Siseministeerium saatis kooskõlastamisele perekonnaseisutoimingute seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille üks eesmärk on anda võimalus sõlmida abielu ka väljaspool perekonnaseisuasutust.

Seaduse eesmärgiks on sätestada üheselt koht, kus on võimalik abielu sõlmida ning sealhulgas anda võimalus sõlmida abielu abiellujate ja maavalitsuse perekonnaseisuametniku kokkuleppel määratud kohas väljaspool perekonnaseisuasutust.

Perekonnaseisuasutuste ametnikud on ka seni sõlminud abielusid väljaspool perekonnaseisuasutusi, kuid õiguslikku regulatsiooni selle suhtes varem ei olnud.

Kuna väljaspool perekonnaseisuasutust abielu sõlmimise puhul on tegemist nii ajalist kui ka rahalist ressurssi nõudva tegevusega, siis tuleb selle eest lisaks abielukande tegemise eest ettenähtud riigilõivule maksta ka eraldi tasu, mille kehtestamise õigus nähakse ette siseministrile kui valdkonna eest vastutavale ministrile.

Tallinna perekonnaseisuametil kui kohaliku omavalitsusüksuse pädeval asutusel on kehtestatud hinnakiri, mille alusel abielu sõlmimise teenust väljaspool perekonnaseisuametit osutatakse, sest kohalikul omavalitsusel on erinevalt maavalitsustest õigus selline teenuste hinnakiri kehtestada.

Põllumajandusminister Ivari Padari sõnul on Eesti piimasektori arenguks vaja laiendada piima ümbertöötlemise võimekust.

"Selleks, et piimasektorit Eestis elujõuliselt edasi arendada, tuleb arendada ümbertöötlevat poolt. Läbi maaelu arengukava on meil ka need võimalused planeeritud, et Eestis uut ümbertöötlemisvõimekust luua," ütles Padar BNS-ile.

"Paljude jaoks on hästi huvitav, et on tekkinud käärid, kus Leedus ei ole piima, aga on ümbertöötlev pool ja Eestis on piima, aga ei ole ümbertöötlevat poolt," rääkis Padar. "Meil võimekused tööstuse arenguks on olemas ja me peame vaatama, kuidas seda mõistlikult teha, et see oleks maailmas konkurentsivõimeline," lisas ta.

"Piimatootjate poolt on huvi väga suur ja minule teadaolevalt on kolm konkureerivat ideed, kuidas seda teha," rääkis minister.

Põllumajandusministeeriumis kogunes teisipäeval Eesti piimanduse strateegia töögrupp, et arutada võimalusi Venemaa impordipiirangute mõjude leevendamiseks ja piimasektori edasiseks arenguks.

Tartu Ülikooli (TÜ) teadlane luges koostöös välisteadlastega ükshaaval kokku kogu maailma järved ning leidis, et maailmas on tegelikult umbes kolm korda vähem järvi kui seni statistiliste hinnangute põhjal arvatud, kuid järvede kogupindala on suurem, kui arvutuslike meetodite alusel arvati.

„Leidsime, et maailmas ei ole mitte 304 miljonit järve, vaid ainult 117 miljonit,“  tõi koostöös Rootsi, Prantsusmaa ja USA teadlastega avastuse teinud TÜ mereinstituudi kaugseire ja mereoptika juhtivteadur Tiit Kutser välja olulisima leiu.

Kutseri sõnul polnud järvede kokku lugemine sugugi lihtne töö, edastas TÜ pressiesindaja BNS-ile. „Esmapilgul võib tunduda, et ei ole midagi lihtsamat, kui lugeda järved satelliidipiltidelt kokku – on ju veekogud kosmosest vaadates mustad, samas kui maismaa on tunduvalt heledam,“ selgitas Kutser. „Tegelikult on maismaal palju objekte, mis on kosmosest vaadatuna veekogude sarnased, samas kui madalad ja sogased järved võivad olla maismaast eristamatud.“

Seetõttu kombineerisid teadlased satelliidipilte teiste satelliidiandmete põhjal loodud maakera detailse kõrgusmudeliga ja kasutasid lisaks pilditöötlusmeetoditele ka GIS-tööriistu ning erinevaid matemaatilisi meetodeid.

„Arvestasime järvena kõiki veekogusid, mis on suuremad kui poolteist olümpiabasseini ning analüüsisime, kuidas on järved maakeral jaotunud näiteks laiuskraadi ja kõrguse järgi,” selgitas Kutser. Selliste, vähemalt 0,002 ruutkilomeetri suuruste järvede kindlakstegemiseks tuli kogu maismaa pind analüüsida 14 meetri lahutusega satelliidipilte kasutades.

Järvede kokku lugemine on üks osa Kutseri ja kolleegide tehtavast uurimistööst, mille eesmärk on lahendada globaalse süsinikuringe küsimusi. „Kui eelmine Rahvusvahelise Kliimapaneeli (IPCC) aruanne sisuliselt ignoreeris jõgesid ja järvesid, käsitledes neid lihtsalt süsiniku maismaalt ookeanidesse transportijatena, siis värskes aruandes on järvedel juba suur roll globaalses süsinikuringes,“ rääkis Kutser.

Tänu järvede tegeliku arvu ja pindala paika panemisele ning uutele satelliitidele on uurijatel nüüd võimalik lähiaastatel täpsemini hinnata järvede vees leiduva süsiniku hulka. Nii on võimalik saada palju täpsem hinnang maailma järvedes leiduva vee koguse kohta, hinnata ümber järvedest atmosfääri lenduva metaani ja süsihappegaasi kogused ning saada ligikaudseid hinnanguid isegi kalade hulga kohta maailma järvedes. Just sellised analüüsid on Tiit Kutseri ja tema kolleegide lähikuudel plaanides.

Järvede kaugseire meetodite väljatöötamisel on lisaks globaalsetele ka regionaalseid rakendusi. Süsiniku hulga hindamine järvedes on Kutseri sõnul oluline erinevatel põhjustel. „Järvede süsinikul on otsene mõju nende piirkondade inimeste tervisele, kus joogivee tootmiseks kasutatakse järvevett. Kaugseire meetoditega on võimalik seirata muutusi vees ning juhtida täpsemalt veepuhastusprotsesse,“ tõi Kutser näite ühest praktilisest rakendusvaldkonnast.

Riigi Kinnisvara AS-i (RKAS) hankele Luhamaa piiripunkti rekonstrueerimistööde läbiviija leidmiseks laekus tähtajaks kolm pakkumist.

"Hankekomisjon kontrollib nende vastavust hanketingimustele ning alustab seejärel pakkumiste hindamist," ütles RKAS-i kommunikatsioonijuht Madis Idnurm BNS-ile.

Hankega soovib RKAS rekonstrueerida piiripunkti peahoone, passikontrolli väikehoonete ja kaubikute ülevaatuse hoone fassaadi ja katuse. Tööd kestavad eeldatavalt seitse kuud.