Täiendatud: Kaitsepolitsei käsitleb reede hommikul Võrumaal aset leidnud juhtumit, kus seni tuvastamata isikud viisid kaitsepolitsei töötaja vägivalda kasutades Venemaale, esialgu tavakuriteona, ütles kaitsepolitsei peadirektor Arnold Sinisalu.

Sinisalu ütles reedel ajakirjanikele, et kaitsepolitsei töötaja viidi Venemaale vägivalda kasutades ja relvaga ähvardades. Tema sõnul käsitleb kaitsepolitsei juhtunut esialgu tavakuriteona, ning esialgu välistab kaitsepolitsei juhtunu puhul poliitilised motiivid.

***

Vastuseks küsimusele, kas kaitsepolitseiniku röövijad võisid olla mõne Venemaa eriteenistuse töötajad, vastas Sinisalu: "See oleks spekulatsioon". Ta lisas, et kaitsepolitsei käsitleb neid praegu kui identifitseerimata isikuid. Sinisalu välistas juhtumi puhul terrorismi. Ta märkis, et juhtumi uurimise versioonid on esialgsed ning uurimise huvides neid ei avalikustata.

Ka välistas Sinisalu esialgu poliitilised motiivid, märkides, et ta ei näe hetkel "teise poole" käitumises sellest märke.

Sinisalu sõnul tuvastati sündmuspaigal jäljed, mis tulid Venemaa territooriumilt Eestisse, rüselusjäljed Eesti territooriumil, ning seejärel jäljed, mis viisid Venemaa territooriumile tagasi. Ta täpsustas, et sündmuskohalt ei leitud jälgi tulevahetusest ega ka verd. Peaprokuröri ülesandeid täitev Lavly Perling sõnas, et sündmuspaik ulatus mõlemale poole piiri. Ta ei soovinud täpsustada rüseluspaiga kaugust kontrolljoonest.

"Loomulikult loodame, et inimene saab võimalikult kiiresti vabaks," sõnas Sinisalu.

Perling sõnas, et juhtumi uurimiseks on algatatud kriminaalasi karistusseadustiku paragrahvide järgi, mis käsitlevad vabaduse võtmist ning Eesti riigipiiri ja ajutise kontrolljoone ebaseaduslikku ületamist. Tema sõnul alustati menetlustoiminguid sündmuskoha ülevaatusega. Perling rääkis, et juhtumi uurimisel tuleb teha koostööd Venemaa poolega.

Sinisalu sõnul viibis kaitsepolitsei töötaja piirkonnas seoses teabehankega, mis puudutab piiriülest korruptsiooni. Tema sõnul oli Venemaale viidud kaitsepolitsei töötaja näol tegemist kogenud ametnikuga ning tegemist on mehega. Vahejuhtum leidis aset Meremäe vallas Miikse ja Tiislova külade lähedal.

Sinisalu sõnul kohtusid reedel kell 13 Eesti ja Vene piirivalve esindajad, kes vaatasid ühiselt sündmuskoha üle. Vene piirivalvurid ei olnud tuvastanud piiririkkumist.

Sinisalu ei soovinud täpsustada, millise menetlusega seoses kaitsepolitsei töötaja piirkonnas viibis, rõhutades, et tegemist ei olnud kriminaalmenetlusega, vaid info hankimisega. Ka ei soovinud ta täpsustada, kas kaitsepolitsei töötaja oli üksi või mitmekesi. Samuti ei täpsustanud ta, kas kaitsepolitseinik oli relvastatud.

Reede hommikul kella 9 ajal Eesti territooriumil Luhamaa piiripunkti läheduses võtsid Venemaalt tulnud tundmatud isikud vabaduse teenistuskohuseid täitnud kaitsepolitsei ametnikult.

Kaitsepolitseiametnik viidi füüsilist jõudu kasutades relva ähvardusel Venemaale. Kaitsepolitsei ametnik täitis teenistuskohustusi seoses piiriülese kuriteo tõkestamisega. Inimröövile eelnes Venemaa suunalt operatiivraadioside segamine ja suitsugranaadi kasutamine.

NATO liidrid kiitsid Venemaa agressiooni tõrjumiseks reedel Walesi tippkohtumisel heaks plaani paigutada Ida-Euroopasse mitu tuhat sõdurit, keda on võimalik mõne alliansi liikmesriigi ründamise korral väga kiiresti mobiliseerida.

NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen ütles, et uue üksuse loomine saadab potentsiaalsetele agressoritele selge sõnumi.

"Kui te kas või mõtlete ühe liitlase ründamisele, saate vastu kogu alliansi," kuulutas ta kahepäevase tippkohtumise lõppedes.

Kiirreageerimisjõudude moodustamise kokkulepe on nurgakivi arutlustest, kuidas vastata Venemaa tegevusele Ukrainas. Ukraina ei ole NATO liige, kuid Venemaa tegevus on tekitanud Kesk- ja Ida-Euroopas hirmu, et Kreml võib otsustada rünnata ka neid.

Rasmussen ütles, et kõrgendatud valmisolekuga üksus tagab NATO "pideva kohaloleku" Ida-Euroopas. Alliansi liikmed annavad oma panuse kiirreageerimisjõududesse rotatsiooni korras. Üksusel saavad olema nii maa-, õhu- kui merejõud.

NATO juhi sõnul on uus vägi üks paljudest muudatustest, milles liidrid alliansi reageerimisvõime parandamiseks kokku leppisid.