Tarbijakaitseamet kontrollis lastele mõeldud mänguasjade, ehete ja söögitoolide vastavust nõuetele, kokku avastasid inspektorid neli lastele ohtlikku toodet.

Amet võttis sel suvel Euroopa Liidu laste söögitoolide ohutuse projekti käigus testimiseks neli tooli, millest üks, Tarmeko LPD OÜ toodetav laste söögitool Nino, ei vastanud ohutusnõuetele, teatas amet BNS-ile. Testides selgus, et tooli tõkestussüsteem ei hoidnud toolis istuvat last turvaliselt kinni. Lisaks selgus, et tooli jalgevaherihm võib eralduda ning selle tulemusena tekkivad teravad servad võivad põhjustada vigastusi.

Nukkude ohutust testides avastas amet, et kaks toodet sisaldasid lubatust rohkem ftalaate. Ohtlikuks tunnistati nukk Diana, mis sisaldas ftalaate 300 korda rohkem kui lubatud ja mida levitas L&A Hulgikauba OÜ, ning nukk Fashion Charming, mis sisaldas ftalaate 337 korda lubatust rohkem ja mida levitas Anaimar OÜ.

Ftalaate kasutatakse peamiselt plastikust toodete elastsuse ja plastilisuse tagamiseks. Ftalaadid on inimorganismile pikaajalise mürgise toimega, põhjustades näiteks sigivushäireid.

Ka kontrollis amet nikli eraldumist 11 moeehtes. Testi tulemusel osutus ohtlikuks liblikaga sõrmus Fashion Rings, mida levitas Tianne OÜ. Sõrmusest eraldus 9,6 korda lubatust rohkem niklit. Kokkupuutel nahaga võib tootes olev nikkel põhjustada ülitundlikel inimestel allergiat. Niklit ei tohi kasutada toodetes ja selliseid tooteid ei tohi turule viia, kui nikli eraldumise määr nende toodete osadest, mis nahaga otseselt ja pikaajaliselt kokku puutuvad, on lubatust suurem.

Amet alustas kõigi nõudeid rikkunud ettevõtete suhtes haldusmenetlust. Ohtlikud tooted on praeguseks müügilt kõrvaldatud ja tagasi kutsutud.

Kuna Eestis on jätkuvalt probleemiks hulkuvad koerad ja kassid, soovitab Eestimaa Loomakaitse Liit omavalitsustel teha kasside ja koerte märgistamine kiibiga oma territooriumil kohustuslikuks.

Koerte ja kasside kiibistamise ja kiibi registreerimise kohustuslikkus vähendab liidu hinnangul oluliselt omavalitsuse kulusid hulkuvatele loomadele.

Pelgalt kiibi paigaldamisest ei ole kasu, mistõttu peaks kiip olema registreeritud.

Hulkuvad koerad ja kassid on jätkuvalt suureks probleemiks. Suur osa ringihulkuvatest lemmikutest satub lõpuks varjupaika, kuid enamasti on leitud lemmiku ja omaniku kokkuviimise takistuseks kiibi või kiibi registreeringu puudumine. On palju juhtumeid, kus omanikku ei õnnestugi tuvastada ning koer või kass antakse paari nädala möödumisel uude kodusse või veelgi hullem - hukatakse.

Kui 1. oktoobril jõustub uus liikluskindlustuse seadus, kukub liiklusregistrist välja 150 019 sõidukit, ametlikud autolammutajad pelgavad, et pärast seaduse jõustumist elavneb illegaalne lammutusäri, kirjutab Eesti Päevaleht.

Maanteeameti peadirektori asetäitja Lauri Lugna sõnul lähtub muudatuse loogika sellest, et liiklusregister on mõeldud kajastama neid sõidukeid, mis osalevad liikluses.

"Mis juhtub 1. oktoobril? Sõidukid, millele pole kaks aastat tehtud tehnoülevaatust ega liikluskindlustust, eeldatavasti liikluses ei osale, vähemalt seaduse järgi ei tohiks see nii olla. Seetõttu selliste sõidukite registrikanne peatatakse. Need sõidukid kukuvad liiklusregistri aktiivregistri osast välja, aga kõik andmed jäävad registrisse siiski alles," rääkis Lugna.

