt salaja Eestisse tulnud vietnamalast, samuti peeti kinni koos vietnamlastega piiri ületanud Eesti kodanik, kirjutab Õhtuleht.

Teisipäeva õhtul avastasid Eesti piirivalvurid piiriületuse Võrumaal Meremäe vallas. Lõuna ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja sõnul registreeris piirivalve inimeste liikumise Venemaalt Eesti poole. "Piusa kordoni piirivalvurid pidasid Sirgova külas kinni kuus isikut, kes toimetati asjaolude väljaselgitamiseks kordonisse," ütles ta.

Esialgsetel andmetel on viis piiriületajat Vietnami kodanikud, kuigi mõnel neist seda tõendavat dokumenti kaasas polnud. Üks kinnipeetu, 1967. aastal sündinud Eesti kodanik, oli ilmselt vietnamlaste teejuhiks.

Esialgsetel uurimisandmetel ületas Eesti kodanik piiri koos vietnamlastega.