EESTI UUDISED BNS

Statistikaameti teatel oli keskmine brutokuupalk 2014. aasta teises kvartalis 1023 eurot ja palk tõusis eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes 4,8 protsenti.

Võrreldes eelmise aasta sama ajaga oli brutokuupalga tõus teises kvartalis aeglasem kui esimeses kvartalis. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk teises kvartalis 5 protsenti. Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud langesid 2013. aasta teise kvartaliga võrreldes palgatöötaja kohta 1,8 protsenti ning vähendasid keskmist brutokuupalga tõusu 0,2 protsendipunkti.

Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud, tõusis 2014. aasta teises kvartalis samuti 4,8 protsenti. Reaalpalk tõusis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes kaheteistkümnendat kvartalit järjest.

Palgastatistika uuringu alusel oli juuni lõpu seisuga töötajate arv 4,7 protsenti suurem kui 2013. aasta juuni lõpus. Pisut üle 10 protsendi suurenes palgatöötajate arv neljal tegevusalal: põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük; hulgi- ja jaekaubandus; majutus ja toitlustus ning haldus- ja abitegevused.

Keskmine brutotunnipalk oli 2014. aasta teises kvartalis 6,21 eurot ja tunnipalk tõusis 2013. aasta teise kvartaliga võrreldes 8,8 protsenti.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2014. aasta teises kvartalis eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes kõige enam finants- ja kindlustustegevuse palgatöötajatel: kuupalk 9,3 ja tunnipalk 12,2 protsenti.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2013. aasta teise kvartaliga võrreldes kõige vähem mäetööstuse tegevusala palgatöötajatel: kuupalk 0,4 ja tunnipalk 4,8 protsenti.

Keskmine brutopalk oli aprillis 996 eurot, mais 1002 eurot ja juunis 1065 eurot.

2014. aasta teises kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1379 eurot ja tunnis 9,29 eurot. Keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus ja tunnis tõusis vastavalt 4,5 ja 7,3 protsenti võrreldes 2013. aasta teise kvartaliga.

Keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus tõusis 2013. aasta teise kvartaliga võrreldes kõige enam ehk 8,9 protsenti elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalal ning 11,2 protsenti tunnis finants- ja kindlustustegevuses.

Keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus langes 2013. aasta teise kvartaliga võrreldes ainult mäetööstuses - 0,8 protsenti ning tööjõukulu tunnis tõusis kõige vähem info ja side tegevusalal, kus tõus oli 3 protsenti.

Jahimehed on sel aastal Eestis küttinud juba 16 karu, mis on ligi pool tänavusest karude küttimise limiidist.

Augustis alanud ja oktoobri lõpuni kestval karujahi hooajal tohivad kütid lasta 40 karu ja kõige rohkem karusid on lõppeva nädala seisuga lasknud Ida-Virumaa jahimehed, kes on lubatud üheksast mesikäpast küttinud kuus, ütles neljapäeval BNS-ile Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) tegevjuht Tõnis Korts.

Teisel kohal on Harjumaa jahimehed, kes lubatud viiest karust on küttinud kolm ja kolmandal Jõgevamaa jahimehed, kes on viiest lubatust lasknud kaks karu.

Järvamaa, Lääne-Virumaa ja Tartumaa jahimehed tohivad tänavu igas maakonnas lasta neli karu, kuid praeguseks on neis maakondades lastud igaühes üks. Ka Pärnumaa jahimehed on lubatud kolmest karust küttinud tänaseks ühe, Põlvamaa kolme karu limiit on aga siiani tervikuna alles.

Viljandimaa jahimehed on ühe lubatud karu ära küttinud, Läänemaa jahimeestel pole lubatud ühte karu veel küttida õnnestunud, samuti on Raplamaa jahimeestel lubatud mesikäpp veel laskmata.

Karule, välja arvatud poegadega emakarule, võib pidada varitsus- või hiilimisjahti 1. augustist 31. oktoobrini. Et pruunkaru on loodusdirektiivi alusel kaitstav liik, siis jahipidamine saab toimuda üksnes tema kaitsele ja ohjamisele suunatud korralduskava alusel.

Karu ei saa sel aastal küttida Saare- ja Hiiumaal ning Valga- ja Võrumaal.

Ka eelmisel aastal tohtis Eestis lasta 40 karu, kütiti aga 38.

Väga paljude Eesti riigiasutuste koduleheküljed neljapäeva pärastlõunal ei avane ja Riigi Infosüsteemide Ameti (RIA) esindajal ei olnud kell 17 teavet tõrgete ulatuse kohta.

RIA pressiesindaja Rauno Veri ütles BNS-ile, et amet tegeleb tõrgete ulatuse ja põhjuste selgitamisega.

Näiteks ei avane riigiportaal eesti.ee, politseiameti, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, vabariigi valitsuse ja sotsiaalministeeriumi kodulehekülg. Maas on ka RIA enda kodulehekülg.

Valitsus kinnitas neljapäevasel istungil määrusemuudatuse, mille kohaselt hakkavad alates järgmise aasta 1. jaanuarist kõik ajateenijad saama senise 75 euro asemel igakuiselt 100-eurost toetust.

Samuti tunnustatakse senisest suurema toetusega jaoülematena pikemat teenistust läbivaid ajateenijaid, teatas BNS-ile kaitseministeerium. Ajateenistuse esimese kaheksa kuu käigus kaprali austame välja teeninud ajateenijate toetus suureneb seniselt 105 eurolt 125 euroni kuus.

Samuti muudetakse ka ajateenistuse käigus nooremallohvitseridest jaoülemate igakuise toetuse maksmise korda. Kui seni hakati jaoülematele maksma suurendatud, 175-200-eurost toetust alles teenistuse üheksandast kuust alates, siis edaspidi makstakse neile seda kohe pärast nooremallohvitseri auastme saamist ehk alates teenistuse viiendast või kuuendast kuust.

Ajateenija toetuse eesmärk on võimaldada katta ajateenija igapäevaseid kulutusi hügieenitarvetele, sidekuludele lähedastega, vaba aja veetmisele väeosa sõdurikodus ning transpordile, kui ajateenija on lubatud väljaloale.

Eelnõu rakendamisega kaasnevad kulud kaetakse kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest. Uute toetuste rakendamise kuluks on planeeritud aastas 275 000 eurot. Järgmise aasta kaitseväe eelarve kavandisse on planeeritud ajateenijate toetuste maksmiseks 3,45 miljonit eurot, mis sisaldab toetuste suurenemise kulusid.