Konjunktuuriinstituudi uuringu kohaselt tuleb Venemaa sanktsioonide tõttu Eestil leida uued turud 150 miljoni euro ulatuses põllumajandustoodangule, Venemaa turg lähematel aastatel jääb ettearvamatuks ja panustada tuleb maailma kasvavale toidunõudlusele.

Arvestada tuleb lisaks otsesele Venemaa-suunalisele ekspordile, ka teiste tolliliidu riikidega ning tooraine-ekspordiga, mis läks edasi Venemaale, ütles konjunktuuriinstituudi juht Marje Josing teisipäeval uuringut tutvustades.

Lisaks 50 miljoni euro suurusele Venemaale piimatoodete ekspordile tõi instituudi uuring välja toorpiimaekspordi Leetu ja Lätti, kuhu mullu läks 71 miljoni euro eest tooret, mis töödeldi seal valdavalt Vene turule. See langes kokku väga kõrgete piimahindadega ja praeguseks on esmase tagasilöögina näha piimaliitri hinna kukkumist 40 sendilt 22 sendile.

Kalatooteid eksporditi Venemaale esimeses poolaastas näiteks 9 miljoni euro eest, ja mullu 25 miljoni euro eest. Sellele lisanduvad teised tolliliidu-suunalised kaubavood ja on teada, et Venemaa survestab tolliliidu riike sanktsioone laiendama, märkis Josing.

Samuti oli kalaeksport näiteks Ukrainasse esimesel poolaastal väärt 5,7 miljonit eurot samas on teada, et Eesti partnerid asusid näiteks Luganskis ja Krimmis. Eesti idasuunaline kalaeksport on samas peamiselt külmutatud kala, see tähendab vääristamata tooraine, ning siinkohal peaks vaatama maailmamastaabis kasvavale nõudlusele, rääkis Josing.

"Kui kriis jääb vinduma, siis järgnevad ka tagasilöögid Eesti ettevõtlusele. Ennekõike aktiivses investeerimisfaasis ettevõtetele. Need, kes panustasid piimakvoodi kadumisele, kui neil on äriplaanis arvestatud kõrge kokkuostuhinnaga, siis neil on kindlasti raske," ütles Josing. "Samuti ettevõtted, kel pole vertikaalset ligipääsu tooraine ja töötlemise vahel."

Koolivägivalla ohvriks on langenud 22 protsenti 7.-9. klassi õpilastest ja 17 protsenti on teisi ise kiusanud, selgus tänavusest laste hälbiva käitumise uuringust.

Uuringule viidanud siseminister Hanno Pevkur ütles esmaspäeval riigikogus arupärimistele vastates, et ohviks langenutest olid 23,8 protsenti tüdrukud ja 19,6 protsenti poisid ning teiste kiusajad olid enamasti poisid.

Samuti selgus uuringust, et kõige sagedamini langevad lapsed kuriteo ohvriks koolis või selle ümbruses. Politsei poolt laste- või õppeasutuses või selle territooriumil tinglikult kiusamiskäitumiseks loetud registreeritud süütegude arv on hinnangu kohaselt aastate 2009-2013 lõikes jäänud samasse suurusjärku.

Ministri sõnul esineb hinnanguliselt järjest enam kiusamist tehnilisi vahendeid, sealhulgas internetti või mobiiltelefone, kasutades.

Sama uuringu kohaselt on küberkiusamise ohvriks langenud elu jooksul 19,4 protsenti ja viimase aasta jooksul 15,6 protsenti lastest. Küberkiusamise ohvriks on viimasel aastal sagedamini langenud tüdrukud (19 protsenti) võrreldes poistega (12 protsenti) ja vene koolide õpilased (25 protsenti) võrreldes eesti koolide lastega (13 protsenti).

Kiusamise põhjustena tõid välja küberkiusamise ohvritest üle poole (55 protsenti) selle, et neid kiusatakse mõne isikuomaduse tõttu, 21 protsenti märkisid kiusamise põhjusena sotsiaalset seisundit ja 14 protsenti poliitilist või sotsiaalset vaadet.

Eestis on viimase viie aasta jooksul teinud enesetapu ligi 40 noort, nendest enamik olid noormehed, ütles siseminister Hanno Pevkur esmaspäeval riigikogus.

Surma põhjuste registri andmetel on aastatel 2009-2013 enesetapu tõttu kaotanud elu 38 kuni 19-aastast noort, neist 30 noormeest, vastas Pevkur riigikogus küsimusele, milles küsija palus seostada enesetappe küberkiusamisega.

"Keeruline on välja tuua kui palju enesetappe on otseselt seotud kiusamise või konkreetselt küberkiusamisega, sest sageli pole ühest suitsiidisurmani viinud põhjust," selgitas Pevkur.

Minister märkis, et vaimse tervise eksperdid teavad välja tuua uuringute tulemusi, mis puudutavad noorte internetisõltuvuse seost vaimse tervisega, sealhulgas suitsidaalse käitumisega.

Juulikuise kutsumise järel oli ajateenistusse mitteilmunuid kokku 73, neis tenamuse suhtes on algatatud menetlus.

Kaitseressursside ameti (KRA) pressiesindaja ütles BNS-ile,e t ajateenistusse mitteilmunuid oli juulikutse järel kokku 73, kellest 64 osas on algatatud väärteomenetlus.

Ta märkis, et menelused on alles pooleli.  

Seni on ajateenistusse mitteilmunutele määratud keskmine rahatrahv olnud 280 eurot.

Tänavu juulis asus ajateenistusse enam kui 1700 noormeest, neist kolmandik oma vabal tahtel. Juulikuise kutsumisega alustasid ajateenijad, kelle ametikoht eeldab 11-kuulist teenistust ehk autojuhid, erialaspetsialistid, allohvitserid ja reservrühmaülemad.

Lisaks enam kui 1700 noormehele alustas vabatahtlikult ajateenistust ka 19 neidu.

Järgmine ajateenistusse kutsumine on 29. ja 30. septembril, mil peaks ajateenistust alustama enam kui 1100 kutsealust.