Jahimehed on sel aastal Eestis küttinud juba 16 karu, mis on ligi pool tänavusest karude küttimise limiidist.

Augustis alanud ja oktoobri lõpuni kestval karujahi hooajal tohivad kütid lasta 40 karu ja kõige rohkem karusid on lõppeva nädala seisuga lasknud Ida-Virumaa jahimehed, kes on lubatud üheksast mesikäpast küttinud kuus, ütles neljapäeval BNS-ile Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) tegevjuht Tõnis Korts.

Teisel kohal on Harjumaa jahimehed, kes lubatud viiest karust on küttinud kolm ja kolmandal Jõgevamaa jahimehed, kes on viiest lubatust lasknud kaks karu.

Järvamaa, Lääne-Virumaa ja Tartumaa jahimehed tohivad tänavu igas maakonnas lasta neli karu, kuid praeguseks on neis maakondades lastud igaühes üks. Ka Pärnumaa jahimehed on lubatud kolmest karust küttinud tänaseks ühe, Põlvamaa kolme karu limiit on aga siiani tervikuna alles.

Viljandimaa jahimehed on ühe lubatud karu ära küttinud, Läänemaa jahimeestel pole lubatud ühte karu veel küttida õnnestunud, samuti on Raplamaa jahimeestel lubatud mesikäpp veel laskmata.

Karule, välja arvatud poegadega emakarule, võib pidada varitsus- või hiilimisjahti 1. augustist 31. oktoobrini. Et pruunkaru on loodusdirektiivi alusel kaitstav liik, siis jahipidamine saab toimuda üksnes tema kaitsele ja ohjamisele suunatud korralduskava alusel.

Karu ei saa sel aastal küttida Saare- ja Hiiumaal ning Valga- ja Võrumaal.

Ka eelmisel aastal tohtis Eestis lasta 40 karu, kütiti aga 38.

Väga paljude Eesti riigiasutuste koduleheküljed neljapäeva pärastlõunal ei avane ja Riigi Infosüsteemide Ameti (RIA) esindajal ei olnud kell 17 teavet tõrgete ulatuse kohta.

RIA pressiesindaja Rauno Veri ütles BNS-ile, et amet tegeleb tõrgete ulatuse ja põhjuste selgitamisega.

Näiteks ei avane riigiportaal eesti.ee, politseiameti, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, vabariigi valitsuse ja sotsiaalministeeriumi kodulehekülg. Maas on ka RIA enda kodulehekülg.

Valitsus kinnitas neljapäevasel istungil määrusemuudatuse, mille kohaselt hakkavad alates järgmise aasta 1. jaanuarist kõik ajateenijad saama senise 75 euro asemel igakuiselt 100-eurost toetust.

Samuti tunnustatakse senisest suurema toetusega jaoülematena pikemat teenistust läbivaid ajateenijaid, teatas BNS-ile kaitseministeerium. Ajateenistuse esimese kaheksa kuu käigus kaprali austame välja teeninud ajateenijate toetus suureneb seniselt 105 eurolt 125 euroni kuus.

Samuti muudetakse ka ajateenistuse käigus nooremallohvitseridest jaoülemate igakuise toetuse maksmise korda. Kui seni hakati jaoülematele maksma suurendatud, 175-200-eurost toetust alles teenistuse üheksandast kuust alates, siis edaspidi makstakse neile seda kohe pärast nooremallohvitseri auastme saamist ehk alates teenistuse viiendast või kuuendast kuust.

Ajateenija toetuse eesmärk on võimaldada katta ajateenija igapäevaseid kulutusi hügieenitarvetele, sidekuludele lähedastega, vaba aja veetmisele väeosa sõdurikodus ning transpordile, kui ajateenija on lubatud väljaloale.

Eelnõu rakendamisega kaasnevad kulud kaetakse kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest. Uute toetuste rakendamise kuluks on planeeritud aastas 275 000 eurot. Järgmise aasta kaitseväe eelarve kavandisse on planeeritud ajateenijate toetuste maksmiseks 3,45 miljonit eurot, mis sisaldab toetuste suurenemise kulusid.

Maksu- ja tolliameti (MTA) ametnikud pidasid teisipäeva õhtupoolikul maanteekontrolli käigus kaubiku, millest avastati üle 23 000 karbi huuletubakat.

Kaubikut juhtinud noore mehe kodust leiti veel 526 karpi huuletubakat ning lisaks ka 635 Valgevene maksumärkidega sigaretti FEST, teatas MTA. Kokku võeti noormehelt ära 23 566 karpi huuletubakat.

Huuletubaka avastused on viimastel aastatel sagenenud ja kasvanud on ka avastatud kogused, mis võib olla tingitud selle kasvavast populaarsusest Eestis.

Sotsiaalministeeriumi hinnangul on huuletubakas Eestis populaarne tänu mitmele müüdile. Kuna selle tarvitamisel ei eraldu suitsu, selle tarbijale ei jää külge ebameeldivat lõhna ning seda saab varjatult kasutada, siis arvatakse, et huuletubakal on võrreldes suitsetamisega rida "eeliseid".

Tegelikult võib aga huuletubakas olla sigarettidest ohtlikumgi ning see ei ole alternatiiviks suitsetamisele või abiks suitsetamise mahajätmisel. Ka huuletubakas sisaldab sõltuvust tekitavat nikotiini ning seda isegi enam kui tavalised sigaretid, lisaks on selles veel ligi 2000 erinevat keemilist ühendit, millest 28 peetakse ka vähki tekitavateks aineteks.

Sotsiaalministeerium hoiatab, et kuna huuletubaka tarvitamisest saadav nikotiinitase on organismis kestvam ja ühtlasem, tekitab see tugevamat sõltuvust kui suitsetamine. Mõned eksperdid ütlevad, et eriti just noorte puhul kasutab tubakatööstus huuletubakat kui "väravat", et noori suitsetama meelitada.