Valitsus jõudis eilsel kabinetinõupidamisel kokkuleppele järgmise aasta riigieelarve tuludes ja kuludes, riigieelarve maht on 8,5 miljardit eurot.

Peaminister Taavi Rõivase sõnul on eelarve koostatud konservatiivselt ning majanduskasvu toetavalt. Valitsuse prioriteetidel on peaministri kinnitusel kindel rahastus olemas.

Riigieelarve maht kasvab eelmise aastaga võrreldes 6,2 protsenti ning valitsussektor on 0,8 protsendiga SKP-st struktuurses ülejäägis. "Võrreldes kevadel otsustatud riigieelarve strateegiaga on struktuurne ülejääk suurem 0,6 protsendipunkti võrra SKP-st," ütles peaminister pressiteate vahendusel.

Valitsussektori tegelik ehk nominaalne puudujääk on tuleval aastal 90 miljonit eurot ehk 0,5 protsenti SKP-st. Struktuurne positsioon saadakse nominaalsest positsioonist tsüklilise komponendi ja ühekordsete tegurite lahutamise teel. Rahandusministeeriumi suvise prognoosi järgi on tuleva aasta tsükliline komponent 0,7 protsenti ja ühekordsete tegurite element 0,5 protsenti SKP-st.

Riigikaitse eelarve moodustab järgmisel aastal üle kahe protsendi SKP-st, millele lisanduvad liitlasvägede vastuvõtmisega seotud kulud. Valitsus otsustas teisipäevasel valitsuskabineti istungil kinnitada ka täiendavad investeeringud piiriturvalisuse suurendamiseks, kohtumenetluse kiirendamiseks ning kiirabireformi jätkamiseks.

Eelarves on kate ka valitsuses juba varem kokku lepitud tulumaksu langetamise, töötuskindlustusmakse langetamise ja lastetoetuste tõusu tarbeks. Eelarve eelnõu on valitsuse istungil otsustamiseks tuleval teisipäeval, peale mida esitatakse eelnõu riigikogule.

Luhamaa piiripunktis teisipäeval toimunud Eesti ja Vene piiriesindajate kohtumisel ei jõudnud osapooled 5. septembri piiririkkumise asjaoludes kokkuleppele, teatas BNS-ile Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) esindaja.

Vene pool ei esitanud üle seitsme tunni kestnud läbirääkimistel ühtegi uut tõendit piiririkkumise kohta, kuid jätkuvalt keeldus kinnitamast 5. septembril piiriesindajate abide allkirjastatud ühisvaatluse akti.

PPA ei tagane 5. septembri ühisvaatlusel fikseeritud tõenditest, mis näitavad, et piiririkkumine toimus suunaga Venemaalt Eestisse ja tagasi Venemaale.

PPA peadirektor Elmar Vaher: "Kuigi Vene delegatsioon väitis ka täna, et soovivad jätkata küsimuse lahendamist piiriesindajate vahel, ei usu ma pärast kaht tulemuseta lõppenud kohtumist selle võimalikkusesse. Vastavalt valitsuste vahelisele lepingule on järgmise sammuna võimalik piiriintsidendi lahendamine viia diplomaatilise tasemele ning teeme seda esimesel võimalusel."

Ka eelmine samasisuline kohtumine 8. septembril lõppes tulemuseta.

PPA pressiesindaja Martin Luige sõnul toimus Eesti piiriesindaja, PPA piirivalvekolonel Aimar Kössi ettepanekul 5. septembril kella 13 ajal ühisvaatlus Vene piirivalvega, kus kinnitati piiririkkumist Venemaalt Eestisse ja tagasi Venemaale.

"Selle kohta vormistati akt, mille allkirjastasid Eesti ja Vene Föderatsiooni piiriesindaja abid. Vene piirivalve ei ole siiani nõustunud 5. septembri ühisvaatluse akti ametlikult kinnitama," märkis Luige. "Vastavalt Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelisele kokkuleppele on mõlema riigi valitsused määranud piiriesindajad. Piiriesindajate üheks ülesandeks on piirivahejuhtumite lahendamine. Valitsustevaheline leping näeb ette, et kui piiriesindajatel ei ole võimalik piirijuhtumi osas kokkuleppele jõuda, lahendatakse küsimust edasi diplomaatiliste kanalite kaudu." 

Eesti alaline esindaja ÜRO peakorteri ja rahvusvaheliste organisatsioonide juures, Jüri Seilenthal nõudis teisipäeval enda kõnes Eston Kohveri vabastamist.

Seilenthal ütles oma kõnes ÜRO inimõiguste nõukogu 27. istungjärgul Genfis, et Kohveri vahistamine on ebaseaduslik ja vastuolus rahvusvahelise õigusega. "Nõuame tema kiiret Eestisse tagasisaatmist," vahendas välisministeeriumi pressiosakond BNS-ile Seilenthali sõnavõttu.

Kohver viidi füüsilist jõudu kasutades relvaähvardusel 5. septembril Venemaale. Inimröövile eelnes Venemaa suunalt operatiivraadioside segamine ja suitsugranaadi kasutamine.

Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Põllumeeste Keskliidu esindajad viivad kolmapäeval piimapäeva raames pudeli värsket piima ka kõikidele riigikogu liikmetele, kellele antakse ühtlasi üle ka põllumeeste ja toidutootjate meeldetuletus, et riigieelarvet koostades ei tohiks unustada ka Eesti põllumajandussektori vajadusi ja probleeme.

Pöördumises rõhutatakse, et julgeoleku kaalutlustel rakendatud sanktsioonide mõjusid peaks ühiskond kandma solidaarselt ja need ei tohiks jääda vaid põllumajandus- ja toidusektori ettevõtete õlgadele, teatasid organisatsioonid.

Euroopa Liit on põllumajanduspoliitikat reformides Eestile koos teiste uute EL-i liikmesriikidega ette näinud võimaluse riigieelarvest põllumehi kuni 2020. aastani täiendavalt toetada, et kompenseerida meie põllumeeste väiksemaid EL-i otsetoetuse tasemeid võrreldes vanade liikmesriikide tootjatega ja ära hoida toetuse ootamatu ja märkimisväärne vähenemine. Tuleval aastal on Eesti põllumajandustootjaid võimalik riigieelarvest toetada 23 miljoni euro ulatuses. Läti ja Leedu on otsustanud oma tootjaid toetada.

Põllumeeste Keskliidu ja Põllumajandus-Kaubanduskoja hinnangul ei tohi riik vaatamata pingelisele eelarvele Eesti põllumajandussektori konkurentsivõime arvelt enam kokku hoida. Aasta alguses on valitsus juba otsustanud vähendada uue perioodi maaelu arengukava kaasfinantseerimist 70 miljoni euro võrra. Käesoleva aasta eelarves pole vahendeid üleminekutoetusteks, mis tähendab Eesti põllumajandustootjate jaoks ettevõtte tasandil kuni umbes 40-protsendilist otsetoetuste vähenemist.

Riik peab leidma võimaluse tuleva aasta riigieelarvest põllumajanduse üleminekutoetuste täies ulatuses maksmiseks, et leevendada Venemaa impordikeelu negatiivseid mõjusid, aidata kompenseerida Eesti piimatootjaid ähvardavat ligikaudu 10 miljoni euro suurust piimakvooditrahvi ning aidata hoida meie põllumajandustootjate konkurentsivõimet.

Üleminekutoetus aitaks ettevõtetel üle saada ajutistest raskustest, tagada põllumajandussektori stabiilne areng ning konkurentsivõime EL-i ühisturul. Järgmisel aastal piimakvoodid Euroopa Liidus kaovad, mille tulemusel on paljudes liikmesriikides oodata piima tootmise suurenemist ja täiendavat survet piimaturule. Eesti jaoks on pikemas vaates strateegiliselt oluline piimatootmisse investeerida ja kvootide kadumise järgseks ajaks valmis olla. Ootamatul kriisil ei tohiks lasta tekitada pikaajalist kahju, piimatootmise taseme hilisem taastamine on väga keeruline, ressurssi nõudev ja pikaajaline protsess.

Kuigi lõplikke järeldusi Venemaa impordipiirangu mõjude kohta veel teha ei saa, siis on näiteks piima kokkuostuhinnad sanktsioonide kehtestamise järgselt langenud 20-35 protsenti, Eesti põllumajandustootjatele tähendab see ainuüksi piima eest tulude vähenemist ligikaudu 4 miljonit eurot kuus ja piima kokkuostuhind ei kata piima tootmiseks tehtavaid kulutusi.

Silmas tuleb pidada sedagi, et põllumajandussaaduste kokkuostuhinnad on olnud juba enne sanktsioonide kehtestamist surve all, seisab teates. Teravilja hinnad on langenud teist aastat järjest, toorpiima kokkuostuhinnad on langenud alates käesoleva aasta kevadest. Sealihatootjatele tekitab Aafrika seakatku leviku oht lisakulusid, kauplemispiiranguid ja täiendavaid riske.

Eestis elavatest palgatöötajatest 92 protsenti leiab, et naised ja mehed peaksid saama sama töö eest võrdset töötasu, selgub möödunud aastal läbi viidud neljanda soolise võrdõiguslikkuse monitooringust.

Naistest pooldab võrdset töötasu 95 protsenti ja meestest 88 protsenti, selgub mullusest monitooringust.

Lisaks selgub uuringust, et mehed on olnud palgaläbirääkimistes edukamad. Palk tõusis 67 protsendil meestest ja 52 protsendil naistest, kes palgakõrgendust küsisid. Viimase nelja aasta jooksul on palgakõrgendust küsinud 31 protsenti palgatöötajatest, kellest 35 protsenti olid mehed ja 27 protsenti naised.

12 protsenti vastanutest on oma tööelus viimase nelja aasta jooksul kogenud soost tingitud ebavõrdset kohtlemist töötasu osas. Naistest oli kogenud ebavõrdset kohtlemist 14 protsenti ja meestest 10 protsenti.

Soolise võrdõiguslikkuse monitooringu üldkogumi moodustasid Eesti elanikud vanuses 15-74 eluaastat. Uuringu eesmärgiks oli saada ülevaade Eesti elanike hoiakutest naiste ja meeste võrdõiguslikkuse ning ebavõrdse kohtlemise küsimustes ning võrrelda peamisi tulemusi 2009. aasta soolise võrdõiguslikkuse monitooringu tulemustega.