Palgakasvu statistikat võis mõjutada töötajate register

Kuigi palga kasvutempo aeglustumine tagasihoidliku majanduskasvu taustal on loomulik, võis tulemusi mõjutada ka töötajate register, mis on vähendanud ümbrikupalkade osakaalu.

"Teise kvartali tulemusi võib mõjutada juulis käivitunud töötajate register, mis tõi ilmselt juba paaril eelneval kuul ehk teises kvartalis ametliku palgastatistika haardeulatusse seni ebaseaduslikult töötanuid. Kuna ümbrikupalgad on eelkõige levinud keskmisest madalama töötasuga tegevusaladel, siis moonutas uute töötajate lisandumine keskmise palga kasvu allapoole," märkis rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Aben ministeeriumi kommentaaris.

Palgakasvu edasine areng sõltub välisnõudluse paranemisest, kuna viimase kahe aasta palgakasv on toimunud pigem ettevõtete kasumlikkuse arvel, märkis Aben. "Samas on ettevõtlussektor suutnud kärpida ka kulusid, mis on tagasihoidliku müügikäibe tingimustes palgakasvu siiski võimaldanud. Vähenev tööjõud hoiab siiski palgakasvu survet ka järgnevatel aastatel ning sunnib ettevõtteid tegema tootlikke investeeringuid," prognoosis ta.

Viimasel paaril aastal on palgatõus olnud varasemate perioodidega võrreldes tegevusalade lõikes väga ühtlane. "Tagasihoidlikus nõudluskeskkonnas viitab see laiapõhjalisele palgasurvele töötajate poolt, mida mõjutavad ilmselt ka avatud tööturu võimalused. Keskmisest kiirem palgatõus toimus siiski eelkõige nendel tegevusaladel, kus kasv on olnud kiire juba mõnda aega, nagu näiteks energeetika ja veevarustus," märkis Aben.

Statistikaameti andmetel kasvas keskmine brutokuupalk 2014. aasta teises kvartalis 4,8 protsenti ja brutotunnipalk 8,8 protsenti.