EESTI UUDISED BNS

Kesknoored tahavad lisaks noorte hääleõigusele ka kandideerimisõigust

Hetk valimistest Obinitsa külakeskuse valimisjaoskonnas, laua taga istub paremal esiplaanil valima tulnud Ahto Raudoja.        Foto: INNO TÄHISMAAEesti Keskerakonna Noortekogu juhatus otsustas toetada valimisea langetamist, kuid seda vaid tingimusel, et lisaks hääleõigusele antaks noortele ka kandideerimise võimalus.

Noortekogu esimehe Tõnis Mölderi sõnul on igati tervitatav, et praegused valitsuserakonnad Reformierakond ja Sotsiaaldemokraatlik erakond on väga tugevalt asunud toetama valimisea langetamise temaatikat, edastas noortekogu esindaja BNS-ile. "Kesknoored on valmis antud eelnõud toetama, tingimusel, et lisaks valimisõigusele saadakse ka kandideerimise õigus. Valimisõigus ei tähenda veel otsustusõigust," lisas Mölder.

Kesknoorte hinnangul petavad valitsuserakonnad noori, püüdes lihtsalt kätte saada nende hääli, mitte aga reaalselt kuulata noorte probleeme ja muresid. „Põhiseaduse ei ole mänguasi, mida igal võimalusel muudetaks. See diskusioon peab ühiskonnas olema palju laiapõhjalisem ning seda kavatsema me ka teha“, lausus Mölder.

16. septembril toimub riigikogus juba esimene põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine, mille eesmärk on valimisea langetamine 16. eluaastale.

Maanteeamet manitseb juhte udus sõites kasutama lähi- ja udutulesid

Pilt on illustratiivne FOTO: VT

Maanteeamet tuletab autojuhtidele meelde, et hommikuste uduste ilmadega tuleks kasutada lähi- ja udutulesid.

Hommikuste uduste ilmastikuolude korral autoga sõites ei piisa ainult päevatulede kasutamisest, kuna sel juhul ei põle tagumised ääretuled ja sõiduk jääb udus teistele liiklejatele märkamatuks, teatas maanteeamet BNS-ile. Enda ja teiste liiklejate ohutuse tagamiseks udus sõites tuleb kasutada lähi- ja udutulesid.

Samuti tuleb tihedas udus sõites kindlasti sisse lülitada ka tagumine udutuli.

Puudega inimesed soovivad end petitsiooniga reformi eest kaitsta

Foto: Võrumaa TeatajaPuudega inimesed, omastehooldajad ja neid ühendavad organisatsioonid alustasid reedel allkirjade kogumist petitsioonile puudega inimeste kaitseks ettevalmistatava töövõimereformi rakendumisel.

Puudega inimesed, omastehooldajad ja neid ühendavad organisatsioonid algatasid www.petitsioon.ee veebilehel aktsiooni "Pöördumine tööealiste puudega inimeste, töövõimetuspensionäride ja omastehooldajate kaitseks töövõimereformi rakendumisel", teatasid aktsiooni algatajad BNS-ile.

"Kutsume kõiki, kes jagavad meie muret, liituma petitsiooniga, mille anname üle valitsusele, riigikogule ja presidendile - taaskord lootuses, et meie häält võetakse kuulda ja seekord sellega ka arvestatakse," ütles Eesti Kurtide Liidu esimees Tiit Papp. Tema sõnul on reformi ettevalmistajate ja puuetega inimeste omavaheline suhtlemine ühepoolne. "Me muudkui räägime ja räägime, aga tundub, et kurtidele kõrvadele."

26. augustil otsustas riigikogu sotsiaalkomisjon, et reformiseadused tuleb ühtse paketina vastu võtta ja seega peab sotsiaalhoolekande ning tööturuteenuste ja -toetuste ning teised seaduste eelnõud saata riigikogusse esimesele lugemisele. Istungil nähti seda kui "päästerõngast" reformi vastuvõtmisele. Samas ei ole eelnõus endiselt 12. juunil Toompeal toimunud piketil valitsusele ja riigikogule üle antud nõudmised puudega inimeste esindusorganisatsioonidelt.

