Politsei saab üha rohkem teateid kodust põgenenud laste kohta

Politsei on saanud tänavu mullusega võrreldes viiendiku võrra rohkem teateid kodust plehku pannud noortest, kusjuures lapsed pagevad kodust üha kaugemale, kirjutab Postimees.  

Selle aasta esimese kaheksa kuuga teatati politsei- ja piirivalveametisse laste kadumisest rohkem kui 1400 korral. Seda on umbes viiendiku võrra rohkem kui terve eelmise aasta jooksul.

Harjumaa laste jaoks ongi praegu «seiklemishooaeg» – kadunud alaealiste arv kasvab septembri alguses ja lühikeste koolivaheaegade ajal. Tartumaa noored pagevad aga kevadel, kui stress kasvab üle pea ja koolis on käimas eksamid.

Tartu noorsoopolitseinik Veronika Kivilaid ütles, et kõige suuremad jooksikud on 13-14-aastased varapuberteedieas noorukid, kes võivad lausa poolteist nädalat peidus püsida. 9-10-aastased teevad rohkem demonstratiivseid ärajooksmisi – näiteks kui neil keelatakse arvuti kasutamine või piiratakse taskuraha. Nemad ilmuvad üldjuhul juba paari päeva pärast välja.

Politsei- ja piirivalveameti vanemkomissar Ly Kallas lausus aga, et Tallinna kandi lapsi tõmbab piiri taha seiklushimu. «Minnakse kuhugi, kuhu vanemad ei ole lubanud minna – sõbranna poole, pidu pidama või kellegagi kokku saama,» ütles Kallas Postimehele. «Viimastel aastatel aga ka välismaale. Näiteks Inglismaale ja Saksamaale, ka Soome ja Rootsi. Just hiljuti läksid 16-17-aastased Poola.»

Ka leiti äsja üks Eesti poiss Inglismaal kaubanduskeskusest, kus ta jõlkus üksipäini, kuni turvatöötaja talle ligi astus. Nii nagu tema, ostavad paljud noorukid vaid üheotsapileti, lootes, et saavad näiteks hääletades koju tagasi. Üldjuhul lähevad neile aga lõpuks ikka vanemad järele.

Ei minda üleöö, vaid võileib näpus – seda kinnitavad nii Kivilaid kui Kallas. Kõigepealt pannakse valmis seljakott. Sinna pistetakse vajalikud asjad, nagu kosmeetika ning vahetusriided. Tüdrukud värvivad sageli enne kodust lahkumist ära näiteks juuksed.

Kuigi statistiliselt võib tunduda, et jooksikuid on sel aastal eriti palju, paiskavad Kallase sõnul arvud segamini superjooksikud. Näiteks üks 15-aastane tüdruk on jooksnud kodust minema 68 korral. Rekordiomanik on aga 17-aastane kohtlajärvelane, kes pani eelmisel aastal plehku lausa sada korda. Selleks aastaks sai ta politsei rõõmuks täisealiseks.

Kõik ei lahku sihilikult. Palju on neid, kes jäävad lihtsalt kauemaks mängima, või asendus- ehk lastekodude lapsed, kes kaotavad väljas olles ajataju.

Kui kaduma jääb väikelaps, tuleks Kallase sõnul sellest esimesel võimalusel politseile teada anda. Vanemate laste puhul teatatakse Kallase sõnul aga kadumisest liiga kärmelt. Enne võiksid vanemad tema sõnul ise veidi otsingusse panustada: «Esimene reaktsioon on politsei ja meie peame siin imesid tegema.»

Kadumisjuhtumitest on Kallase sõnul üle poole sellised, kus alaealine leitakse paari tunni jooksul üles või ta tuleb ise hilja õhtul koju.

Tänavu kaheksa kuu jooksul on teatatud 2101 kadunud inimesest. Kaks kolmandikku neist olid alaealised. Seda on umbes 250 alaealise võrra rohkem kui terve eelmise aasta jooksul.  Esimest korda oli sel aastal pagenute seas rohkem tüdrukuid kui poisse – 52 protsenti.