Maanteeamet tegi oma andmebaasis inventuuri ja selgus, et sõidukeid, mille registrikanne uue seaduse järgi peatatakse, on Eestis praegu 159 019 ehk pea 17 protsenti kõigist arvel olevatest sõidukitest.

Kui tekib soov oma liiklusvahend kõigile seadustele vastavalt jälle sõitma viia, piisab sellest, kui sõiduriistale uuesti liikluskindlustus teha ja tehnoülevaatus läbida.

Kui inimene aga soovib oma auto registrist lõplikult kustutada, tuleb selleks tega avaldus ja kirjutada detailne seletuskiri, mida autoga täpselt tehti, et seda enam olemas ei ole. Maanteeameti juures tegutseb komisjon, kes teeb siis nende sõidukite kohta otsuse.

Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitseosakonna peainspektor Rene Rajasalu selgitas, et kui kontroll tuvastab, et sõiduk on lammutatud mitte keskkonnasõbralikult või on see antud lammutamise õigust mitteomavale isikule, võidakse alustada väärteomenetlust.  Seaduse järgi võib see eraisikule tähendada kuni 1800 euro suurust trahvi. Samas kui  ebaseaduslikust lammutamisest on möödas rohkem kui kaks aastat, on tegu aegunud ja väärteomenetlust ei saa alustada

Vääna autolammutuse juhataja Priit Hanson suhtub seadusemuudatusse aga ettevaatliku skepsisega. Kui sõiduk kahe aasta möödumise reegli alusel registrist välja kukub, võib see olla vesi illegaalsete lammutajate veskile. Samale asjaolule juhtis eelnõu menetlemise ajal tähelepanu ka autolammutajate liidu juhatuse esimees Raivo Pertel, kelle sõnul annab see sõidukiomanikele selge signaali, et nad võivadki rahulikult oma sõiduki ära lammutada või vabalt illegaalsele lammutajale müüa.

Lugna nentis, et nüüd, kus registri jaoks saab probleem lahendatud, tuleb keskkonnapoliitika poole pealt kõvasti selgitustööd teha. Sõiduki ise lammutamine või suvalise kokkuostja kätte müümine ei ole mõistlik ega ka seaduslik.

Võrumaal Saikka punkris hukkunud metsavendade haudu hakatakse otsima tuleval aastal, kui haudade asukoha kohta on saadud täpsemat teavet.

Eelmise nädala pühapäeval püstitati Vastseliina kalmistule mälestuskivid Viglasuu, Puutlipalo ja Lükkä punkrites vastupanu osutanud ja hukkunud metsavendadele. Mälestuskivi on valmis ka Saikka punkris hukkunud metsavendadele. Naiskodukaitse Vastseliina jaoskonna juhi Anu Jõgeva ütles BNS-ile, et Saikka punkris hukkunud mesavendade haudu on käidud küll mitmeid kordi otsimas, kuid säimeid pole seni veel leitud.

Jõgeva sõnul on kuue metsavenna oletatav matmispaik küll teada, kuid nüüd on kavas koos sõjahaudade uurija Arnold Undiga Vastseliiina metsas haudu otsima minna kindla peale ning enne kalmude täpne asupaik välja selgitada. Tõenäoliselt hakatakse kuue Saikka punkris hukkunud metsavenna haudu otsima tuleval aastal.

Kui Saikka punkri metsavendade säilmed üles leitakse, pannakse Vastseliina kalmistule püsti ka neile pühendatud mälestuskivi.

Jõgeva sõnul on tuleval aastal kavas üles otsida veel üks Võrumaa metsades asunud metsavendade punker.

Vastseliina mälestuskivide loominguline lahendus pärineb skulptor Mati Karminilt, raiumistöö tegi ära Võrumaa mees Madis Mark. Mälestuskivide püstitamist rahastas kaitseministeerium.