Petitsiooni algatajad nõuavad, et reformiga peavad kaasnema puudega inimestele ja neid hooldavatele perekondadele kogu Eestis kättesaadavad sotsiaal- ja tugiteenused. Nende tagamiseks peab riik saavutama omavalitsustega vettpidavad kokkulepped. Ühe prioriteedina tuleb koduseinte vahelt vabastada omastehooldajad, et nad saaksid tööle naasta. Selleks tuleb nende hoolealustele tagada vajalikud hoolekandeteenused.

Tööandjatele tuleb luua asjakohased soodustused ja stiimulid, mis kompenseerivad erivajadustega töötajate rakendamisega seotud lisakulud. Sotsiaalse ettevõtluse tekkeks on vaja tõukemeetmeid.

Võimetekohane haridus peab olema tagatud kõigil haridustasemetel, see on eeldus iseseisvaks toimetulekuks ja töötamiseks. Tuleb tagada kooli lõpetavate puudega noorte ligipääs tööturule, samuti tõhustada juba töötavate puudega inimeste kaitset tervisevigade tõttu tööturult väljalangemise vastu.

Töövõimereformile tuleb koostada kulu-tulususe analüüs ja rakenduskava ning teha riski- ja finantsanalüüs. Vaja on lähtuda reeglist, et kui süsteemi muuta, tuleb seda teha informeeritult ja teadlikke meetmeid valides.

Petitsioonile on alla kirjutanud hooldajate liit, juhtkoerte kasutajate ühing, kurtide liit, liikumispuudega inimeste liit, nägemispuuetega inimeste keskliit, patsientide esindusühing, puuetega inimeste koda, vaegkuuljate liit, vaimupuudega inimeste tugiliit, Erakond Eestimaa Rohelised, Juht- ja Abikoerte Kool, MTÜ Händikäpp, MTÜ Pane oma meeled proovile, "Puutepunkt"/Puutepunktid, Tallinna Puuetega Inimeste Koda ja Terviseleht.

Jõustusid EL-i uued sanktsioonid Venemaa vastu

Ukraina kriisi tõttu Venemaale kehtestatud uued sanktsioonid jõustusid reedel, ilmnes ametlikest dokumentidest.

Sanktsioonid piiravad muu hulgas mitmete Vene riigipankade, kaitsetööstusettevõtete ja naftafirmade ligipääsu Euroopa finantsturgudele.

Kaitsetööstusettevõtetest olid sanktsioonide nimistus hävitajaid MiG ja Suhhoi tootva ettevõtte emafirma Objedinjonnaja Aviastroitelnaja Korporatsija (Ühendatud Lennukiehituskorporatsioon), tankitootja Uralvagonzavod ja helikopteritootja Oboronprom.

Kalašnikovi automaate valmistavale tehasele ei tohi EL-i liikmesriigid müüa tehnoloogiat, mida saab kasutada ka sõjalisel otstarbel.

Naftaettevõtetest puudutavad sanktsioonid Rosnefti, Transnefti ja Gazpromi.

EL-i ametlikus väljaandes avaldatud sanktsioonid hõlmavad ka 24 üksikisikut, kelle suhtes rakendatakse reisikeeldu ja varade külmutamist. Nimekirjas on teiste seas Vene presidendile Vladimir Putinile lähedalseisvaid isikuid, nagu riigikorporatsiooni Rostehnologi juhtiv endine KGB ohvitser Sergei Tšemezov.

Sanktsioonid hõlmavad ka mitmeid riigiduuma liikmeid ja Ukraina separatistide juhte. Nimekirja kuuluvad isehakanud Donetski vabariigi juht Aleksandr Zahhartšenko, riigiduuma Ühtse Venemaa fraktsiooni juht Vladimir Vassiljev ja Vene marurahvusliku liberaaldemokraatliku partei juht Vladimir Žirinovski.

Euroopa Liidu (EL) riigid jõudsid neljapäeval sanktsioonides kokkuleppele ning need jõustusid reedel pärast EL-i ametlikus väljaandes ilmumist.

Euroopa Ülemnõukogu presidendi Herman Van Rompuy sõnul viiakse septembri lõpus läbi põhjalik analüüs Ukraina relvarahu osas, mille leidudest tulenevalt võidakse sanktsioonid tühistada. Van Rompuy ütles neljapäeval, et liikmesriigid võivad teha ettepanekuid kehtivate sanktsioonide muutmiseks, peatamiseks ning täielikuks või osaliseks tühistamiseks olenevalt rahuplaani edusammudest Ukrainas.

