Ministeerium võib kaaluda jahimeeste kahjutasu nõudest vabastamist

Keskkonnaministeerium on valmis kaaluma jahimeeste soovi muuta aasta kehtinud jahiseadust nii, et jahimehed ei peaks maksma enam maaomanikele ulukikahjustuste eest hüvitist juhul, kui küttimismahud on täidetud.

"Kui Eesti Jahimeeste Selts (EJS) otsustab seaduse muudatuse ettepaneku keskkonnaministeeriumile esitada, siis kaalume seda kindlasti koos teadlaste ning jahindusnõukoguga," ütles teisipäeval BNS-ile keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp. Muudatusettepaneku sisu jättis ta kommenteerimata.

Jahimehed ei pea õiglaseks vaid aasta kehtinud jahiseaduses sisalduvat nõuet maksta maaomanikele ulukikahjustuste eest hüvitist ka sel juhul, kui ulukite küttimismahud on täidetud. EJS algatas tänavu juulis seaduse muutmiseks allkirjade kogumise ja praeguseks on sellele allkirja andnud juba ligi 1500 inimest.

Viidates vaid aasta kehtinud seaduse rakendamise praktikale ütles EJS-i tegevjuht Tõnis Korts BNS-ile, et praeguseks on tekkinud tõsine oht, et jahimehed kütivad maaomanike poolt esitatavate kahjunõuete vältimiseks sõralisi valikuta, millega on tekkinud tõsine oht eelkõige põdraasurkonna kvaliteedile. "Analoogne regulatsioon Soomes on üks põhjus, miks sealne põdrapopulatsioon on jõudnud äärmiselt kehva seisu," sõnas Korts.

Marku Lampi sõnul saab põdra populatsiooni kohta täna öelda, et 1997. aastal vastu võetud keskkonnastrateegias hinnatakse põdra arvukuse taluvuse maksimaalseks piiriks 8000-10000 isendit. "Ka täna soovitavad ulukibioloogid hoida põtrade arvukust 10 000 isendi piires. Sellise arvukusega oleksid põtrade tekitatud kahjustused talutvad ja kahjunõudeid jahimeestele minimaalsed," ütles Lamp. "Meie metsades elas 1995. aastal üle 6000 põdra. Paarikümne aasta jooksul on arvukus kaks korda tõusnud ja jõudnud 13 300 isendini. Ka põtrade poolt tekitatud kahjustused on kordades tõusnud."

Lamp lisas, et keskkonnaagentuuri ettepanekute ja maakondlike jahindusnõukogude kokkulepete põhjal kütitigi eelmisel aastal põtru selliselt, et tänavuseks kevadeks oli arvukus veidi alla 12 000 isendi. "Lähemate aastate eesmärk on saavutada põtrade kevadiseks arvukuseks 10 000 isendit ning edaspidi seda arvukust hoida," sõnas asekantsler.

Populatsiooni ohtu seadmisest saaks Lampi sõnul rääkida siis, kui põtrade arvukus langeks võrreldes tänasega veel umbes 20 korda. "Seda kindlasti ei juhtu ja meie põtradel läheb jätkuvalt väga hästi," märkis asekantsler.

Kortsu hinnangul on väga positiivne, et keskkonnaministeerium on tehtavat ettepanekut nõus koos teadlastega kaaluma, sest "kaasaegne kestlik euroopalik jahindus saabki tugineda vaid teaduslikule alusele."

EJS-i juhi sõnul tuleks ulukite optimaalse arvu välja rehkendamiseks hinnata jahimaid, arvestades põllu- ja metsamajandust. "Kahjuks Eestis sellega aga enam ei tegeleta ja kasutatakse umbes 15 aastat vanu jahimaade hindamise andmeid. Vahepeal on aga ulukite elutingimused muutunud. Nii me täna ei teagi, missugused arvukused on optimaalsed ja me liigume edasi katse ja eksituse meetodil, ikka aasta korraga."