Vene rubla kukkus reedel pärast Euroopa Liidu sanktsioonide jõustumist uuele madalaimale tasemele 37,22 rubla dollari eest.

400 Kuperjanovi pataljoni ajateenijat annavad sõdurivande

Pilt on illustratiivne FOTO: VTVõrus Kuperjanovi jalaväepataljonis annavad reedel sõdurivande 2. jalaväebrigaadi ligi 400 ajateenijat.

Vannet andvad ajateenijad alustasid teenistust Lõuna kaitseringkonnas, millest nüüdseks on riigikaitse arengukava raames moodustatud 2. jalaväebrigaad, teatas BNS-ile kaitseväe peastaap.

Juuni lõpus teenistusse kutsustud noored on nüüdseks läbinud sõduri baaskursuse, mille käigus õpetasid Kuperjanovi tegevväelased neile sõjaväelisi baasteadmisi. Ligi kolm kuud kestval sõduri baaskursusel omandavad ajateenijad teadmisi meditsiinist, relvade käsitlemisest, välioskustest ning õpivad töötama meeskonnana. Kursus lõppes eksamite ja rännakuga 8.-11. septembril.

Rännaku ja eksamite edukas läbimine annab Kuperjanovi jalaväepataljoni sõduril õiguse kanda pataljoni embleemi pealuu ja kontidega.

Järgmiseks etapiks on erialakursused, kus ajateenijad omandavad juhioskused, laiemad meditsiinilised teadmised või autojuhioskused.

Ajateenistuse jooksul omandatud teadmised on ettevalmistus reservteenistuseks, kuid neid oskusi on võimalik edukalt kasutada tsiviilelus.

Ajateenistusse kutsutakse kolmel korral aastas - juulis, oktoobris ja jaanuaris. Kõik ajateenistusse kutsutud noored läbivad esmalt sõduribaaskursuse.

Vene võimud esitasid Kohverile süüdistuse spionaažis

Võrumaa TeatajaVene eriteenistuste poolt kinnipeetud kaitsepolitsei töötajale Eston Kohverile esitati süüdistus spionaažis, mille eest võib teda oodata kuni 20-aastane vanglakaristus, teatas uudisteagentuur AFPKohveri advokaadile viidates.

"Eston Kohver, kes peeti kinni väidetaval luureandmete kogumisel Venemaal, "seisab silmitsi kuni 20-aastase vanglakaristusega"," vahendas Kohveri advokaadi Nikolai Polozovi sõnu AFP ja lisas, et Eesti süüdistab Venemaad enda riigi kodaniku röövimises relvaga ähvardades Eesti territooriumilt.

Polozovi sõnul esitati süüdistus 8. septembril.

Advokaat ütles, et ei ole saanud veel võimalust Lefortovo vanglas hoitavat Kohverit külastada. Lefortovo vanglat kasutatakse nende isikut vahi all hoidmiseks, kes on Vene Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) uurimise all.

"Ma ei saa veel omapoolset versiooni sündmustest esitada, sest mina ja mu kolleeg võtsime selle juhtumi alles eile ning meil ei ole õnnestunud veel oma klienti näha," ütles Polozov.

Kaitsepolitseiniku kaitsjad esitasid neljapäeval ka taotluse Kohver vahi alt vabastada.

"Teda hoitakse Lefortovo eeluurimisvanglas. See on FSB vangla. Sisse pääseb vaid eriloaga," sõnas Polozov.

Tema sõnul kavatseb Eesti kaitsepolitseiniku kaitsemeeskond ehitada kaitse üles sellele, et Kohveri vastu esitatud süüdistused on ebaseaduslikud, kuna mees rööviti. "Spionaažisüüdistus on alusetu ja ebaseaduslik, sest kui inimene röövitakse, on kõik, mis temaga seejärel tehakse, ebaseaduslik." 

Kohver viidi reedel füüsilist jõudu kasutades relva ähvardusel Venemaale. Inimröövile eelnes seejuures Venemaa suunalt operatiivraadioside segamine ja suitsugranaadi kasutamine.

FSB teatel peeti Kohver kinni Vene Pihkva oblastis.


 


 

LOE VEEL


 

VIIMATI LISATUD


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD